Marja Kallasmaa

Datos Biográficos

ID6401002
NOMBREMarja Kallasmaa
NOMBRESMarja
APELLIDOKallasmaa
FIRMAKALLASMAA M
AFILIACIONESInstitute of the Estonian Language
VERIFICADONo
TOTAL DE OBRAS6
TOTAL DE CITAS0
OBRAS COMO AUTOR6
OBRAS COMO EDITOR0
PRIMER AÑO DE PUBLICACIÓN2012
AÑO MÁS RECIENTE DE PUBLICACIÓN2023
ÍNDICE H0

  • Märkusi talunimede vanusest Audru näitel

    Open AccessMarja KallasmaaARTICLEKeel ja Kirjandus2023

    Eesti külade võrk oli välja kujunenud XIII sajandiks. See arvamus põhineb suuresti Taani hindamisraamatu nimekirjadel peamiselt Harju- ja Virumaa kohta. Eesti linna- ja külanimede kohta ilmus 2016. aastal senist uurimisseisu kokku võttev „Eesti kohanimeraamat” (EKNR; veebiversioon 2018). Järge ootab talunimede ülevaade. Külanimed ja talunimed võivad olla omavahel seotud. Eesti Keele Instituudis asuv Emakeele Seltsi kohanimekartoteek, [...]

  • Üks laenuline perekonnanime tüüp

    Open AccessMarja Kallasmaa, Fred PussARTICLEEesti ja soome-ugri keeleteaduse…2020

    Kirjutises esitletakse Eesti perekonnanimede tüüpi, kus nime lõpuosiseks on -mees. Perekonnanimede panekul 1822–1835 on nimesid lõpuga -mees (-mes) pandud rohkem kui 140 mõisas. Paljud neist on hääbunud, samas on seda tüüpi perekonnanimesid pandud/võetud ka XX sajandil: 1921–1922 Petserimaal ja Narvatagusel ning 1935–1940 nimede eestistamisel. Kirjutises on ära toodud kõik 63 mees-lõpulist perekonnanime, mis esinesid rahvastikuregistris aastal 20…

  • Eesti perekonnanimeraamatust

    Open AccessMarja Kallasmaa, Udo Uibo et al.ARTICLEKeel ja Kirjandus2017

    Aastal 2016 sai rahastuse algatus koostada analoogiliselt Eesti koha­nimeraamatule (edaspidi EKNR) raamat meie perekonnanimedest. Eesti perekonnanimeraamat (EPNR) on kavandatud ülevaatena Eestis pandud perekonnanimedest. 2019. aastal möödub 200 aastat Liivimaa talurahva­seadusest, millega nähti esimest korda ette eestlastele kohustuslik perekonna­nimede panemine. Teatav osa eestlasi, näiteks Kanepis ja Vastseliinas, said perekonnanimed juba varem…

  • Erinevus ja eristamatus

    Open AccessMarja KallasmaaARTICLEKeel ja Kirjandus2015

    Kohanimed ilmuvad eesti kirjalikku traditsiooni alates XIII sajandist. Ligi 500 kohanime on kirja pandud Taani hindamisraamatu (Liber Census Daniae, edaspidi LCD) eesti lehekülgedel. Ehkki kohanimesid leidub ka järgnevate sajandite dokumentides ja ürikutes, tulevad nad hulgana esile alates XVI sajandist, kust algavad vakuraamatud. LCD nimistu on avaldatud trükis korduvalt. XVI sajandi vakuraamatuist on avaldatud näiteks Läänemaa [...]

  • Saksa juurtega asulanimed Eestis

    Open AccessTiina Laansalu, Marit Alas et al.ARTICLEKeel ja Kirjandus2014Referencias: 2

    1. SISSEJUHATUS Üks eesti keelt enim mõjutanud keeli on saksa keel, mis on olnud eesti keelega tihedas kontaktis juba keskajast peale. Alates XIII sajandi algusest kuni XX sajandi alguseni elas Eesti alal eestlaste hulgas ka sakslasi, kes olid valitsevaks kihiks. Nii oli XIX sajandi lõpuni ametlik suhtluskeel saksa keel (XVI sajandini keskalamsaksa, hiljem ülemsaksa), eesti [...]

  • Probleeme Samastamisega

    Open AccessMarja KallasmaaARTICLEThe Yearbook of the Estonian…2012

    Problems with identification: Saltovere and KowrevereIdentification of place names in earlier (older) documents involves a considerable degree of speculation. The article deals with the establishment of links between place names in old documents and present-day place names; two examples from 1319 have been chosen â Â Saltovere and Kowrevere. They are identified as Salevere and KÃμera (western Estonia, Hanila parish), which is different from the t…