Maarja-Liisa Pilvik

Datos Biográficos

ID6708846
NOMBREMaarja-Liisa Pilvik
NOMBRESMaarja-Liisa
APELLIDOPilvik
FIRMAPILVIK M
AFILIACIONESUniversity of Tartu
ORCID0000-0001-9611-0391
VERIFICADOSí
TOTAL DE OBRAS10
TOTAL DE CITAS0
OBRAS COMO AUTOR10
OBRAS COMO EDITOR0
PRIMER AÑO DE PUBLICACIÓN2016
AÑO MÁS RECIENTE DE PUBLICACIÓN2026
ÍNDICE H0

  • Tarbetu või tähendusrikas lt-tuletis? Määrsõnade koheselt ja kohe kasutuse võrdlus

    Open AccessLydia Risberg, Maarja-Liisa Pilvik et al.ARTICLEKeel ja Kirjandus2026

    Unnecessary or meaningful –lt derivative? A comparison of the adverbs koheselt and kohe expressing immediacy This article presents a comparative analysis of the Estonian adverbs koheselt and kohe, bothexpressing immediacy, with particular attention to the long-standing prescriptive rejection of koheselt due to its perceived redundancy. Since the 1960 edition of the Dictionary of Standard Estonian, koheselt has been stigmatized without contextual …

  • Outsourcing teenage language

    Open AccessKadri Koreinik, Aive Mandel et al.ARTICLELinguistics Vanguard2024

    This paper presents a remote method used for engaging teenagers as citizen sociolinguists within the research project Teen Speak in Estonia. The project, launched in January 2020, aims to investigate young people’s language by creating the first systematic dual corpus of Estonian teenagers’ spoken language and text messaging. Previously, youth language in Estonia has not been the subject of much research. Yet scholarly attention to teenage langua…

  • Võro ja seto keelevahetus XX–XXI sajandil. Kas pöördumatu protsess

    Open AccessLiina Lindström, Maarja-Liisa Pilvik et al.ARTICLEKeel ja Kirjandus2024

    1. Sissejuhatus Eesti murdeuurimistraditsioonis on võro ja seto keelt käsitletud murretena, seto keelt ka murrakuna. Keeleajalooliselt on võro ja seto vana lõunaeesti keele täna­päevased järeltulijad. Lõunaeesti keelt on peetud eraldi läänemeresoome keeleks, mis eristus muudest läänemeresoome keeltest esimesena (vt Prillop jt 2020) ning milles on väga palju eripärast võrreldes nii põhjaeesti keelel põhineva eesti kirjakeelega kui [...]

  • Comparing the productivity of Estonian deverbal suffixes -mine, -us, and -ja in five registers

    Open AccessMaarja-Liisa PilvikARTICLEEesti ja soome-ugri keeleteaduse…2021

    This article provides an empirical, usage-based account of the different aspects of morphological productivity of three Estonian deverbal suffixes: -mine, -us, and -ja, in five different registers. The fundamental quantitative measures developed by Baayen (1989, 1992, 1993) and his colleagues are applied to relatively small corpus samples in order to test how well these measures conform to the linguist’s intuition about the productivity of the de…

  • Murded, varieerumine ja korpusandmed. Eitussõna paiknemine võru ja seto eituslausetes

    Open AccessMaarja-Liisa Pilvik, Helen Plado et al.ARTICLEKeel ja Kirjandus2021

    Varieerumine on keele olemuslik osa: keel võib varieeruda nii kõnelejate vahel kui ka ühe inimese kasutuses, sõltuvalt registrist (nt teaduskeel vs. ajakirjanduskeel) ja tekstitüübist (nt uudis vs. arutlus), suhtluskanalist (nt suuline vs. kirjalik suhtlus) ja suhtlusolukorrast (nt ametlik vs. mitteametlik suhtlus), suhtlejate vanusest, soost, haridusest, tegevusalast, päritolust ja omavahelistest suhetest, aga ka inimese kognitiivsetest võimetes…

  • Variation in negation in Seto

    Open AccessLiina Lindström, Maarja-Liisa Pilvik et al.ARTICLEStudies in Language2021

    Seto is an exceptional language in the Uralic family due to its systematic use of postverbal negation, although preverbal and double negation marking are also used. Postverbal negation is still the most frequent and unmarked pattern occurring in about 74% of negative clauses in Seto. This paper analyzes variation between pre- and postverbal negation in East Seto (spoken in present-day Russia), based on data gathered during fieldwork trips in 2010…

  • Korpuspõhine kvantitatiivne dialektoloogia

    Open AccessLiina Lindström, Maarja-Liisa PilvikARTICLEKeel ja Kirjandus2018

    Teaduse arenguloos on kirjeldatud mitmeid etappe, mis põhinevad oma ajas olemas olnud teadmistel ja oskustel ning nende põhjal tekkinud uuendustel. Nii on näiteks Thomas Kuhn, füüsik ja teaduse ajaloo uurija, eristanud 1962. aastal kolme suurt teaduse paradigmat või staadiumi, mis on seotud teaduse üldise kulu ning olemasolevate teadmiste kasutamisega. Neid staadiume võib pidada arenguetappideks, kuivõrd [...]

  • Nimetamiskonstruktsioonid eesti murretes

    Open AccessLiina Lindström, Maarja-Liisa Pilvik et al.ARTICLEMäetagused2018Referencias: 1

    Teesid: Artiklis vaadeldakse nimetamiskonstruktsioone (NK

  • Olema + Vmine-konstruktsioonid eesti murretes

    Open AccessMaarja-Liisa PilvikARTICLEKeel ja Kirjandus2016

  • Ambipositsioonide morfsüntaktilise varieerumise kirjeldusi kvantitatiivsete profiilide abil

    Open AccessMirjam Ruutma, Aki-Juhani Kyröläinen et al.ARTICLEKeel ja Kirjandus2016