Andra Rumm

Biographic Data

ID1064137
NAMEAndra Rumm
GIVEN NAMESAndra
FAMILY NAMERumm
SIGNATURERUMM A
AFFILIATIONSInstitute of the Estonian Language
ORCID0000-0003-4852-9512
VERIFIEDYes
TOTAL WORKS10
TOTAL CITATIONS14
WORKS AS AUTHOR10
WORKS AS EDITOR0
FIRST PUBLICATION YEAR2016
LATEST PUBLICATION YEAR2024
H-INDEX2

  • Reducing the severity of incidents or emergency in Estonian emergency calls

    Open AccessTiit Hennoste, Andriela Rääbis et al.ARTICLEOpen Linguistics2024

    The aim of the article is to analyze the calls to the Estonian Emergency Response Centre, focusing on instances where callers reduce the severity of incident or emergency in their first turn. The data comprise 39 calls from the Corpus of Emergency Calls of the University of Tartu. The analysis reveals that callers employ mitigating words and negative turn-initial utterances to reduce the severity. These words indicate the caller’s uncertainty abo…

  • 'Sellepärast tahate 'kiirabi või . Päästekorraldaja ebaviisakus eesti hädaabikõnedes

    Open AccessTiit Hennoste, Andriela Rääbis et al.ARTICLEEesti ja soome-ugri keeleteaduse…2023

    Artikli teema on päästekorraldajate keeleline ebaviisakus helistaja suhtes Eesti hädaabikõnedes. Uurimuse eesmärk on leida, millistes suhtlustegevustes ebaviisakus esineb, mis selle esile kutsub ja milline on ebaviisakuse keeleline vorm. Analüüs tõi esile kolm rühma ebaviisakaid suhtlustegevusi: (a) etteheited helistajale, (b) ebaviisakalt vormistatud küsimused, infopalved, palved ning (c) ebaviisakad abipalve tagasilükkamised ja järsud ühepoolse…

  • Tahan lihtsalt koju saada. Vähendav ja tugevdav partikkel lihtsalt hädaabikõnedes

    Open AccessAndriela Rääbis, Andra RummARTICLEKeel ja Kirjandus2022

    Sõna lihtsalt lähtub „Eesti keele seletava sõnaraamatu” järgi adjektiivsest tüvest lihtne ’keerukuseta’ (Õpetaja püüdis seletada võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt). Otsese tähenduse kõrval võib sõnal olla tugevdava või piirava rõhumäärsõna tähendus. Tugevdavana kannab lihtsalt tähendust ’lausa, otse’ (Ülesanne oli lihtsalt üle mõistuse raske), piiravana tähendust ’ei muud kui, ainult’ (Ta räägib seda lihtsalt kadedusest). (EKSS) Sõna [...]

  • Komplementlausega predikaatidel põhinevate diskursusemarkerite kasutus eri registrites

    Open AccessTiit Hennoste, Külli Prillop et al.ARTICLEKeel ja Kirjandus2022

    Artiklis käsitleme diskursusemarkereid, mis on kujunenud kõnelejat tähistava tegevus­subjektiga pealausest, millele järgneb komplementlause (Ma arvan, et see kana on surnud.). Selliseid markereid nimetatakse ingliskeelse terminiga complement-taking predicate markers (CTP-markers), meie kasutame eestikeelset terminit komplementlausega predikaatidel põhinevad markerid, lühidalt KP-markerid. KP-markerid esinevad eri keeltes (nt ingl I think, I guess…

  • Diskursusemarker (ma) arvan (et)

    Open AccessTiit Hennoste, Külli Habicht et al.ARTICLEThe Yearbook of the Estonian…2020

    The discourse marker (ma) arvan (et) â i thinkâ The article analyzes the usage of variants of the discourse marker (ma) arvan (et) in different registers of Estonian. The use of this marker is compared in 15 text groups, which can be grouped into three registers: printed texts, online texts and spoken texts. The research material comes from the corpora available on Keeleveeb as well as corpora of spoken language and online conversations and conta…

  • Vestluskaaslase reaktsioonid kurtmisele kooliteemalistes argivestlustes

    Open AccessAndriela Rääbis, Tiit Hennoste et al.ARTICLEThe Yearbook of the Estonian…2020

    Responses to school-related complaints in Estonian everyday conversations The article targets complaint sequences in Estonian everyday conversations with a focus on responses to complaints. A complaint is a social action by which speakers express dissatisfaction with a certain state of affairs. The aim of complaining is to show that the matter is worth complaining about and to get affiliation from the recipient. For this research 40 school-relate…

  • They are so stupid, so stupid. Emotional affect in Estonian school-related complaints

    Open AccessAndriela Rääbis, Tiit Hennoste et al.ARTICLEJournal of Pragmatics2019Cited by: 12References: 17

  • Estonian declarative questions

    Open AccessTiit Hennoste, Andriela Rääbis et al.ARTICLEJournal of Pragmatics2019Cited by: 2References: 27

  • Kas vastata lühidalt või pikalt? Avatud küsimuste vastused eesti suulises suhtluses

    Open AccessAndra RummARTICLEKeel ja Kirjandus2018

    Suhtluses on küsimustel oluline roll. Küsilausega saavad vestlejad teha mitmeid suhtlustegevusi, neist keskne on infohankimine, mille eesmärk on täiendada küsija puudulikke teadmisi. Küsimuse tüüpe eristatakse selle põhjal, kas küsimus pakub vastajale vastuse ette. Suletud küsimused, nagu üldküsimused ja alternatiivküsimused, annavad küsimusega ühtlasi võimalikud vastused. Avatud küsimustega (eriküsimustega) vastust ei pakuta ja nende hulk on pii…

  • Avatud küsimused suulises argivestluses

    Open AccessAndra RummARTICLEKeel ja Kirjandus2016

    Küsimused on oluline keelevahend meie igapäevasuhtluses. Nende detailne analüüs aitab mõista suhtluse olemust ning selles valitsevaid norme, mida me vesteldes järgime. Küsimust defineeritakse harilikult selle eesmärgi järgi täita küsija teadmistes infolünk (Metslang 1981: 5), ent nendega saab teha muidki tegevusi peale küsimise. Eesti keeles ei ole suulise argisuhtluse põhjal avatud küsimusi üksikasjalikult analüüsitud. Kirjakeele põhjal [...]