Eve Annuk
Biographic Data
| ID | 251106 |
|---|---|
| NAME | Eve Annuk |
| GIVEN NAMES | Eve |
| FAMILY NAME | Annuk |
| SIGNATURE | ANNUK E |
| AFFILIATIONS | Estonian Literary Museum |
| VERIFIED | No |
| TOTAL WORKS | 14 |
| TOTAL CITATIONS | 7 |
| WORKS AS AUTHOR | 14 |
| WORKS AS EDITOR | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 2007 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2024 |
| H-INDEX | 2 |
Representations of Gender in Estonian Graffiti and Street Art
The paper focuses on gender aspects in graffiti and street art as context- and communication-based cultural phenomena. The key issues tackled here are how gender aspects and gender-based communication are expressed in graffiti and the nature of the gendered aesthetics of street art. The analysis aims to identify gender clichés in graffiti, illustrating stereotypical views from a broader sociocultural perspective. The study also highlights the rol…
Eesti NSV kirjanike liidu kirjanduslikud konsultandid kui väravavalvurid
Kirjanik – inimhingede insener ei „vaatle” tegelikkust, vaid e h i t a b, kujundab elu, hinnates kõiki kujutatavaid elunähtusi parteilisest seisukohast. (Jermilov 1950) Kirjandus oli Nõukogude Liidu kultuuripoliitikas oluline ideoloogiatöö vahend, millel oli ühiskondlikult suur roll: selle kaudu sai kasvatada uut, nõukogude inimest. Ka artikli alguses toodud tsitaat rõhutab kirjanduse ühiskonda kujundavat osa. Sirje Olesk (2014a: 132) on tõdenud:…
Naisproosakirjanikud kultuuriloos ja tänapäeva eesti kultuuriteadvuses
Ameerika kunstiteadlane Linda Nochlin on 1971. aastal kirjutatud essees „Miks pole olnud suuri naiskunstnikke?” käsitlenud küsimust, miks kunstiajalugu keskendub meesautorite teostele ja miks naiskunstnikud pole samavõrra nähtaval. Ta rõhutab, et kunsti tegemist määravad sotsiaalne kontekst (nt naiste võimalus haridust saada) ja spetsiifilised (kunsti)institutsioonid. Ent Nochlin tõdeb ka seda, et naiskunstnike töid ei ole hinnatud alati [...]
Naised ja proosa. Pilk XX sajandi alguskümnendite eesti kirjandusele
Käesolev teemanumber on pühendatud XX sajandi alguskümnendite tuntud ja vähem tuntud naissoost eesti proosakirjanikele. See sündis vajadusest kirjutada naised tagasi kirjandusajalukku ja kultuurimällu. Enamik artikleid on alguse saanud 2022. aasta oktoobris Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis peetud konverentsilt „Kas sa Reed Morni oled lugenud?”, ent idee tegeleda unustatud naiskirjanikega sündis palju varem. Eret Talviste taust inglise modernismiuu…
Gender Perspectives in the Study of Estonian Society and Culture
Gender issues have become increasingly compelling for both scholars and the general public in Estonia in the past twenty years. This can, for example, be seen in the March 2022 issue of the Estonian cultural magazine Vikerkaar which published a lengthy overview of the history of Estonian feminism (Karro 2022). The overview attempts to show the length of this history and its continuity under different political regimes, refreshing older surveys pu…
Soolisustatud rahvuslus Lilli Suburgi (1841–1923) jutustuses “Liina” (1877)
The article deals with the representation of nationalism in Lilli Suburg’s (1841–1923) short story “Liina” (1877). Lilli Suburg was a writer, journalist, pedagogue, and the first Estonian feminist. “Liina” is her most famous literary work, which also belongs among the most important works of early Estonian literature. “Liina” was published in two editions (1877, 1884) and was also translated into Finnish (1892). It is important in the context of …
Soolisuse esitamine Eesti grafitis ja tänavakunstis / Representing of gender in Estonian graffiti and street art
Artiklis on tähelepanu all sooline aspekt grafitis ja tänavakunstis kui konteksti- ja kommunikatsioonikeskses kultuuriilmingus. Põhiküsimused on, kuidas soolisus ja sooline kommunikatsioon grafitis avaldub ning milline on grafiti soolisustatud esteetika. Analüüs osutab soolistele klišeedele grafitis ja näitab stereotüüpseid arusaamu laiemas sotsiokultuurilises tähenduses. Teisalt toob uurimus esile ka grafiti ja tänavakunsti rolli sooliste stereo…
Feminism in the Post-Soviet space
The article deals with the problem how Estonian geocultural difference (Estonia as a small, economically vulnerable post-socialist country in the borderlands of Europe) constructs Estonian feminism(s) both in today’s and historical context. The geocultural location has had a great influence upon Estonian society and culture, and the Estonian situation can be understood as a state of being somewhere in-between (see Koobak and Marling 2014 Koobak, …
Stalinismi „Teised
Artikkel käsitleb luuletaja Ilmi Kolla (1933–1954) luulet stalinismiperioodi kontekstis kui vastupanu ajastu diskursiivsetele jõujoontele. Ilmi Kolla luuletuste enamikku ei olnud võimalik avaldada, sest need ei vastanud sotsialistliku realismi ja stalinliku ideoloogia nõuetele. Ka avaldamiseks vastu võetud tekstide puhul heitsid ajalehtede ja ajakirjade toimetused talle sageli ette luuletuste sobimatust kehtivate ideoloogiliste ja esteetiliste nõ…
Haigused ja igatsused
Artikli aluseks on ettekanne A. H. Tammsaare muuseumi 11. sügiskonverentsil „Kirjandus ja haigus” 30. novembril 2015 Tallinnas. Haigust võib mõista füüsilise või psüühilise vaevusena, kehalise kogemusena, millele indiviid annab oma tähenduse. Samaaegselt on see ka kultuuriline konstruktsioon, kuna eri haigused omandavad teatud kultuurilisi, indiviidi kogemusest sõltumatuid tähendusi (vt Tuohela 2001: 197–198), mis sageli on seotud [...]
Honoraripoliitikast Eestis stalinismi perioodil. The Politics of Royalties in Estonia During the Stalinist Era
The article treats the topic of royalty politics within the field of Estonian literature during the Stalinist era. This is an introductory treatment of the topic with the aim of opening up a discussion and to introduce corresponding sources. The topic of royalties has avoided the attention of researchers; up until now, no studies have been made. Despite this, it is an important topic, since the role of royalties in Soviet cultural politics should…
Autobiograafia kui „tõe” diskursus
Lilli Suburg (1841-1923) is an author in Estonian literary and cultural history who is not well researched, though her literary output is sufficiently large and her manuscript heritage many-sided, casting light on the little known aspects of her work and activity. Suburg was active in very different fields: she is known as a writer, journalist, feminist and educator. Her literary work is diverse and prolific; she wrote short stories, children’s s…
Haiguse kujutamine luuletaja Ilmi Kolla kirjades
Teesid: Erakirjad on autobiograafiliste kirjutiste hulgas kige vhem uuritud anr
Letters as a New Approach to History
Private letters are valuable historical sources but they also pose complicated ethical questions for the researcher: the more close to the present day they are, the more problematic they may appear. In this paper I will deal with the question of doing research on letters in a specific—Stalinist—context and with ethical issues related to such research, taking as my case study the correspondence of the Estonian poet Ilmi Kolla (1933–1954). She was …
Feminism in the Post-Soviet space
The article deals with the problem how Estonian geocultural difference (Estonia as a small, economically vulnerable post-socialist country in the borderlands of Europe) constructs Estonian feminism(s) both in today’s and historical context. The geocultural location has had a great influence upon Estonian society and culture, and the Estonian situation can be understood as a state of being somewhere in-between (see Koobak and Marling 2014 Koobak, …
Stalinismi „Teised
Artikkel käsitleb luuletaja Ilmi Kolla (1933–1954) luulet stalinismiperioodi kontekstis kui vastupanu ajastu diskursiivsetele jõujoontele. Ilmi Kolla luuletuste enamikku ei olnud võimalik avaldada, sest need ei vastanud sotsialistliku realismi ja stalinliku ideoloogia nõuetele. Ka avaldamiseks vastu võetud tekstide puhul heitsid ajalehtede ja ajakirjade toimetused talle sageli ette luuletuste sobimatust kehtivate ideoloogiliste ja esteetiliste nõ…
Letters as a New Approach to History
Private letters are valuable historical sources but they also pose complicated ethical questions for the researcher: the more close to the present day they are, the more problematic they may appear. In this paper I will deal with the question of doing research on letters in a specific—Stalinist—context and with ethical issues related to such research, taking as my case study the correspondence of the Estonian poet Ilmi Kolla (1933–1954). She was …
Soolisustatud rahvuslus Lilli Suburgi (1841–1923) jutustuses “Liina” (1877)
The article deals with the representation of nationalism in Lilli Suburg’s (1841–1923) short story “Liina” (1877). Lilli Suburg was a writer, journalist, pedagogue, and the first Estonian feminist. “Liina” is her most famous literary work, which also belongs among the most important works of early Estonian literature. “Liina” was published in two editions (1877, 1884) and was also translated into Finnish (1892). It is important in the context of …
Letters as a New Approach to History
Private letters are valuable historical sources but they also pose complicated ethical questions for the researcher: the more close to the present day they are, the more problematic they may appear. In this paper I will deal with the question of doing research on letters in a specific—Stalinist—context and with ethical issues related to such research, taking as my case study the correspondence of the Estonian poet Ilmi Kolla (1933–1954). She was …
Autobiograafia kui „tõe” diskursus
Lilli Suburg (1841-1923) is an author in Estonian literary and cultural history who is not well researched, though her literary output is sufficiently large and her manuscript heritage many-sided, casting light on the little known aspects of her work and activity. Suburg was active in very different fields: she is known as a writer, journalist, feminist and educator. Her literary work is diverse and prolific; she wrote short stories, children’s s…
Haiguse kujutamine luuletaja Ilmi Kolla kirjades
Teesid: Erakirjad on autobiograafiliste kirjutiste hulgas kige vhem uuritud anr
Honoraripoliitikast Eestis stalinismi perioodil. The Politics of Royalties in Estonia During the Stalinist Era
The article treats the topic of royalty politics within the field of Estonian literature during the Stalinist era. This is an introductory treatment of the topic with the aim of opening up a discussion and to introduce corresponding sources. The topic of royalties has avoided the attention of researchers; up until now, no studies have been made. Despite this, it is an important topic, since the role of royalties in Soviet cultural politics should…
Haigused ja igatsused
Artikli aluseks on ettekanne A. H. Tammsaare muuseumi 11. sügiskonverentsil „Kirjandus ja haigus” 30. novembril 2015 Tallinnas. Haigust võib mõista füüsilise või psüühilise vaevusena, kehalise kogemusena, millele indiviid annab oma tähenduse. Samaaegselt on see ka kultuuriline konstruktsioon, kuna eri haigused omandavad teatud kultuurilisi, indiviidi kogemusest sõltumatuid tähendusi (vt Tuohela 2001: 197–198), mis sageli on seotud [...]
Stalinismi „Teised
Artikkel käsitleb luuletaja Ilmi Kolla (1933–1954) luulet stalinismiperioodi kontekstis kui vastupanu ajastu diskursiivsetele jõujoontele. Ilmi Kolla luuletuste enamikku ei olnud võimalik avaldada, sest need ei vastanud sotsialistliku realismi ja stalinliku ideoloogia nõuetele. Ka avaldamiseks vastu võetud tekstide puhul heitsid ajalehtede ja ajakirjade toimetused talle sageli ette luuletuste sobimatust kehtivate ideoloogiliste ja esteetiliste nõ…
Feminism in the Post-Soviet space
The article deals with the problem how Estonian geocultural difference (Estonia as a small, economically vulnerable post-socialist country in the borderlands of Europe) constructs Estonian feminism(s) both in today’s and historical context. The geocultural location has had a great influence upon Estonian society and culture, and the Estonian situation can be understood as a state of being somewhere in-between (see Koobak and Marling 2014 Koobak, …
Soolisuse esitamine Eesti grafitis ja tänavakunstis / Representing of gender in Estonian graffiti and street art
Artiklis on tähelepanu all sooline aspekt grafitis ja tänavakunstis kui konteksti- ja kommunikatsioonikeskses kultuuriilmingus. Põhiküsimused on, kuidas soolisus ja sooline kommunikatsioon grafitis avaldub ning milline on grafiti soolisustatud esteetika. Analüüs osutab soolistele klišeedele grafitis ja näitab stereotüüpseid arusaamu laiemas sotsiokultuurilises tähenduses. Teisalt toob uurimus esile ka grafiti ja tänavakunsti rolli sooliste stereo…
Soolisustatud rahvuslus Lilli Suburgi (1841–1923) jutustuses “Liina” (1877)
The article deals with the representation of nationalism in Lilli Suburg’s (1841–1923) short story “Liina” (1877). Lilli Suburg was a writer, journalist, pedagogue, and the first Estonian feminist. “Liina” is her most famous literary work, which also belongs among the most important works of early Estonian literature. “Liina” was published in two editions (1877, 1884) and was also translated into Finnish (1892). It is important in the context of …
Eesti NSV kirjanike liidu kirjanduslikud konsultandid kui väravavalvurid
Kirjanik – inimhingede insener ei „vaatle” tegelikkust, vaid e h i t a b, kujundab elu, hinnates kõiki kujutatavaid elunähtusi parteilisest seisukohast. (Jermilov 1950) Kirjandus oli Nõukogude Liidu kultuuripoliitikas oluline ideoloogiatöö vahend, millel oli ühiskondlikult suur roll: selle kaudu sai kasvatada uut, nõukogude inimest. Ka artikli alguses toodud tsitaat rõhutab kirjanduse ühiskonda kujundavat osa. Sirje Olesk (2014a: 132) on tõdenud:…
Naisproosakirjanikud kultuuriloos ja tänapäeva eesti kultuuriteadvuses
Ameerika kunstiteadlane Linda Nochlin on 1971. aastal kirjutatud essees „Miks pole olnud suuri naiskunstnikke?” käsitlenud küsimust, miks kunstiajalugu keskendub meesautorite teostele ja miks naiskunstnikud pole samavõrra nähtaval. Ta rõhutab, et kunsti tegemist määravad sotsiaalne kontekst (nt naiste võimalus haridust saada) ja spetsiifilised (kunsti)institutsioonid. Ent Nochlin tõdeb ka seda, et naiskunstnike töid ei ole hinnatud alati [...]
Naised ja proosa. Pilk XX sajandi alguskümnendite eesti kirjandusele
Käesolev teemanumber on pühendatud XX sajandi alguskümnendite tuntud ja vähem tuntud naissoost eesti proosakirjanikele. See sündis vajadusest kirjutada naised tagasi kirjandusajalukku ja kultuurimällu. Enamik artikleid on alguse saanud 2022. aasta oktoobris Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis peetud konverentsilt „Kas sa Reed Morni oled lugenud?”, ent idee tegeleda unustatud naiskirjanikega sündis palju varem. Eret Talviste taust inglise modernismiuu…
Gender Perspectives in the Study of Estonian Society and Culture
Gender issues have become increasingly compelling for both scholars and the general public in Estonia in the past twenty years. This can, for example, be seen in the March 2022 issue of the Estonian cultural magazine Vikerkaar which published a lengthy overview of the history of Estonian feminism (Karro 2022). The overview attempts to show the length of this history and its continuity under different political regimes, refreshing older surveys pu…
Representations of Gender in Estonian Graffiti and Street Art
The paper focuses on gender aspects in graffiti and street art as context- and communication-based cultural phenomena. The key issues tackled here are how gender aspects and gender-based communication are expressed in graffiti and the nature of the gendered aesthetics of street art. The analysis aims to identify gender clichés in graffiti, illustrating stereotypical views from a broader sociocultural perspective. The study also highlights the rol…
Philosophy (9 works) · Estonian (8 works) · Sociology (8 works) · Law (7 works) · Political science (7 works) · Art (6 works) · History (6 works) · Law (6 works) · Linguistics (6 works) · Philosophy (6 works)