Liina Lukas
Biographic Data
| ID | 251108 |
|---|---|
| NAME | Liina Lukas |
| GIVEN NAMES | Liina |
| FAMILY NAME | Lukas |
| SIGNATURE | LUKAS L |
| AFFILIATIONS | University of Tartu |
| VERIFIED | No |
| TOTAL WORKS | 18 |
| TOTAL CITATIONS | 5 |
| AUTHOR COUNT | 17 |
| EDITOR COUNT | 1 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 2008 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2025 |
| H-INDEX | 1 |
Mo südda ligob mo sees.” Kirjakeelest kirjanduskeeleks
Although Estonian written languages had existed since at least the first half of the 17th century, for a long time they were not used by native speakers either as writers or as readers. It was only with the arrival of the Moravian Brethren movement that a new attitude toward the written word emerged, making it easier for both writers and readers to adopt Estonian as a written language – previously perceived mainly as an instrument of colonization…
Lyrical Poetry as a Factor in the Formation of Literary Cultures
Lyrical Poetry as a Factor in the Formation of Literary Cultures
“In a Miracle Wellspring” of Goethe’s Poetry
In 1944, on the cusp of one occupying power replacing another in Estonia, the beloved Estonian poet Heiti Talvik translated Goethe’s poetry and was filled with admiration: “What a youthful abundance of life in every detail! Yes, to delve into Goethe’s work is to rinse your eyes in a miracle wellspring capable of renewing your fading vision.” By then, the Estonian language and Estonian poetry had already been drawing from this miracle wellspring f…
Introduction
Multilingualism in Estonian Poetry
Apart from Estonian, some other languages - from local dialects to major languages such as German and Russian - have usually also been spoken on the territory of Estonia. As a result, the literary culture of the local (small) language evolved in close contact with some foreign literatures and cultures. However, there is still no thorough analysis of how the historical change in the linguistic situation manifests itself in Estonian literature. Our…
Mitmekeelsus Eesti luules
Eesti on olnud ajalooliselt ja on tänapäevalgi mitmekeelne, ja see on väljendunud ka luules. Siin on tegutsenud kõrvuti mitmed kirjandusväljad, mida on kuni viimase ajani vaadeldud eraldi. Eesti kirjanduslookirjutuses on seni lähtutud ükskeelsuse paradigmast (Yildiz 2012): eesti kirjandust on nähtud eestikeelse kirjandusena ja sel põhjusel on muudes keeltes kirjapandud tekstid vaatluse alt välja jäetud (viimati [...]
Zweisprachigkeit in den Literaturen Estlands
Bilingualism in the Literatures of Estonia. In a multilingual cultural space such as the (former and contemporary) Baltic region, bilingualism, both oral and written, has been rather normality than exception. This also finds an expression in the literatures of this region. In the following I will examine the phenomenon of bilingualism and multilingualism in the literatures of Estonia in history and today. First, I will examine the historical form…
Herder on Empathy and Sympathy
The English-German collection Herder on Empathy and Sympathy: Einfühlung und Sympathie im Denken Herders considers the meaning and role of the concepts of empathy and sympathy in Herder’s thought. Herder invokes sympathy in a number of disciplinary domains ranging from metaphysics, biology, anthropology, epistemology, psychology, morality, politics, history, aesthetics to homiletics. While Herder is shown as belonging to a long line of thinkers w…
Herder on Empathy and Sympathy
Eesti ja läti luule sünd saksa laulu vaimust I
Aasta 1779 võiks eesti kirjanduse ajalukku minna eesti luule aastana. Nimelt ilmus siis kaks märgilist teost, mille arusaamad luule ülesannetest erinesid ja mis viitasid eesti kirjaliku luule kahele konkureerivale arenguvõimalusele. Need olid Johann Gottfried Herderi (1744–1803) rahvalaulukogu „Volkslieder” („Rahvalaulud”) teine köide, mis sisaldas Herderi töödeldud eesti rahvalaule, ning Johann Friedrich Ernst Albrechti (1752–1814) Rakveres väl…
Eesti ja läti luule sünd saksa laulu vaimust II
(Algus Keeles ja Kirjanduses nr 10) „Ehstländische poetische Blumenlese für das Jahr 1779” ja saksa laul kui rahvavalgustuse vahend Baltimaades Nägime artikli esimeses osas, et Johann Gottfried Herderi ettepanek võtta luule loomisel mõõtu rahvalaulust ei leidnud veel niipea Baltimaade kirjandustes rakendust. Pöörame nüüd tähelepanu teisele 1779. aasta luulesündmusele, kogumikule „Ehstländische poetische Blumenlese für das Jahr [...]
Saateks / Foreword
.
Erich Auerbachi maailmakirjanduse filoloogia. Saatesõna tõlkele / Erich Auerbach’s Philology of World Literature
.
Maailmakirjanduse mõõtmisest meil ja mujal / Conceptualizations of World Literature in Estonia and Elsewhere
Teesid: Artikkel käsitleb maailmakirjanduse mõiste mahu ja sisu muutumist alates selle esilekerkimisest 19. sajandi algupoolel kuni tänapäeva käsitlusviisideni ja dilemmadeni, mille ees seisab võrdlev kirjandusteadus – distsipliin, mis peab maailmakirjandust oma uurimisobjektiks. Juttu tuleb ka väikese kirjanduse spetsiifilisest suhestumisest maailmakirjandusega ning maailmakirjanduse uurimisest ja õpetamisest Tartu ülikoolis alates selle rajamis…
Bildungsroman – veel üks Tartu lisandus romaaniteooriasse
.
Herder keelest ja kirjandusest
Käesolev on ajendatud septembri lõpul (24.–26. IX 2015) Tartus toimunud rahvusvahelisest Balti kirjakultuuri sümpoosionist, mille pealkirjaks oli seekord „Kontinent Herder: empaatia, sümpaatia ja antipaatia poeetikas ja poliitikas”. Ametlikult arvult oli see kaheksas (kui Eesti Goethe-Seltsi varasemad teadusüritused, nt 1999. aastal toimunud sümpoosion „Goethe Tartus” eellooks arvata), mis üle aasta peetavate sümpoosionite puhul annab kokku juba …
Estonian Folklore as A Source of Baltic-German Poetry
Estonian folk tales form a common element in Estonian and Baltic-German (lyro)epic poetry. Baltic-German interest in Estonian folkloric heritage originated in the eighteenth century, when J. G. Herder first encouraged the collection of Estonian and Latvian folk songs. Systematic collection began in the 1830s, and peaked in the Estonian language area with the Estonian epic Kalevipoeg (1857–1861). Friedrich Reinhold Kreutzwald implemented this epic…
Saksa kirjandus Noor-Eesti ajal. Young Estonia and German Literature
Impelled by a desire to free themselves from the German influence that had dominated the development of Estonian literature, and from the one-sided relation of cultural dependence that had lasted several hundred years, the Young Estonia movement sought to modernize Estonian literature through borrowing from other European literatures, in particular from French, Scandinavian, and Finnish. This article seeks to clarify the relative importance and s…
Estonian Folklore as A Source of Baltic-German Poetry
Estonian folk tales form a common element in Estonian and Baltic-German (lyro)epic poetry. Baltic-German interest in Estonian folkloric heritage originated in the eighteenth century, when J. G. Herder first encouraged the collection of Estonian and Latvian folk songs. Systematic collection began in the 1830s, and peaked in the Estonian language area with the Estonian epic Kalevipoeg (1857–1861). Friedrich Reinhold Kreutzwald implemented this epic…
Bildungsroman – veel üks Tartu lisandus romaaniteooriasse
.
Saksa kirjandus Noor-Eesti ajal. Young Estonia and German Literature
Impelled by a desire to free themselves from the German influence that had dominated the development of Estonian literature, and from the one-sided relation of cultural dependence that had lasted several hundred years, the Young Estonia movement sought to modernize Estonian literature through borrowing from other European literatures, in particular from French, Scandinavian, and Finnish. This article seeks to clarify the relative importance and s…
Estonian Folklore as A Source of Baltic-German Poetry
Estonian folk tales form a common element in Estonian and Baltic-German (lyro)epic poetry. Baltic-German interest in Estonian folkloric heritage originated in the eighteenth century, when J. G. Herder first encouraged the collection of Estonian and Latvian folk songs. Systematic collection began in the 1830s, and peaked in the Estonian language area with the Estonian epic Kalevipoeg (1857–1861). Friedrich Reinhold Kreutzwald implemented this epic…
Herder keelest ja kirjandusest
Käesolev on ajendatud septembri lõpul (24.–26. IX 2015) Tartus toimunud rahvusvahelisest Balti kirjakultuuri sümpoosionist, mille pealkirjaks oli seekord „Kontinent Herder: empaatia, sümpaatia ja antipaatia poeetikas ja poliitikas”. Ametlikult arvult oli see kaheksas (kui Eesti Goethe-Seltsi varasemad teadusüritused, nt 1999. aastal toimunud sümpoosion „Goethe Tartus” eellooks arvata), mis üle aasta peetavate sümpoosionite puhul annab kokku juba …
Saateks / Foreword
.
Erich Auerbachi maailmakirjanduse filoloogia. Saatesõna tõlkele / Erich Auerbach’s Philology of World Literature
.
Maailmakirjanduse mõõtmisest meil ja mujal / Conceptualizations of World Literature in Estonia and Elsewhere
Teesid: Artikkel käsitleb maailmakirjanduse mõiste mahu ja sisu muutumist alates selle esilekerkimisest 19. sajandi algupoolel kuni tänapäeva käsitlusviisideni ja dilemmadeni, mille ees seisab võrdlev kirjandusteadus – distsipliin, mis peab maailmakirjandust oma uurimisobjektiks. Juttu tuleb ka väikese kirjanduse spetsiifilisest suhestumisest maailmakirjandusega ning maailmakirjanduse uurimisest ja õpetamisest Tartu ülikoolis alates selle rajamis…
Bildungsroman – veel üks Tartu lisandus romaaniteooriasse
.
Eesti ja läti luule sünd saksa laulu vaimust I
Aasta 1779 võiks eesti kirjanduse ajalukku minna eesti luule aastana. Nimelt ilmus siis kaks märgilist teost, mille arusaamad luule ülesannetest erinesid ja mis viitasid eesti kirjaliku luule kahele konkureerivale arenguvõimalusele. Need olid Johann Gottfried Herderi (1744–1803) rahvalaulukogu „Volkslieder” („Rahvalaulud”) teine köide, mis sisaldas Herderi töödeldud eesti rahvalaule, ning Johann Friedrich Ernst Albrechti (1752–1814) Rakveres väl…
Eesti ja läti luule sünd saksa laulu vaimust II
(Algus Keeles ja Kirjanduses nr 10) „Ehstländische poetische Blumenlese für das Jahr 1779” ja saksa laul kui rahvavalgustuse vahend Baltimaades Nägime artikli esimeses osas, et Johann Gottfried Herderi ettepanek võtta luule loomisel mõõtu rahvalaulust ei leidnud veel niipea Baltimaade kirjandustes rakendust. Pöörame nüüd tähelepanu teisele 1779. aasta luulesündmusele, kogumikule „Ehstländische poetische Blumenlese für das Jahr [...]
Herder on Empathy and Sympathy
The English-German collection Herder on Empathy and Sympathy: Einfühlung und Sympathie im Denken Herders considers the meaning and role of the concepts of empathy and sympathy in Herder’s thought. Herder invokes sympathy in a number of disciplinary domains ranging from metaphysics, biology, anthropology, epistemology, psychology, morality, politics, history, aesthetics to homiletics. While Herder is shown as belonging to a long line of thinkers w…
Herder on Empathy and Sympathy
Zweisprachigkeit in den Literaturen Estlands
Bilingualism in the Literatures of Estonia. In a multilingual cultural space such as the (former and contemporary) Baltic region, bilingualism, both oral and written, has been rather normality than exception. This also finds an expression in the literatures of this region. In the following I will examine the phenomenon of bilingualism and multilingualism in the literatures of Estonia in history and today. First, I will examine the historical form…
Mitmekeelsus Eesti luules
Eesti on olnud ajalooliselt ja on tänapäevalgi mitmekeelne, ja see on väljendunud ka luules. Siin on tegutsenud kõrvuti mitmed kirjandusväljad, mida on kuni viimase ajani vaadeldud eraldi. Eesti kirjanduslookirjutuses on seni lähtutud ükskeelsuse paradigmast (Yildiz 2012): eesti kirjandust on nähtud eestikeelse kirjandusena ja sel põhjusel on muudes keeltes kirjapandud tekstid vaatluse alt välja jäetud (viimati [...]
Lyrical Poetry as a Factor in the Formation of Literary Cultures
Lyrical Poetry as a Factor in the Formation of Literary Cultures
“In a Miracle Wellspring” of Goethe’s Poetry
In 1944, on the cusp of one occupying power replacing another in Estonia, the beloved Estonian poet Heiti Talvik translated Goethe’s poetry and was filled with admiration: “What a youthful abundance of life in every detail! Yes, to delve into Goethe’s work is to rinse your eyes in a miracle wellspring capable of renewing your fading vision.” By then, the Estonian language and Estonian poetry had already been drawing from this miracle wellspring f…
Introduction
Multilingualism in Estonian Poetry
Apart from Estonian, some other languages - from local dialects to major languages such as German and Russian - have usually also been spoken on the territory of Estonia. As a result, the literary culture of the local (small) language evolved in close contact with some foreign literatures and cultures. However, there is still no thorough analysis of how the historical change in the linguistic situation manifests itself in Estonian literature. Our…
Mo südda ligob mo sees.” Kirjakeelest kirjanduskeeleks
Although Estonian written languages had existed since at least the first half of the 17th century, for a long time they were not used by native speakers either as writers or as readers. It was only with the arrival of the Moravian Brethren movement that a new attitude toward the written word emerged, making it easier for both writers and readers to adopt Estonian as a written language – previously perceived mainly as an instrument of colonization…
Art (10 works) · Philosophy (10 works) · European Cultural and National Identity (7 works) · Literature (7 works) · Sociology (7 works) · Estonian (6 works) · History (6 works) · Linguistics (6 works) · Poetry (5 works) · German (4 works)