Lya Meister
Biographic Data
| ID | 251126 |
|---|---|
| NAME | Lya Meister |
| GIVEN NAMES | Lya |
| FAMILY NAME | Meister |
| SIGNATURE | MEISTER L |
| AFFILIATIONS | Tallinn University of Technology |
| ORCID | 0000-0001-7674-4928 |
| VERIFIED | Yes |
| TOTAL WORKS | 12 |
| TOTAL CITATIONS | 21 |
| AUTHOR COUNT | 12 |
| EDITOR COUNT | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 2011 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2026 |
| H-INDEX | 3 |
Managing Reverberant Acoustics in Singing by Extending the Plosive Closures in Vowel–Plosive–Vowel Sequences
Poor intelligibility of sung text often occurs in reverberant rooms due to masking by the reverberation tail of the singer’s voice. This study investigates whether elongating the plosive closure phase can improve the recognition of voiceless plosives in vowel–plosive–vowel sequences sung in reverberant rooms. We hypothesize that a longer plosive closure allows the reverberation tail from the preceding vowel to decay before the plosive burst, thus…
Vokaalide ja klusiilide intensiivsussuhted laulmisel teksti arusaadavuse mõjutajana
Aim. The objective of this study is to ascertain (1) whether there is a tendency in operatic singing by which, compared to speaking, the intensity of all speech sounds is greater, but the intensity of voiceless plosive bursts increases proportionally less than that of vowels, which may make the recognition of plosives more difficult; and (2) whether pronouncing the bursts of voiceless plosives more strongly would improve their recognition. Method…
Coping Styles and Cognitive Function in Older Non-Hispanic Black and White Adults
Greater emotion-focused coping among Black older adults may reflect greater exposure to stressors that are uncontrollable. Patterns of racial differences in coping-cognition links are in line with the social vulnerabilities hypothesis. Coping style may be a particularly important psychosocial resource for cognitive health among Black older adults that could be incorporated into culturally relevant interventions
Longitudinal associations between racial discrimination and hippocampal and white matter hyperintensity volumes among older Black adults
Developmental Changes in Acoustic Characteristics of Speech of Estonian Adolescents
The paper introduces the Estonian Adolescent Speech Corpus and explores the developmental changes in speech production based on acoustic characteristics of fundamental frequency (F0), formant frequencies, and speech tempo as a function of age and gender. Age- and gender-related anatomic changes in adolescence have implications for speech acoustics: a sudden drop of F0 at puberty in boys, and an almost gradual decrease of the acoustic vowels space…
Eesti laste kõne III. Kõnetempo ja silbikestuste analüüs
Kõneldes moodustame silpe ja sõnu, millest omakorda tekivad kuulajale mõistetavad sõnumid. Kõnelemiseks peab aju edastama motoorseid käske, et juhtida paljusid hingamis-, kõri-, näo- ja lõuapiirkonna lihaseid, aktiveerides samaaegselt erinevate keelesüsteemidega (semantika, süntaks, leksika, fonoloogia) seotud ajupiirkonnad. Artikulatoorsed ehk häälduslikud liigutused nõuavad ajalist ja ruumilist juhtimist, mis eeldab motoorse süsteemi ja keelesü…
Eesti laste kõne II. Vokaalide akustiline analüüs
Artikli I osas uurisime põhitooni sageduse muutumist eesti laste kõnes (Keel ja Kirjandus 2017, nr 7, lk 518–533), II osas keskendume vokaalide akustilistele omadustele. Klassikaliselt kirjeldatakse vokaalide akustilist kvaliteeti spektraalsete tunnuste – formantide ehk kõnetrakti resonantssageduste abil. Vokaalide hääldamisel varieerub kõnetrakti kuju sõltuvalt alalõua, keele ja huulte asendist ning sellest tulenevalt võimenduvad kõnetraktis e…
Eesti laste kõne I
Teadmised eesti keele foneetikast pärinevad valdavalt täiskasvanud keelejuhtide kõne uuringutest (vt Asu jt 2016; Eek 2008). Ka eestikeelse kõnetehnoloogia (eelkõige kõnetuvastuse) arendamisel on treeningmaterjalina kasutatud ainult täiskasvanute kõnet, seetõttu ei saa automaatne kõnetuvastus kuigi hästi hakkama laste kõne tuvastamisega. Eestis uuritakse aktiivselt väikelaste kõne arengut, kusjuures peamine fookus on sõnavara, morfoloogia ja gram…
Automaatse segmentimise hindamine
Durational patterns in Northern Estonian and Northern Finnish
Aktsendikorpus ja võõrkeele aktsendi uurimine
Perception of the short vs. long phonological category in Estonian by native and non-native listeners
Perception of the short vs. long phonological category in Estonian by native and non-native listeners
Aktsendikorpus ja võõrkeele aktsendi uurimine
Durational patterns in Northern Estonian and Northern Finnish
Eesti laste kõne I
Teadmised eesti keele foneetikast pärinevad valdavalt täiskasvanud keelejuhtide kõne uuringutest (vt Asu jt 2016; Eek 2008). Ka eestikeelse kõnetehnoloogia (eelkõige kõnetuvastuse) arendamisel on treeningmaterjalina kasutatud ainult täiskasvanute kõnet, seetõttu ei saa automaatne kõnetuvastus kuigi hästi hakkama laste kõne tuvastamisega. Eestis uuritakse aktiivselt väikelaste kõne arengut, kusjuures peamine fookus on sõnavara, morfoloogia ja gram…
Automaatse segmentimise hindamine
Eesti laste kõne II. Vokaalide akustiline analüüs
Artikli I osas uurisime põhitooni sageduse muutumist eesti laste kõnes (Keel ja Kirjandus 2017, nr 7, lk 518–533), II osas keskendume vokaalide akustilistele omadustele. Klassikaliselt kirjeldatakse vokaalide akustilist kvaliteeti spektraalsete tunnuste – formantide ehk kõnetrakti resonantssageduste abil. Vokaalide hääldamisel varieerub kõnetrakti kuju sõltuvalt alalõua, keele ja huulte asendist ning sellest tulenevalt võimenduvad kõnetraktis e…
Eesti laste kõne III. Kõnetempo ja silbikestuste analüüs
Kõneldes moodustame silpe ja sõnu, millest omakorda tekivad kuulajale mõistetavad sõnumid. Kõnelemiseks peab aju edastama motoorseid käske, et juhtida paljusid hingamis-, kõri-, näo- ja lõuapiirkonna lihaseid, aktiveerides samaaegselt erinevate keelesüsteemidega (semantika, süntaks, leksika, fonoloogia) seotud ajupiirkonnad. Artikulatoorsed ehk häälduslikud liigutused nõuavad ajalist ja ruumilist juhtimist, mis eeldab motoorse süsteemi ja keelesü…
Vokaalide ja klusiilide intensiivsussuhted laulmisel teksti arusaadavuse mõjutajana
Aim. The objective of this study is to ascertain (1) whether there is a tendency in operatic singing by which, compared to speaking, the intensity of all speech sounds is greater, but the intensity of voiceless plosive bursts increases proportionally less than that of vowels, which may make the recognition of plosives more difficult; and (2) whether pronouncing the bursts of voiceless plosives more strongly would improve their recognition. Method…
Coping Styles and Cognitive Function in Older Non-Hispanic Black and White Adults
Greater emotion-focused coping among Black older adults may reflect greater exposure to stressors that are uncontrollable. Patterns of racial differences in coping-cognition links are in line with the social vulnerabilities hypothesis. Coping style may be a particularly important psychosocial resource for cognitive health among Black older adults that could be incorporated into culturally relevant interventions
Longitudinal associations between racial discrimination and hippocampal and white matter hyperintensity volumes among older Black adults
Developmental Changes in Acoustic Characteristics of Speech of Estonian Adolescents
The paper introduces the Estonian Adolescent Speech Corpus and explores the developmental changes in speech production based on acoustic characteristics of fundamental frequency (F0), formant frequencies, and speech tempo as a function of age and gender. Age- and gender-related anatomic changes in adolescence have implications for speech acoustics: a sudden drop of F0 at puberty in boys, and an almost gradual decrease of the acoustic vowels space…
Managing Reverberant Acoustics in Singing by Extending the Plosive Closures in Vowel–Plosive–Vowel Sequences
Poor intelligibility of sung text often occurs in reverberant rooms due to masking by the reverberation tail of the singer’s voice. This study investigates whether elongating the plosive closure phase can improve the recognition of voiceless plosives in vowel–plosive–vowel sequences sung in reverberant rooms. We hypothesize that a longer plosive closure allows the reverberation tail from the preceding vowel to decay before the plosive burst, thus…
Phonetics and Phonology Research (7 works) · Psychology (6 works) · Computer Science (4 works) · Physics (4 works) · Vowel (4 works) · Estonian (3 works) · Linguistics (3 works) · Medicine (3 works) · Speech recognition (3 works) · Speech Recognition and Synthesis (3 works)