Arne Merilai
Biographic Data
| ID | 322977 |
|---|---|
| NAME | Arne Merilai |
| GIVEN NAMES | Arne |
| FAMILY NAME | Merilai |
| SIGNATURE | MERILAI A |
| AFFILIATIONS | University of Tartu |
| ORCID | 0000-0001-7498-5947 |
| VERIFIED | Yes |
| TOTAL WORKS | 21 |
| TOTAL CITATIONS | 1 |
| WORKS AS AUTHOR | 21 |
| WORKS AS EDITOR | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 1997 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2024 |
| H-INDEX | 1 |
Artur Alliksaare alliteratiivsed arhetüübid
Artur Alliksaar ahvatleb alatasa keelefilosoofiale, sest tema luules avaldub eesti keele ülim võimekus. Mõtteteaduse risoom, mis seda käsitleks, kasvab üle pea. Nagu resümeerib tema rong-see-sõitis-luuletus „Kuhu küll, kuhu küll, uhh!!!”: „Sõrmede ja varvaste, mõtete ja mälestuste hargnemisel ei ole otsa / ega äärt” (Alliksaar 1997: 134). Millise teooriaga läheneda sellele küllusele? Kas pragmapoeetiliste kõnetegudega? Või fenomenoloogilisel [..…
Poetics is in the Genes. A Manifesto
The manifesto “Poetics is in the Genes” reveals the commonality between poetics and genetics for the first time. Outside of cellular biology attempts have been made in both (text)linguistics and semiotics to describe the genome and its interactions as similar to language. However, the approach of this interpretation relies particularly on the poetic function of language and its underlying self-referentiality as the starting point. Poetic relevanc…
Kaplinski joon ja Rummo sädemed. Struktuurivõrdlus / Kaplinski’s Line and Rummo’s Sparks
Artikkel analüüsib Jaan Kaplinski ja Paul-Eerik Rummo luuletuste struktuuri visualiseeriva pragmapoeetika abil. Käsitlus lähtub Roman Jakobsoni loodud poeetilise funktsiooni lingvistilisest teooriast, mis tõlgendab luulet kui seotud kõnet. See tähendab keele paradigmavälja elementide projitseerimist kõne süntaksiteljele ehk keelevaramu parallelismide korrastatud suunamist värssidesse. Kaplinski tekstide semantiline kumulatsioon, mis koondub luule…
A. H. Tammsaare’s Epic Musicality
A. H. Tammsaare was drawn to the musical tonality of prose. Importantly though, he did not wholeheartedly embrace sound patterning as a mode of writing. Rather, he preferred a semantic widening of ordinary language within a comprehensively holistic “spherical music”. In his novels, we can detect a deliberate use of rhythmic motion in sentences. This is evident primarily in the wealth of lexical and syntactic repetitions resulting in a parallelism…
Poeetika on geenides
2012. aastal tõestas Jennifer Anne Doudna California ülikoolist koos oma prantsuse ametikaaslase Emmanuelle Charpentier’ga, et bakterite immuunsüsteemi CRISPR „kääride” ehk Cas9 süsteemi abil saab laboris muuta DNA-d palju täpsemalt ja universaalsemalt kui seni. Meisterdati uus skalpell – võimalus ümber lõigata DNA-d peaaegu mis tahes viisil. See avastus avab hiilgava perspektiivi alates viirustevastasest võitlusest ja haiguste ennetamisest kuni …
Eesti novelli poeetikast
Olla nööpauk. Olla nööpauk mõne pintsaku hõlmas. Olla nööpauk ja hoida endas nööpi ja sellega tervet pintsakut ja samal ajal vaadata oma nööbi läbi maailma ja inimesi ja teisi nööpauke. Toomas Liiv Motiiv Kuigi klassikaline novell on kirjandustest ja kirjastustest taandumas, on selle žanri nimetus endiselt prestiižne ja termini määratlus, vastupidi, laieneb. Mida kõike novellideks [...]
Deictic Close Reading
Inspired by practical didactics, this article suggests using pragmapoetic deictic analysis as a method to enrich close reading of poetry. When applying the pragmalinguistic theory of deixis and the analytic philosophical theory of indexicals to poetic texts, it soon becomes apparent that, in addition to traditional spatial, temporal, and personal deixis, it is also necessary to speak about emotional, or modal, deixis. The latter functions on a sc…
Tehnikapööre ja luulekääne
Manifestilaadne artikkel „Tehnikapööre ja luulekääne: tule jumal appi“ kuulutab uute jumalate kohalesaabumist autori isiklike kogemuste varal. Kogunenud teadmisi ja aimdusi tõlgendatakse Heideggeri-järgses mõtiskluses, mis ühelt poolt lähtub filosoofi post-metafüüsilisest luulekesksest süsteemist, teisalt aga kasvab sellest kriitiliselt üle. “A Technical Turn and Poetic Declination: God help us” is a post-Heideggerian contemplation with a touch o…
Muusapoja pojad
Ain Kaalepi elik O. Muusapoja kirjanduslikke marginaale käsitlev artikkel alapealkirjaga „Nooruse kihermeid I” ilmus Keele ja Kirjanduse 2016. aasta juulinumbris. Püüdsin selles lähilugevalt avada ridadevahelist ironiseerivat retoorikat, mida võib nimetada ka ametlikku ideoloogiat kritiseerivaks vastupropagandaks. Ühelt poolt oli tuntust koguval literaadil täita tähtis missioon: harida uut põlvkonda eesti ja maailma väärtkirjandust tähtsustades, …
Tüviteksti mõistest
Tuumteose – alusteose, baasteose, lähteteose või kui välmime, seminaali – mõiste on võrdlevas kirjandusteaduses möödapääsmatu. Akadeemilises inglise keeles käibivaid väljendeid core text või seminal work on eesti keeles paaril viimasel kümnendil hakatud tähistama-tõlkima sõnaga tüvitekst. Kui algselt toimus see üsna metafoorselt ja kombates, juuri-oksi ja toekaid tüvesid kiites, vahel ka veel säilinud irooniavarjundiga, siis nüüd [...]
Tooma rõõmusõnumid
.
Maamesilasena maailmas ehk lihtsalt Jüri Talveti meetodist / On Jüri Talvet’s Comparative Method
Teesid: Artikkel defineerib maailmakirjanduse professor Jüri Talveti komparativistlikku meetodit nii maamesilase metafoori kui ka tema poolt tutvustatud mõistete edaphos (’pind’) ja episteme (’teadmine’) kaudu. Võrdleva kirjandusteadlase ülesanne on kahesuunaline: tutvustada eesti kirjandust maailmas ja vahendada mujal loodut meie kultuurile. Kuigi õpetlaste teoreetiline metasüsteem ja mõistevõrk – episteme – võib areneda väga keeruliseks, peab s…
Parallelistlik poeetika
.
Kaval-Ain ja Vanapagan
„Oo, Muusapoeg! Kuidas sa võlasse suhtud?” (O. Muusapoeg 1965, 1: 51) Järgnev lugu pajatab sellest, kuidas julge rehepapp tõbisele hiidkollile sulatina silma valas: „Ise tegi!” Ain Kaalepi mõttelookogumik „Kolm Lydiat” ilmus 1997. aastal Elva gümnaasiumi emakeeleõpetaja Lea Toominga, allakirjutanu, kirjastuse Ilmamaa ja autori koostöös. Raamat sisaldas sada kakskümmend üks artiklit kuuesajal leheküljel: poeetikast ja [...]
Deiktiline lähilugemine
Filoloogia on tekstiteadus, mis ühendab keeleteadust, poeetikat ja ajalugu. Mida enam eemaldub keeleteadus tekstidest või kirjandusteadus keelest, seda vähem säilib filoloogiat. Uuema aja kirjandusteadlased ei pea end enam filoloogideks, vaid kalduvad kultuuriuurijaiks; keeleteadlased omakorda on pigem lingvistid, keeletehnoloogid. Pelk filoloogiks või filoloogiaks nimetamine ei taga veel nimele vastavat sisu. Kõige ehtsamad eesti filoloogid on m…
Tammsaare aga-ometi
SISSEJUHATUS Viiulimängijana oli A. H. Tammsaare sügavalt mõjutatud muusikast. Ta mõistis hästi mõtiskluse tundetoone tabada ja pidada. Juba tema proosalüürikast alates võib tähele panna musikaalse häälestuse ja väljenduse otsimist. Sõnastuse sisendavat rütmi võib tajuda ka tema küpsemas proosaeepikas. Musikaalsus avaldub sügaval stiiliühtsuse tasandil, mille kirjeldamisel on ikka tsiteeritud „nõmmede ja laante helisemist” või kiidetud maalähedas…
Kalevipoeg
F. R. Kreutzwald introduced the Estonian national epic Kalevipoeg (1861) as genuine folklore, overshadowing his own prevalent role in its creation: the problems of genre and authorship persist in the text. Firstly, Kalevipoeg was shaped by the poetics of romantic balladry. This can be proved by its author’s devotion to the ballad; in addition, many a lyro-epic folk song has been integrated into Kalevipoeg. Thus, a ballad-like lyro-dramatical-epic…
Unified Theoretical Field Perspectives
Estonian cultural studies constitute a rich and promising area of research. This area is uniquely positioned to bring together the vast array of methodological approaches that increasingly have come to define our postmodern mindscape. It allows us to more productively unpack salient aspects of national and world literature and to bring into sharper focus the role of the humanities in general. Contemporary research, teaching and supervisory activi…
Torn by Ene Mihkelson , Mari Kaljuste (review)
"I havea heartpierced bya rib./ Fragments ofglassfloat through my blood/ and cloudshiddenbehind white cells." ForNikolaMadzirov, to separatefrom one'sself, tobe alone - in order tocommit oneself toair,fire, stars, andangels - meansthereturn home, toearth, tothose ancient habitatsthatpreserve theremnants of bygone ages. Bojana Stojanovic Pantovic University ofNovi Sad Ashley AnnaMcHugh.Into These Knots. Lanham, Maryland. Ivan R.Dee. 2010.68 pages.…
Poetic Speech Acts. A Hypothesis of Two Contexts
THE COACHMAN (pulls the coach door open): Wachen Sie auf! Hören Sie! (two
Time models in Estonian traditional and literary Ballads
Time models in Estonian traditional and literary Ballads
Poetic Speech Acts. A Hypothesis of Two Contexts
THE COACHMAN (pulls the coach door open): Wachen Sie auf! Hören Sie! (two
Torn by Ene Mihkelson , Mari Kaljuste (review)
"I havea heartpierced bya rib./ Fragments ofglassfloat through my blood/ and cloudshiddenbehind white cells." ForNikolaMadzirov, to separatefrom one'sself, tobe alone - in order tocommit oneself toair,fire, stars, andangels - meansthereturn home, toearth, tothose ancient habitatsthatpreserve theremnants of bygone ages. Bojana Stojanovic Pantovic University ofNovi Sad Ashley AnnaMcHugh.Into These Knots. Lanham, Maryland. Ivan R.Dee. 2010.68 pages.…
Unified Theoretical Field Perspectives
Estonian cultural studies constitute a rich and promising area of research. This area is uniquely positioned to bring together the vast array of methodological approaches that increasingly have come to define our postmodern mindscape. It allows us to more productively unpack salient aspects of national and world literature and to bring into sharper focus the role of the humanities in general. Contemporary research, teaching and supervisory activi…
Tammsaare aga-ometi
SISSEJUHATUS Viiulimängijana oli A. H. Tammsaare sügavalt mõjutatud muusikast. Ta mõistis hästi mõtiskluse tundetoone tabada ja pidada. Juba tema proosalüürikast alates võib tähele panna musikaalse häälestuse ja väljenduse otsimist. Sõnastuse sisendavat rütmi võib tajuda ka tema küpsemas proosaeepikas. Musikaalsus avaldub sügaval stiiliühtsuse tasandil, mille kirjeldamisel on ikka tsiteeritud „nõmmede ja laante helisemist” või kiidetud maalähedas…
Kalevipoeg
F. R. Kreutzwald introduced the Estonian national epic Kalevipoeg (1861) as genuine folklore, overshadowing his own prevalent role in its creation: the problems of genre and authorship persist in the text. Firstly, Kalevipoeg was shaped by the poetics of romantic balladry. This can be proved by its author’s devotion to the ballad; in addition, many a lyro-epic folk song has been integrated into Kalevipoeg. Thus, a ballad-like lyro-dramatical-epic…
Kaval-Ain ja Vanapagan
„Oo, Muusapoeg! Kuidas sa võlasse suhtud?” (O. Muusapoeg 1965, 1: 51) Järgnev lugu pajatab sellest, kuidas julge rehepapp tõbisele hiidkollile sulatina silma valas: „Ise tegi!” Ain Kaalepi mõttelookogumik „Kolm Lydiat” ilmus 1997. aastal Elva gümnaasiumi emakeeleõpetaja Lea Toominga, allakirjutanu, kirjastuse Ilmamaa ja autori koostöös. Raamat sisaldas sada kakskümmend üks artiklit kuuesajal leheküljel: poeetikast ja [...]
Deiktiline lähilugemine
Filoloogia on tekstiteadus, mis ühendab keeleteadust, poeetikat ja ajalugu. Mida enam eemaldub keeleteadus tekstidest või kirjandusteadus keelest, seda vähem säilib filoloogiat. Uuema aja kirjandusteadlased ei pea end enam filoloogideks, vaid kalduvad kultuuriuurijaiks; keeleteadlased omakorda on pigem lingvistid, keeletehnoloogid. Pelk filoloogiks või filoloogiaks nimetamine ei taga veel nimele vastavat sisu. Kõige ehtsamad eesti filoloogid on m…
Muusapoja pojad
Ain Kaalepi elik O. Muusapoja kirjanduslikke marginaale käsitlev artikkel alapealkirjaga „Nooruse kihermeid I” ilmus Keele ja Kirjanduse 2016. aasta juulinumbris. Püüdsin selles lähilugevalt avada ridadevahelist ironiseerivat retoorikat, mida võib nimetada ka ametlikku ideoloogiat kritiseerivaks vastupropagandaks. Ühelt poolt oli tuntust koguval literaadil täita tähtis missioon: harida uut põlvkonda eesti ja maailma väärtkirjandust tähtsustades, …
Tüviteksti mõistest
Tuumteose – alusteose, baasteose, lähteteose või kui välmime, seminaali – mõiste on võrdlevas kirjandusteaduses möödapääsmatu. Akadeemilises inglise keeles käibivaid väljendeid core text või seminal work on eesti keeles paaril viimasel kümnendil hakatud tähistama-tõlkima sõnaga tüvitekst. Kui algselt toimus see üsna metafoorselt ja kombates, juuri-oksi ja toekaid tüvesid kiites, vahel ka veel säilinud irooniavarjundiga, siis nüüd [...]
Tooma rõõmusõnumid
.
Maamesilasena maailmas ehk lihtsalt Jüri Talveti meetodist / On Jüri Talvet’s Comparative Method
Teesid: Artikkel defineerib maailmakirjanduse professor Jüri Talveti komparativistlikku meetodit nii maamesilase metafoori kui ka tema poolt tutvustatud mõistete edaphos (’pind’) ja episteme (’teadmine’) kaudu. Võrdleva kirjandusteadlase ülesanne on kahesuunaline: tutvustada eesti kirjandust maailmas ja vahendada mujal loodut meie kultuurile. Kuigi õpetlaste teoreetiline metasüsteem ja mõistevõrk – episteme – võib areneda väga keeruliseks, peab s…
Parallelistlik poeetika
.
Tehnikapööre ja luulekääne
Manifestilaadne artikkel „Tehnikapööre ja luulekääne: tule jumal appi“ kuulutab uute jumalate kohalesaabumist autori isiklike kogemuste varal. Kogunenud teadmisi ja aimdusi tõlgendatakse Heideggeri-järgses mõtiskluses, mis ühelt poolt lähtub filosoofi post-metafüüsilisest luulekesksest süsteemist, teisalt aga kasvab sellest kriitiliselt üle. “A Technical Turn and Poetic Declination: God help us” is a post-Heideggerian contemplation with a touch o…
Deictic Close Reading
Inspired by practical didactics, this article suggests using pragmapoetic deictic analysis as a method to enrich close reading of poetry. When applying the pragmalinguistic theory of deixis and the analytic philosophical theory of indexicals to poetic texts, it soon becomes apparent that, in addition to traditional spatial, temporal, and personal deixis, it is also necessary to speak about emotional, or modal, deixis. The latter functions on a sc…
A. H. Tammsaare’s Epic Musicality
A. H. Tammsaare was drawn to the musical tonality of prose. Importantly though, he did not wholeheartedly embrace sound patterning as a mode of writing. Rather, he preferred a semantic widening of ordinary language within a comprehensively holistic “spherical music”. In his novels, we can detect a deliberate use of rhythmic motion in sentences. This is evident primarily in the wealth of lexical and syntactic repetitions resulting in a parallelism…
Poeetika on geenides
2012. aastal tõestas Jennifer Anne Doudna California ülikoolist koos oma prantsuse ametikaaslase Emmanuelle Charpentier’ga, et bakterite immuunsüsteemi CRISPR „kääride” ehk Cas9 süsteemi abil saab laboris muuta DNA-d palju täpsemalt ja universaalsemalt kui seni. Meisterdati uus skalpell – võimalus ümber lõigata DNA-d peaaegu mis tahes viisil. See avastus avab hiilgava perspektiivi alates viirustevastasest võitlusest ja haiguste ennetamisest kuni …
Eesti novelli poeetikast
Olla nööpauk. Olla nööpauk mõne pintsaku hõlmas. Olla nööpauk ja hoida endas nööpi ja sellega tervet pintsakut ja samal ajal vaadata oma nööbi läbi maailma ja inimesi ja teisi nööpauke. Toomas Liiv Motiiv Kuigi klassikaline novell on kirjandustest ja kirjastustest taandumas, on selle žanri nimetus endiselt prestiižne ja termini määratlus, vastupidi, laieneb. Mida kõike novellideks [...]
Poetics is in the Genes. A Manifesto
The manifesto “Poetics is in the Genes” reveals the commonality between poetics and genetics for the first time. Outside of cellular biology attempts have been made in both (text)linguistics and semiotics to describe the genome and its interactions as similar to language. However, the approach of this interpretation relies particularly on the poetic function of language and its underlying self-referentiality as the starting point. Poetic relevanc…
Kaplinski joon ja Rummo sädemed. Struktuurivõrdlus / Kaplinski’s Line and Rummo’s Sparks
Artikkel analüüsib Jaan Kaplinski ja Paul-Eerik Rummo luuletuste struktuuri visualiseeriva pragmapoeetika abil. Käsitlus lähtub Roman Jakobsoni loodud poeetilise funktsiooni lingvistilisest teooriast, mis tõlgendab luulet kui seotud kõnet. See tähendab keele paradigmavälja elementide projitseerimist kõne süntaksiteljele ehk keelevaramu parallelismide korrastatud suunamist värssidesse. Kaplinski tekstide semantiline kumulatsioon, mis koondub luule…
Artur Alliksaare alliteratiivsed arhetüübid
Artur Alliksaar ahvatleb alatasa keelefilosoofiale, sest tema luules avaldub eesti keele ülim võimekus. Mõtteteaduse risoom, mis seda käsitleks, kasvab üle pea. Nagu resümeerib tema rong-see-sõitis-luuletus „Kuhu küll, kuhu küll, uhh!!!”: „Sõrmede ja varvaste, mõtete ja mälestuste hargnemisel ei ole otsa / ega äärt” (Alliksaar 1997: 134). Millise teooriaga läheneda sellele küllusele? Kas pragmapoeetiliste kõnetegudega? Või fenomenoloogilisel [..…
Philosophy (11 works) · Linguistics (10 works) · Poetry (9 works) · Art (8 works) · Literature (7 works) · Epistemology (5 works) · Philosophy (5 works) · Poetics (5 works) · Computer Science (4 works) · European Cultural and National Identity (4 works)