Aija Sakova
Biographic Data
| ID | 347167 |
|---|---|
| NAME | Aija Sakova |
| GIVEN NAMES | Aija |
| FAMILY NAME | Sakova |
| SIGNATURE | SAKOVA A |
| AFFILIATIONS | Estonian Literary Museum |
| ORCID | 0009-0008-5468-9161 |
| VERIFIED | Yes |
| TOTAL WORKS | 7 |
| TOTAL CITATIONS | 1 |
| WORKS AS AUTHOR | 7 |
| WORKS AS EDITOR | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 2018 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2025 |
| H-INDEX | 1 |
Kui muusika vaikib. Lein ja mälutöö Käbi Laretei teoses „Peotäis mulda, lapike maad“ / When Music Falls Silent
Teesid: Artikkel käsitleb Teise maailmasõja ajal Rootsi ümber asunud, kontsertpianistina märkimisväärset rahvusvahelist kuulsust saavutanud ja ka kirjanikuna tuntud Käbi Laretei teost „Peotäis mulda, lapike maad“ (1976, e k 1989), keskendudes kirjutamise rollile loomehalvatuse ületamisel, mis tabas Lareteid pärast vanemate surma. Uurimus toob esile, et klaveri ja muusika tihe seotus lapsepõlve, vanemate ning kaotatud kodumaaga, mida end pigem kos…
Ilmar Laabani (luule)dialoog Paul Celani ja Nelly Sachsiga / Ilmar Laaban’s (poetic) dialogue with Paul Celan and Nelly Sachs
Ilmar Laabani pärandi hulgas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis on säilinud mõned näited tema saksakeelsest kirjavahetusest kahe saksa-juudi luuletajaga: kolm koopiat kirjadest tema eakaaslasele Paul Celanile (1920–1970) ja mõned kirjamustandid Nelly Sachsile (1891–1970), kes mõned aastad hiljem pälvis Nobeli kirjanduspreemia. Laaban rootsindas mõlema luuletaja tekste ning tõlkis valiku nende luuletustest ka eesti keelde. Art…
Arhiivimaterjalide juurdepääsu ja konteksti küsimused Õpetatud Eesti Seltsi käsikirjakogu näitel / Issues of Access and Context of Archival Materials
Artikkel uurib Eesti riiklikes arhiivides asuvate mitte-eestikeelsete käsikirjakogude juurdepääsu ja konteksti küsimusi. Juhtumiuuring keskendub baltisaksa estofiilide 1938. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi käsikirjakogudele Eesti Kirjandusmuuseumis, mis on jagatud Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi vahel. Käsikirjakogude asukohtadest ülevaate saamine osutus keeruliseks aja- ja töömahukaks ülesandeks, mida komplitseeri…
Situating Oneself Within the Estonian Language and World Literature
The paper explores the relational ways in how the identity of a creative person is constructed in exile, in dialogue with the relational environments and proximate others. The case study for the article is the writer and literary scholar of Estonian and Latvian heritage, Ivar Ivask (1927-1992), who fled Latvia during World War II, spent some years in displaced persons' camps in Germany, later on studied German literature and art history in Marbur…
Situating Narratives of Migration and Diaspora
The idea of the special issue â Narrating Migration and Diasporaâ grew out of the current situation in the world: the word â migrationâ often accompanied by the word â crisesâ , reaches us every day via various media channels. During the last decades the world has been increasingly defined by mobility and transnationality. To interpret and analyze these processes, international scholars from different fields focus on the aspects such as sources a…
Ahasveeruse tunnistus. Kirjanduslik palverännak kui eetiline kohustus Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse unes"
Ühel päeval, kui rääkisime seitsmeaastase poja Vincentiga oma kõige suurematest hirmudest, ütles tema, et kõige enam kardab ta seda, et universum lakkab ühel päeval olemast. Mõelnud veidi väljaöeldu üle, täiendas ta, et veelgi hirmsam oleks see, kui ühel päeval ärgates ei oleks maailmas kedagi peale tema enda ning mis veelgi hullem, temale ei oleks ette [...]
Reading Estonian Literature through a German Lens
Ivar Ivask (1927–1992) is a cosmopolitan man who edited a quarterly world literature magazine Books Abroad / World Literature Today for more than 20 years; initiated the Puterbaugh Conference series; created and curated the Neustadt or so-called small Nobel literature prize. His personal archive is since 2016 held at the Estonian Cultural History Archives at the Estonian Literary Museum. The current article explores the very first steps of Ivar I…
Ilmar Laabani (luule)dialoog Paul Celani ja Nelly Sachsiga / Ilmar Laaban’s (poetic) dialogue with Paul Celan and Nelly Sachs
Ilmar Laabani pärandi hulgas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis on säilinud mõned näited tema saksakeelsest kirjavahetusest kahe saksa-juudi luuletajaga: kolm koopiat kirjadest tema eakaaslasele Paul Celanile (1920–1970) ja mõned kirjamustandid Nelly Sachsile (1891–1970), kes mõned aastad hiljem pälvis Nobeli kirjanduspreemia. Laaban rootsindas mõlema luuletaja tekste ning tõlkis valiku nende luuletustest ka eesti keelde. Art…
Ahasveeruse tunnistus. Kirjanduslik palverännak kui eetiline kohustus Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse unes"
Ühel päeval, kui rääkisime seitsmeaastase poja Vincentiga oma kõige suurematest hirmudest, ütles tema, et kõige enam kardab ta seda, et universum lakkab ühel päeval olemast. Mõelnud veidi väljaöeldu üle, täiendas ta, et veelgi hirmsam oleks see, kui ühel päeval ärgates ei oleks maailmas kedagi peale tema enda ning mis veelgi hullem, temale ei oleks ette [...]
Reading Estonian Literature through a German Lens
Ivar Ivask (1927–1992) is a cosmopolitan man who edited a quarterly world literature magazine Books Abroad / World Literature Today for more than 20 years; initiated the Puterbaugh Conference series; created and curated the Neustadt or so-called small Nobel literature prize. His personal archive is since 2016 held at the Estonian Cultural History Archives at the Estonian Literary Museum. The current article explores the very first steps of Ivar I…
Situating Narratives of Migration and Diaspora
The idea of the special issue â Narrating Migration and Diasporaâ grew out of the current situation in the world: the word â migrationâ often accompanied by the word â crisesâ , reaches us every day via various media channels. During the last decades the world has been increasingly defined by mobility and transnationality. To interpret and analyze these processes, international scholars from different fields focus on the aspects such as sources a…
Arhiivimaterjalide juurdepääsu ja konteksti küsimused Õpetatud Eesti Seltsi käsikirjakogu näitel / Issues of Access and Context of Archival Materials
Artikkel uurib Eesti riiklikes arhiivides asuvate mitte-eestikeelsete käsikirjakogude juurdepääsu ja konteksti küsimusi. Juhtumiuuring keskendub baltisaksa estofiilide 1938. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi käsikirjakogudele Eesti Kirjandusmuuseumis, mis on jagatud Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi vahel. Käsikirjakogude asukohtadest ülevaate saamine osutus keeruliseks aja- ja töömahukaks ülesandeks, mida komplitseeri…
Situating Oneself Within the Estonian Language and World Literature
The paper explores the relational ways in how the identity of a creative person is constructed in exile, in dialogue with the relational environments and proximate others. The case study for the article is the writer and literary scholar of Estonian and Latvian heritage, Ivar Ivask (1927-1992), who fled Latvia during World War II, spent some years in displaced persons' camps in Germany, later on studied German literature and art history in Marbur…
Ilmar Laabani (luule)dialoog Paul Celani ja Nelly Sachsiga / Ilmar Laaban’s (poetic) dialogue with Paul Celan and Nelly Sachs
Ilmar Laabani pärandi hulgas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis on säilinud mõned näited tema saksakeelsest kirjavahetusest kahe saksa-juudi luuletajaga: kolm koopiat kirjadest tema eakaaslasele Paul Celanile (1920–1970) ja mõned kirjamustandid Nelly Sachsile (1891–1970), kes mõned aastad hiljem pälvis Nobeli kirjanduspreemia. Laaban rootsindas mõlema luuletaja tekste ning tõlkis valiku nende luuletustest ka eesti keelde. Art…
Kui muusika vaikib. Lein ja mälutöö Käbi Laretei teoses „Peotäis mulda, lapike maad“ / When Music Falls Silent
Teesid: Artikkel käsitleb Teise maailmasõja ajal Rootsi ümber asunud, kontsertpianistina märkimisväärset rahvusvahelist kuulsust saavutanud ja ka kirjanikuna tuntud Käbi Laretei teost „Peotäis mulda, lapike maad“ (1976, e k 1989), keskendudes kirjutamise rollile loomehalvatuse ületamisel, mis tabas Lareteid pärast vanemate surma. Uurimus toob esile, et klaveri ja muusika tihe seotus lapsepõlve, vanemate ning kaotatud kodumaaga, mida end pigem kos…
Art (5 works) · Estonian (4 works) · Linguistics (4 works) · Philosophy (4 works) · German (3 works) · Humanities (3 works) · Philosophy (3 works) · Archaeology (2 works) · Art history (2 works) · History (2 works)