Marin Laak
Biographic Data
| ID | 347168 |
|---|---|
| NAME | Marin Laak |
| GIVEN NAMES | Marin |
| FAMILY NAME | Laak |
| SIGNATURE | LAAK M |
| AFFILIATIONS | Estonian Literary Museum |
| ORCID | 0000-0003-0791-1803 |
| VERIFIED | Yes |
| TOTAL WORKS | 20 |
| TOTAL CITATIONS | 5 |
| WORKS AS AUTHOR | 19 |
| WORKS AS EDITOR | 1 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 2008 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2023 |
| H-INDEX | 2 |
Luulesõrestik üle ookeani. Marie Underi ja Ivar Ivaski kirjavahetuse teemaanalüüsi poole
This article proposes to discuss the voluminous literary correspondence of the Estonian poets Marie Under (1883–1980) and Ivar Ivask (1927–1992), with a focus on its first year, 1957–1958. The whole correspondence comprises 550 letters, with an average length of 4000 (later 3000) words; it is held in the Cultural History Archive of the Estonian Literary Museum in Tartu. Both Under and Ivask had been war refugees, with Under and her husband, poet …
Estonian Surrealist Ilmar Laaban and his Translations, with Particular Reference to Marie Under / Eesti sürrealist Ilmar Laaban ja tema tõlked Marie Underi näitel
It is often claimed that lyrical poetry is untranslatable for both external and internal reasons.Estonian linguist and a former resident of Ohio, US, Ilse Lehiste considers grammatical and phonological differences in languages as external reasons, but she also stresses the importance of semantic differences between words.The poetic value of a word contains its cognitive meaning, as well as its accompanying historical, literary and personal associ…
Avatusse astudes. Jaan Kaplinski ja Ilmar Laabani loome kokkupuuted ja mitmekesisus. / Approaching Openness
The special issue of Methis on literature and openness brings together the oeuvres of two remarkable Estonian authors with an international scope: Jaan Kaplinski and Ilmar Laaban. They were poets, translators, essayists, original thinkers and public intellectuals whose works have travelled far beyond the boundaries of Estonian literature. Jaan Kaplinski (1941–2021) published more than 60 books in Estonia and equally many abroad, as his work has b…
Ephemerality in the digital world
Digidokumendist tekstikorpuseks
Kirjandusteadlaste ja arvutilingvistide koostöös katseprojektina valminud Johannes Semperi ja Johannes Barbaruse kirjavahetuse korpus on nii kirjanduslooliselt kui tekstilingvistiliselt huvipakkuv digitaalandmestik. Kirjandusteadlastele avab kaasaegsete digitaalsete meetodite kasutuselevõtt huvitavaid uurimisperspektiive ja vanade uurimistulemuste ülekontrollimise võimalusi arvutuslike meetoditega. Korpuslingvistidele on aga väljakutseks ajalooli…
Kirjanduslikud digikeskkonnad keeleressursside baasina
Eesti Kirjandusmuuseum on olnud teerajajaid digihumanitaaria valdkonnas juba 1990. aastatest, alates arvutikultuuri laiemast levikust. Väärtuslike andmekogude haldamisel on olnud missiooniks nende kättesaadavaks tegemine avalikkusele. Kultuuripärand avati laiemale kasutajale kahes suunas: sisupõhised otsitavad andmebaasid ning suhtepõhised andmekeskkonnad. Siinse artikli eesmärgiks on näidata arvutusliku kirjandusteaduse tänapäevaseid võimalusi j…
Situating Oneself Within the Estonian Language and World Literature
The paper explores the relational ways in how the identity of a creative person is constructed in exile, in dialogue with the relational environments and proximate others. The case study for the article is the writer and literary scholar of Estonian and Latvian heritage, Ivar Ivask (1927-1992), who fled Latvia during World War II, spent some years in displaced persons' camps in Germany, later on studied German literature and art history in Marbur…
Eessõna / Foreword
.
Kirjandus ja digitaalne tehnoloogia / Literature and Digital Technology
Eesti kirjanduse ja digitehnoloogilise pöörde suhted ulatuvad juba enam kui kahekümne aasta tagusesse aega. Siinse artikliga antakse ülevaade, kuidas digitaalne tehnoloogia on mõjutanud Eestis kirjanduse, sh kirjandusajaloo üle mõtlemist ning nüüdisaegseid kirjanduslikke vorme. Tuuakse näiteid Eestis teostatud digihumanitaariaga seostatavatest projektidest ja digitaalse kirjanduse avaldumisvormidest. Samuti arutletakse artiklis digihumanitaaria m…
Dynamics Across Borders in Literature, Theatre, and the Humanities
.
Unelõiv ja Saarepiiga
Teesid: Artikkel keskendub eepose „Kalevipoeg“ käsitlusele võrdleva kirjandusteaduse vaatepunktist. „Kalevipoja“ uurimine ilukirjandusliku teosena muutis paradigmaatiliselt rahvuseepose senist tõlgendust ja seda tänu Jüri Talveti käsitlustele „Kalevipojast“ kui suurest Euroopa eeposest, silmapaistavast maailmakirjanduse kunsteeposte seas. Eepose teksti ja poeetika kirjandusteaduslik uurimine on selgitanud, kuidas eepose tekst on üles ehitatud sis…
Saateks
.
Kirjanduse uurimine vajab loolisust ja süvenemist
Läinud suve lõpus tähistasid juubelit kaks kirjandusteadlast ja pikaaegset kolleegi Eesti Kirjandusmuuseumist: Marin Laagil täitus 50, Sirje Oleskil 60 aastat. Selle puhul palus Keel ja Kirjandus neil kahekesi rääkida nii oma tegemistest ja muuseumi käekäigust kui ka kirjanduse ja kirjandusteaduse seisust üldisemalt. Marin Laak (ML): Meid seob tõesti palju, oleme Eesti Kirjandusmuuseumis veetnud mõlemad peaaegu [...]
Eksiilkirjanduse pingeväljadest tekstide ja kontekstide kaudu
Literary contacts through the iron curtain
The article deals with the relationship between the literature of the Estonian diaspora in the West and Soviet Estonia during the 1960s, and explores the possibility, from the literary historiographical perspective, of integrating the two bodies of Estonian literature. Near the end of The Second World War close to 70,000 Estonians fled their homeland, fearing Soviet repression; among them were numerous members of the academic and artistic intelli…
"Kalevipoeg" kui tüvitekst
Küsimus eesti rahvuskultuuri keskmest ja/või kestvusest on nõudmas järjest enam tähelepanu. Ühe võimaluse selle üle arutleda pakub tüviteksti mõiste ning sellega seonduv (rahvus)kultuuri tekstuaalse eneseteadvuse probleem.(1) Just selleni jõuti ka paari aasta taguses tihedas mõttevahetuses eksistentsiaalsusest.(2) Selles põnevas diskussioonis osalejana arutleb eesti kultuuri põhja üle artiklis „Heroism ja eksistentsialism” teiste hulgas Tiit Henn…
The Digital Turn
Contents: Pille Pruulmann-Vengerfeldt/Pille Runnel/Marin Laak/Piret Viires: The Challenge of the Digital Turn - Pille Pruulmann-Vengerfeldt/Pille Runnel/Agnes Aljas: Orienting the Heritage Institution towards Participatory Users in the Internet - Marju Lauristin: New Media and Changes in the Forms of Cultural Transmission: The Estonian Experience - Tobias Olsson/Anders Svensson: Reaching and Including Digital Visitors: Swedish Museums and Social …
Saateks
Eessõna
Noor-Eesti rollist eesti kirjandus- ja kultuuriloos. The Role of Young Estonia in Estonian Literary and Cultural History
From the beginning of the 20th century on, the activities of the Young Estonia literary movement have had a significant influence on the development of Estonian culture. The group published five Young Estonia albums (1905–1915), the magazine Young Estonia, devoted to science, literature, and the arts (1910– 1911), and the newspaper Vaba Sõna (1914–1916, Free Word). The core of the group was composed of five or six active writers who maintained li…
Literary contacts through the iron curtain
The article deals with the relationship between the literature of the Estonian diaspora in the West and Soviet Estonia during the 1960s, and explores the possibility, from the literary historiographical perspective, of integrating the two bodies of Estonian literature. Near the end of The Second World War close to 70,000 Estonians fled their homeland, fearing Soviet repression; among them were numerous members of the academic and artistic intelli…
Noor-Eesti rollist eesti kirjandus- ja kultuuriloos. The Role of Young Estonia in Estonian Literary and Cultural History
From the beginning of the 20th century on, the activities of the Young Estonia literary movement have had a significant influence on the development of Estonian culture. The group published five Young Estonia albums (1905–1915), the magazine Young Estonia, devoted to science, literature, and the arts (1910– 1911), and the newspaper Vaba Sõna (1914–1916, Free Word). The core of the group was composed of five or six active writers who maintained li…
Unelõiv ja Saarepiiga
Teesid: Artikkel keskendub eepose „Kalevipoeg“ käsitlusele võrdleva kirjandusteaduse vaatepunktist. „Kalevipoja“ uurimine ilukirjandusliku teosena muutis paradigmaatiliselt rahvuseepose senist tõlgendust ja seda tänu Jüri Talveti käsitlustele „Kalevipojast“ kui suurest Euroopa eeposest, silmapaistavast maailmakirjanduse kunsteeposte seas. Eepose teksti ja poeetika kirjandusteaduslik uurimine on selgitanud, kuidas eepose tekst on üles ehitatud sis…
Noor-Eesti rollist eesti kirjandus- ja kultuuriloos. The Role of Young Estonia in Estonian Literary and Cultural History
From the beginning of the 20th century on, the activities of the Young Estonia literary movement have had a significant influence on the development of Estonian culture. The group published five Young Estonia albums (1905–1915), the magazine Young Estonia, devoted to science, literature, and the arts (1910– 1911), and the newspaper Vaba Sõna (1914–1916, Free Word). The core of the group was composed of five or six active writers who maintained li…
Eessõna
Saateks
"Kalevipoeg" kui tüvitekst
Küsimus eesti rahvuskultuuri keskmest ja/või kestvusest on nõudmas järjest enam tähelepanu. Ühe võimaluse selle üle arutleda pakub tüviteksti mõiste ning sellega seonduv (rahvus)kultuuri tekstuaalse eneseteadvuse probleem.(1) Just selleni jõuti ka paari aasta taguses tihedas mõttevahetuses eksistentsiaalsusest.(2) Selles põnevas diskussioonis osalejana arutleb eesti kultuuri põhja üle artiklis „Heroism ja eksistentsialism” teiste hulgas Tiit Henn…
The Digital Turn
Contents: Pille Pruulmann-Vengerfeldt/Pille Runnel/Marin Laak/Piret Viires: The Challenge of the Digital Turn - Pille Pruulmann-Vengerfeldt/Pille Runnel/Agnes Aljas: Orienting the Heritage Institution towards Participatory Users in the Internet - Marju Lauristin: New Media and Changes in the Forms of Cultural Transmission: The Estonian Experience - Tobias Olsson/Anders Svensson: Reaching and Including Digital Visitors: Swedish Museums and Social …
Kirjanduse uurimine vajab loolisust ja süvenemist
Läinud suve lõpus tähistasid juubelit kaks kirjandusteadlast ja pikaaegset kolleegi Eesti Kirjandusmuuseumist: Marin Laagil täitus 50, Sirje Oleskil 60 aastat. Selle puhul palus Keel ja Kirjandus neil kahekesi rääkida nii oma tegemistest ja muuseumi käekäigust kui ka kirjanduse ja kirjandusteaduse seisust üldisemalt. Marin Laak (ML): Meid seob tõesti palju, oleme Eesti Kirjandusmuuseumis veetnud mõlemad peaaegu [...]
Eksiilkirjanduse pingeväljadest tekstide ja kontekstide kaudu
Literary contacts through the iron curtain
The article deals with the relationship between the literature of the Estonian diaspora in the West and Soviet Estonia during the 1960s, and explores the possibility, from the literary historiographical perspective, of integrating the two bodies of Estonian literature. Near the end of The Second World War close to 70,000 Estonians fled their homeland, fearing Soviet repression; among them were numerous members of the academic and artistic intelli…
Unelõiv ja Saarepiiga
Teesid: Artikkel keskendub eepose „Kalevipoeg“ käsitlusele võrdleva kirjandusteaduse vaatepunktist. „Kalevipoja“ uurimine ilukirjandusliku teosena muutis paradigmaatiliselt rahvuseepose senist tõlgendust ja seda tänu Jüri Talveti käsitlustele „Kalevipojast“ kui suurest Euroopa eeposest, silmapaistavast maailmakirjanduse kunsteeposte seas. Eepose teksti ja poeetika kirjandusteaduslik uurimine on selgitanud, kuidas eepose tekst on üles ehitatud sis…
Saateks
.
Dynamics Across Borders in Literature, Theatre, and the Humanities
.
Eessõna / Foreword
.
Kirjandus ja digitaalne tehnoloogia / Literature and Digital Technology
Eesti kirjanduse ja digitehnoloogilise pöörde suhted ulatuvad juba enam kui kahekümne aasta tagusesse aega. Siinse artikliga antakse ülevaade, kuidas digitaalne tehnoloogia on mõjutanud Eestis kirjanduse, sh kirjandusajaloo üle mõtlemist ning nüüdisaegseid kirjanduslikke vorme. Tuuakse näiteid Eestis teostatud digihumanitaariaga seostatavatest projektidest ja digitaalse kirjanduse avaldumisvormidest. Samuti arutletakse artiklis digihumanitaaria m…
Digidokumendist tekstikorpuseks
Kirjandusteadlaste ja arvutilingvistide koostöös katseprojektina valminud Johannes Semperi ja Johannes Barbaruse kirjavahetuse korpus on nii kirjanduslooliselt kui tekstilingvistiliselt huvipakkuv digitaalandmestik. Kirjandusteadlastele avab kaasaegsete digitaalsete meetodite kasutuselevõtt huvitavaid uurimisperspektiive ja vanade uurimistulemuste ülekontrollimise võimalusi arvutuslike meetoditega. Korpuslingvistidele on aga väljakutseks ajalooli…
Kirjanduslikud digikeskkonnad keeleressursside baasina
Eesti Kirjandusmuuseum on olnud teerajajaid digihumanitaaria valdkonnas juba 1990. aastatest, alates arvutikultuuri laiemast levikust. Väärtuslike andmekogude haldamisel on olnud missiooniks nende kättesaadavaks tegemine avalikkusele. Kultuuripärand avati laiemale kasutajale kahes suunas: sisupõhised otsitavad andmebaasid ning suhtepõhised andmekeskkonnad. Siinse artikli eesmärgiks on näidata arvutusliku kirjandusteaduse tänapäevaseid võimalusi j…
Situating Oneself Within the Estonian Language and World Literature
The paper explores the relational ways in how the identity of a creative person is constructed in exile, in dialogue with the relational environments and proximate others. The case study for the article is the writer and literary scholar of Estonian and Latvian heritage, Ivar Ivask (1927-1992), who fled Latvia during World War II, spent some years in displaced persons' camps in Germany, later on studied German literature and art history in Marbur…
Ephemerality in the digital world
Avatusse astudes. Jaan Kaplinski ja Ilmar Laabani loome kokkupuuted ja mitmekesisus. / Approaching Openness
The special issue of Methis on literature and openness brings together the oeuvres of two remarkable Estonian authors with an international scope: Jaan Kaplinski and Ilmar Laaban. They were poets, translators, essayists, original thinkers and public intellectuals whose works have travelled far beyond the boundaries of Estonian literature. Jaan Kaplinski (1941–2021) published more than 60 books in Estonia and equally many abroad, as his work has b…
Luulesõrestik üle ookeani. Marie Underi ja Ivar Ivaski kirjavahetuse teemaanalüüsi poole
This article proposes to discuss the voluminous literary correspondence of the Estonian poets Marie Under (1883–1980) and Ivar Ivask (1927–1992), with a focus on its first year, 1957–1958. The whole correspondence comprises 550 letters, with an average length of 4000 (later 3000) words; it is held in the Cultural History Archive of the Estonian Literary Museum in Tartu. Both Under and Ivask had been war refugees, with Under and her husband, poet …
Estonian Surrealist Ilmar Laaban and his Translations, with Particular Reference to Marie Under / Eesti sürrealist Ilmar Laaban ja tema tõlked Marie Underi näitel
It is often claimed that lyrical poetry is untranslatable for both external and internal reasons.Estonian linguist and a former resident of Ohio, US, Ilse Lehiste considers grammatical and phonological differences in languages as external reasons, but she also stresses the importance of semantic differences between words.The poetic value of a word contains its cognitive meaning, as well as its accompanying historical, literary and personal associ…
Estonian (11 works) · Art (10 works) · Linguistics (10 works) · Philosophy (9 works) · Sociology (9 works) · European Cultural and National Identity (7 works) · Philosophy (7 works) · History (6 works) · History (6 works) · Literature (6 works)