Birute Klaas-Lang
Biographic Data
| ID | 3530877 |
|---|---|
| NAME | Birute Klaas-Lang |
| GIVEN NAMES | Birute |
| FAMILY NAME | Klaas-Lang |
| SIGNATURE | KLAAS-LANG B |
| AFFILIATIONS | Institute of the Estonian Language |
| ORCID | 0000-0003-3727-2897 |
| VERIFIED | Yes |
| TOTAL WORKS | 8 |
| TOTAL CITATIONS | 0 |
| WORKS AS AUTHOR | 8 |
| WORKS AS EDITOR | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 2014 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2026 |
| H-INDEX | 0 |
What Will Happen to the Mother Tongue? Parental Perspectives on L1 Support During the Transition to Estonian-Medium Education
In 2024, Estonia launched a major educational reform: kindergartens and schools began a gradual transition to Estonian-medium education, to be completed in preschool and basic education by 2030. In Tartu, the transition began already in 2023. Until now, Estonia has maintained a dual school system—Estonian- and Russian-medium—inherited from the Soviet occupation. This paper examines the attitudes of Russian-speaking parents toward supporting their…
Kolisin siia ja sain aru, et ma põhimõtteliselt eesti keelt ei räägi.“ Vene dominantkeelega Tartu Ülikooli üliõpilaste eesti keele repertuaarid ja suhtlusstrateegiad
Artiklis analüüsime vene dominantkeelega üliõpilaste keelelist kohanemist eestikeelses rahvusvahelises ülikoolis, fookuses on üliõpilaste keelerepertuaari piisavus nii õpinguteks kui ka suhtlemiseks erinevates kontekstides, st erinevates keeleregistrites. Püüame kindlaks teha, mis repertuaariga vene dominantkeelega tudeng üldhariduskoolist ülikooli tuleb, mis probleeme vene dominantkeelega üliõpilased oma keelelise kohanemise protsessis sedasta…
Language Attitudes of Parents with Russian L1 in Tartu
In 2023, the authors conducted a qualitative study in five bilingual educational institutions (two general education schools and three kindergartens) in Tartu, Estonia, undergoing a transition to Estonian-medium education. The empirical material for this qualitative research was collected during ten discussion evenings with Russian L1 parents, with around 300 attendees. Given the emotional and political sensitivity of the topic, the discussions w…
Viisakalt koolist ülikooli
Tartu Ülikool oma mitmekeelse ja -kultuurilise liikmeskonnaga on suhtluskeskkond, kus kohtuvad erinevad rahvus- ja koolikultuurid. Mullu moodustasid kümnendiku Tartu Ülikooli tudengitest Eestis venekeelse põhikooli ja kakskeelse gümnaasiumi lõpetanud üliõpilased. Artiklis uurime, milliseid eesti keelekogukonnale omaseid sotsiaalseid norme ehk sotsiopragmaatikat märkavad ülikoolis vene dominantkeelega üliõpilased. Analüüsime suhtluskeele valikut ü…
State and university tensions in Baltic higher education language policy
This article explores state and university language policy (LP) agents in Estonia, Latvia, and Lithuania to illuminate their relationship and standpoints in higher education language management. Being interested in who stands for what and whose positions are legitimised, we study the higher education LPs of each state, language principles of universities, and public debates. We conceptualise active LP agents as people with power, people with expe…
Mis keelt kasutada? Keelepoliitika roll üliõpilaste ja akadeemiliste töötajate keelevalikute suunamisel
Eesti ülikoolides on nii akadeemiliste töötajate kui ka tudengite hulgas levinud individuaalne mitmekeelsus ehk mitme keele oskus mis tahes tasemel (Cook 2016). Igas keeleolukorras valivad keelekasutajad oma keeleliste ressursside hulgast sobivaimad (Blommaert 2010), mis tähendab valikut mitme kultuuriliselt määratletud keele vahel, samuti nende lahus hoidmise ja koos kasutamise vahel (nn põim- ja rööpkeelsus, vt Mazak, [...]
Requests, questions and space
This study is trying to answer the question of how does requesting differ in Estonian, Latvian, Lithuanian, Finnish and Russian. The data is elicited by written discourse completion tasks (DCT) in which native speakers of Estonian, Finnish, Latvian, Lithuanian and Russian were asked to complete the situations described by filling in appropriate requests or questions. Head acts of the sequences have been coded for relevant grammatical categories: …
Balti areaali tüpoloogilisi sarnasusi morfosüntaksi valdkonnas
Balti areaal on kahte eri keelkonda kuuluvate keelte kohtumispaik
No prominent works on this page.
Balti areaali tüpoloogilisi sarnasusi morfosüntaksi valdkonnas
Balti areaal on kahte eri keelkonda kuuluvate keelte kohtumispaik
Requests, questions and space
This study is trying to answer the question of how does requesting differ in Estonian, Latvian, Lithuanian, Finnish and Russian. The data is elicited by written discourse completion tasks (DCT) in which native speakers of Estonian, Finnish, Latvian, Lithuanian and Russian were asked to complete the situations described by filling in appropriate requests or questions. Head acts of the sequences have been coded for relevant grammatical categories: …
Mis keelt kasutada? Keelepoliitika roll üliõpilaste ja akadeemiliste töötajate keelevalikute suunamisel
Eesti ülikoolides on nii akadeemiliste töötajate kui ka tudengite hulgas levinud individuaalne mitmekeelsus ehk mitme keele oskus mis tahes tasemel (Cook 2016). Igas keeleolukorras valivad keelekasutajad oma keeleliste ressursside hulgast sobivaimad (Blommaert 2010), mis tähendab valikut mitme kultuuriliselt määratletud keele vahel, samuti nende lahus hoidmise ja koos kasutamise vahel (nn põim- ja rööpkeelsus, vt Mazak, [...]
Viisakalt koolist ülikooli
Tartu Ülikool oma mitmekeelse ja -kultuurilise liikmeskonnaga on suhtluskeskkond, kus kohtuvad erinevad rahvus- ja koolikultuurid. Mullu moodustasid kümnendiku Tartu Ülikooli tudengitest Eestis venekeelse põhikooli ja kakskeelse gümnaasiumi lõpetanud üliõpilased. Artiklis uurime, milliseid eesti keelekogukonnale omaseid sotsiaalseid norme ehk sotsiopragmaatikat märkavad ülikoolis vene dominantkeelega üliõpilased. Analüüsime suhtluskeele valikut ü…
State and university tensions in Baltic higher education language policy
This article explores state and university language policy (LP) agents in Estonia, Latvia, and Lithuania to illuminate their relationship and standpoints in higher education language management. Being interested in who stands for what and whose positions are legitimised, we study the higher education LPs of each state, language principles of universities, and public debates. We conceptualise active LP agents as people with power, people with expe…
Kolisin siia ja sain aru, et ma põhimõtteliselt eesti keelt ei räägi.“ Vene dominantkeelega Tartu Ülikooli üliõpilaste eesti keele repertuaarid ja suhtlusstrateegiad
Artiklis analüüsime vene dominantkeelega üliõpilaste keelelist kohanemist eestikeelses rahvusvahelises ülikoolis, fookuses on üliõpilaste keelerepertuaari piisavus nii õpinguteks kui ka suhtlemiseks erinevates kontekstides, st erinevates keeleregistrites. Püüame kindlaks teha, mis repertuaariga vene dominantkeelega tudeng üldhariduskoolist ülikooli tuleb, mis probleeme vene dominantkeelega üliõpilased oma keelelise kohanemise protsessis sedasta…
Language Attitudes of Parents with Russian L1 in Tartu
In 2023, the authors conducted a qualitative study in five bilingual educational institutions (two general education schools and three kindergartens) in Tartu, Estonia, undergoing a transition to Estonian-medium education. The empirical material for this qualitative research was collected during ten discussion evenings with Russian L1 parents, with around 300 attendees. Given the emotional and political sensitivity of the topic, the discussions w…
What Will Happen to the Mother Tongue? Parental Perspectives on L1 Support During the Transition to Estonian-Medium Education
In 2024, Estonia launched a major educational reform: kindergartens and schools began a gradual transition to Estonian-medium education, to be completed in preschool and basic education by 2030. In Tartu, the transition began already in 2023. Until now, Estonia has maintained a dual school system—Estonian- and Russian-medium—inherited from the Soviet occupation. This paper examines the attitudes of Russian-speaking parents toward supporting their…
Multilingual Education and Policy (5 works) · Second Language Learning and Teaching (5 works) · EFL/ESL Teaching and Learning (4 works) · Estonian (4 works) · Linguistics (4 works) · Psychology (3 works) · Pedagogy (2 works) · Philosophy (2 works) · Political science (2 works) · Sociology (2 works)