Skip to main content

ETHNOS_APP

Home • Search • Journals • List 0

Kristiina Praakli

Biographic Data

ID3530878
NAMEKristiina Praakli
GIVEN NAMESKristiina
FAMILY NAMEPraakli
SIGNATUREPRAAKLI K
AFFILIATIONSUniversity of Tartu
ORCID0000-0003-1903-1723
VERIFIEDYes
TOTAL WORKS10
TOTAL CITATIONS1
AUTHOR COUNT10
EDITOR COUNT0
FIRST PUBLICATION YEAR2014
LATEST PUBLICATION YEAR2025
H-INDEX1
  • Noortekeele Andmekorje Ja Kogud

    Open Access•Kristiina Praakli•ARTICLE•The Yearbook of the Estonian…•2025

    Data on youth language is an important resource for studying language variation and change. Through various research projects and student theses, samples of oral speech, chat conversations, and vocabulary have been collected from Estonian teenagers. This article focuses on the data compiled by the Estonian Mother Tongue Society and the Estonian Language Institute over the past century. The overview follows the principles of document analysis. Mos…

  • Punktike ja palatalisatsioon. Lähivaade XIX sajandi esimese poole kirjaviisiuuendusele

    Open Access•Külli Prillop, Külli Habicht et al.•ARTICLE•Keel ja Kirjandus•2025

    Palatalization is not indicated in standard Estonian orthography. In the 1820s, Otto Wilhelm Masing proposed marking palatalization with a small dot placed beneath the vowel preceding the palatalized consonant. This article examines the extent to which Masing’s proposal was adopted and explores the reasons why the palatalization mark ultimately failed to become part of standard written Estonian. Masing also introduced the letter õ to distinguish …

  • Estonian in Finland

    Kristiina Praakli, Maria Frick•ARTICLE•Journal of Finnish Studies•2025•References: 3

    Drawing on Finnish statistical data and the results of previous research projects, this article provides a historical overview of the development of the Estonian-speaking population in Finland and describes its past and present sociolinguistic situation

  • Language Attitudes of Parents with Russian L1 in Tartu

    Open Access•Birute Klaas-Lang, Kristiina Praakli et al.•ARTICLE•Languages•2025•References: 32

    In 2023, the authors conducted a qualitative study in five bilingual educational institutions (two general education schools and three kindergartens) in Tartu, Estonia, undergoing a transition to Estonian-medium education. The empirical material for this qualitative research was collected during ten discussion evenings with Russian L1 parents, with around 300 attendees. Given the emotional and political sensitivity of the topic, the discussions w…

  • Outsourcing teenage language

    Open Access•Kadri Koreinik, Aive Mandel et al.•ARTICLE•Linguistics Vanguard•2024

    This paper presents a remote method used for engaging teenagers as citizen sociolinguists within the research project Teen Speak in Estonia. The project, launched in January 2020, aims to investigate young people’s language by creating the first systematic dual corpus of Estonian teenagers’ spoken language and text messaging. Previously, youth language in Estonia has not been the subject of much research. Yet scholarly attention to teenage langua…

  • Sissevaade noortekeele uurimisse Eestis. Üldist ja üksikasjalikku

    Open Access•Kristiina Praakli•ARTICLE•Keel ja Kirjandus•2022

    Noorte keelepruugi süsteemsem kogumine ja uurimine Eestis sai Andrus Saareste eestvedamisel alguse sadakond aastat tagasi. Üks esimesi teadusajakirja veergudele jõudnud ülevaateid oli Clarissa Alliku (1928) analüüs Tallinna 14–16-aastaste tüdrukute keelest. Noorte keelepruugi järjepidevam uurimine on meil olnud lünklik. Seda võib põhjendada nii uurimissuundade kui ka keeleandmete kogumise prioriteetidega, mõneti hoiakutegagi, mis pole lasknud nen…

  • Õ

    Open Access•Kristiina Praakli, Taavi Pae•ARTICLE•Keel ja Kirjandus•2021

    Eesti keele kasutajat kõnetab kõigist häälikutest ja tähemärkidest enim õ, olles märgi tarvituselevõtust kakssada aastat hiljemgi uurijate ja avalikkuse tähelepanu all. 2016. aastal tähistati Tabiveres ja Äksis konverentsiga1 õ-märgi 200. sünnipäeva. Paar aastat hiljem tähistati Ida-Saaremaal õ ja ö häälikupiir turismiobjekti nn pruuni sildiga, aluseks Theodor Kaljo magistritöö (1928a, 1928b). Maanteeameti nõudel sildid küll eemaldati, [...]

  • Keelemuutus vs. sotsiolingvistiline muutus

    Open Access•Kristiina Praakli, Kadri Koreinik•ARTICLE•Keel ja Kirjandus•2020

    Artiklis arutleme keelemuutuse ja sotsiolingvistilise muutuse tähenduse üle, vaatleme eesti keele muutusi käsitlevaid periodiseeringuid ja osutame uutele uurimishorisontidele. Teeme seda empiirilisi andmeid sünteesiva kirjanduse toel. Ühtlasi loodame, et artikkel taaselustab arutelu keele ja konteksti, keele muutumise ning suurandmetega kaasnevate küsimuste üle. Põhjusi, miks keelemuutuse uurimine ja periodiseerimine ikka ja jälle luubi alla võtt…

  • On the bilingual language use of the Estonian-speakers in Finland

    Kristiina Praakli•ARTICLE•Sociolinguistic Studies•2015•Cited by: 1

    Recent decades have witnessed a rapid increase in cross-border migration, particularly since the enlargement of the European Union (2004). Estonian-speakers in Finland are an example of today’s EU mobility. The aim of the present article is to describe bilingual language use by first-generation Estonian-speakers in Finland. Based on language data, one may claim that in a relatively early stage of language contact, bilingual speech is characterize…

  • Kuidas uurida keele kestlikkust

    Open Access•Martin Ehala, Kadri Koreinik et al.•ARTICLE•Keel ja Kirjandus•2014

  • On the bilingual language use of the Estonian-speakers in Finland

    Kristiina Praakli•ARTICLE•Sociolinguistic Studies•2015•Cited by: 1

    Recent decades have witnessed a rapid increase in cross-border migration, particularly since the enlargement of the European Union (2004). Estonian-speakers in Finland are an example of today’s EU mobility. The aim of the present article is to describe bilingual language use by first-generation Estonian-speakers in Finland. Based on language data, one may claim that in a relatively early stage of language contact, bilingual speech is characterize…

  • Kuidas uurida keele kestlikkust

    Open Access•Martin Ehala, Kadri Koreinik et al.•ARTICLE•Keel ja Kirjandus•2014

  • On the bilingual language use of the Estonian-speakers in Finland

    Kristiina Praakli•ARTICLE•Sociolinguistic Studies•2015•Cited by: 1

    Recent decades have witnessed a rapid increase in cross-border migration, particularly since the enlargement of the European Union (2004). Estonian-speakers in Finland are an example of today’s EU mobility. The aim of the present article is to describe bilingual language use by first-generation Estonian-speakers in Finland. Based on language data, one may claim that in a relatively early stage of language contact, bilingual speech is characterize…

  • Keelemuutus vs. sotsiolingvistiline muutus

    Open Access•Kristiina Praakli, Kadri Koreinik•ARTICLE•Keel ja Kirjandus•2020

    Artiklis arutleme keelemuutuse ja sotsiolingvistilise muutuse tähenduse üle, vaatleme eesti keele muutusi käsitlevaid periodiseeringuid ja osutame uutele uurimishorisontidele. Teeme seda empiirilisi andmeid sünteesiva kirjanduse toel. Ühtlasi loodame, et artikkel taaselustab arutelu keele ja konteksti, keele muutumise ning suurandmetega kaasnevate küsimuste üle. Põhjusi, miks keelemuutuse uurimine ja periodiseerimine ikka ja jälle luubi alla võtt…

  • Õ

    Open Access•Kristiina Praakli, Taavi Pae•ARTICLE•Keel ja Kirjandus•2021

    Eesti keele kasutajat kõnetab kõigist häälikutest ja tähemärkidest enim õ, olles märgi tarvituselevõtust kakssada aastat hiljemgi uurijate ja avalikkuse tähelepanu all. 2016. aastal tähistati Tabiveres ja Äksis konverentsiga1 õ-märgi 200. sünnipäeva. Paar aastat hiljem tähistati Ida-Saaremaal õ ja ö häälikupiir turismiobjekti nn pruuni sildiga, aluseks Theodor Kaljo magistritöö (1928a, 1928b). Maanteeameti nõudel sildid küll eemaldati, [...]

  • Sissevaade noortekeele uurimisse Eestis. Üldist ja üksikasjalikku

    Open Access•Kristiina Praakli•ARTICLE•Keel ja Kirjandus•2022

    Noorte keelepruugi süsteemsem kogumine ja uurimine Eestis sai Andrus Saareste eestvedamisel alguse sadakond aastat tagasi. Üks esimesi teadusajakirja veergudele jõudnud ülevaateid oli Clarissa Alliku (1928) analüüs Tallinna 14–16-aastaste tüdrukute keelest. Noorte keelepruugi järjepidevam uurimine on meil olnud lünklik. Seda võib põhjendada nii uurimissuundade kui ka keeleandmete kogumise prioriteetidega, mõneti hoiakutegagi, mis pole lasknud nen…

  • Outsourcing teenage language

    Open Access•Kadri Koreinik, Aive Mandel et al.•ARTICLE•Linguistics Vanguard•2024

    This paper presents a remote method used for engaging teenagers as citizen sociolinguists within the research project Teen Speak in Estonia. The project, launched in January 2020, aims to investigate young people’s language by creating the first systematic dual corpus of Estonian teenagers’ spoken language and text messaging. Previously, youth language in Estonia has not been the subject of much research. Yet scholarly attention to teenage langua…

  • Noortekeele Andmekorje Ja Kogud

    Open Access•Kristiina Praakli•ARTICLE•The Yearbook of the Estonian…•2025

    Data on youth language is an important resource for studying language variation and change. Through various research projects and student theses, samples of oral speech, chat conversations, and vocabulary have been collected from Estonian teenagers. This article focuses on the data compiled by the Estonian Mother Tongue Society and the Estonian Language Institute over the past century. The overview follows the principles of document analysis. Mos…

  • Punktike ja palatalisatsioon. Lähivaade XIX sajandi esimese poole kirjaviisiuuendusele

    Open Access•Külli Prillop, Külli Habicht et al.•ARTICLE•Keel ja Kirjandus•2025

    Palatalization is not indicated in standard Estonian orthography. In the 1820s, Otto Wilhelm Masing proposed marking palatalization with a small dot placed beneath the vowel preceding the palatalized consonant. This article examines the extent to which Masing’s proposal was adopted and explores the reasons why the palatalization mark ultimately failed to become part of standard written Estonian. Masing also introduced the letter õ to distinguish …

  • Estonian in Finland

    Kristiina Praakli, Maria Frick•ARTICLE•Journal of Finnish Studies•2025•References: 3

    Drawing on Finnish statistical data and the results of previous research projects, this article provides a historical overview of the development of the Estonian-speaking population in Finland and describes its past and present sociolinguistic situation

  • Language Attitudes of Parents with Russian L1 in Tartu

    Open Access•Birute Klaas-Lang, Kristiina Praakli et al.•ARTICLE•Languages•2025•References: 32

    In 2023, the authors conducted a qualitative study in five bilingual educational institutions (two general education schools and three kindergartens) in Tartu, Estonia, undergoing a transition to Estonian-medium education. The empirical material for this qualitative research was collected during ten discussion evenings with Russian L1 parents, with around 300 attendees. Given the emotional and political sensitivity of the topic, the discussions w…

Psychology (6 works) · Multilingual Education and Policy (5 works) · Estonian (4 works) · Computer Science (3 works) · Linguistics (3 works) · Political science (3 works) · Cross-Border Cooperation and Integration (2 works) · Linguistic Education and Pedagogy (2 works) · Sociology (2 works) · Art (1 works)

Ethnos_APP • Open Source Project • MIT License • Frontend v2.0.0 • Privacy and Cookies • API Documentation: api.ethnos.app/docs • API Source Code: GitHub • DOI: 10.5281/zenodo.17049435 • Frontend Source Code: GitHub • DOI: 10.5281/zenodo.17050053 • cruz.rio.br • Expectantes Misericordiae