Lembit Vaba

Biographic Data

ID4446329
NAMELembit Vaba
GIVEN NAMESLembit
FAMILY NAMEVaba
SIGNATUREVABA L
AFFILIATIONSLatvian Academy of Sciences
VERIFIEDNo
TOTAL WORKS37
TOTAL CITATIONS0
AUTHOR COUNT37
EDITOR COUNT0
FIRST PUBLICATION YEAR1974
LATEST PUBLICATION YEAR2026
H-INDEX0

  • Rehabiliteeritud tuhar

    Open AccessLembit VabaARTICLEKeel ja Kirjandus2026

    The rehabilitation of tuhar Keywords: Estonian vocabulary, etymology, history of the written language This article examines the etymology of the South Estonian dialect word tuhar : tuhara ‘the paired posterior part of the body formed by muscles and fat pads extending from the iliac bone and attached to the femur; buttock, posterior’ and traces its path into written Estonian. In contemporary Estonian, tuhar is a neutral anatomical term that is wid…

  • Alternatiivseid etümoloogiaid XII. pandur, plehku (pistma), sibi, tait, trett, tönk, tüse, tüss, vehkat (tegema)

    Open AccessLembit VabaARTICLEThe Yearbook of the Estonian…2026

    Artiklis esitatakse uus vÃμi täpsustatud etÃ1⁄4moloogiline tÃμlgendus sÃμnadele pandur â sumpâ , plehku (pistma) â pÃμgenemaâ , sibi â käimlakoristaja, mustusevedaja (endisajal); vkrjk nahanÃ1⁄4lgur, timukasâ , tait â lauk (Fulica atra)â , trett â osa, hulk, jagu, kiht; käik, ots, kord; pahandusâ , tÃ1⁄4se â suur, paks, priske, jäme; kopsakas; kaalukas, mÃμjukasâ , tönk â endisaegne töökoda telliste pÃμletamiseksâ ; tÃ1⁄4ss â kodukootud riieâ ja …

  • Ahvatlema

    Open AccessLembit VabaARTICLEKeel ja Kirjandus2026

    ahvatlema The Estonian verb ahvatlema ‘to entice, to lure; to tempt, to seduce’ has been a subject of etymological research for over two centuries, yet no convincing explanation of its origin has been reached. In this word study, I propose a new etymology. ahvatlema belongs to a large word family with three stem variants: the standard-language ahvata- and avata-, and the dialectal ahata-. Previous etymological treatments of the verb stem have fai…

  • Tüssama

    Open AccessLembit VabaARTICLEKeel ja Kirjandus2026

    tüssama Keywords: Estonian vocabulary, etymology, loanwords This article examines the origin of the Estonian verb tüssama ’to deceive, to cheat, to outwit’. It is proposed that tüssama and its dialectal variants of limited distribution – tüsama, tüskama, and tussama – are borrowings from the Middle Low German verb tuschen (tūschen) ’to deceive, to cheat, to mock, to tease; to mislead, to lead astray, to deal with someone, to make a fool of someon…

  • Alternatiivseid Etümoloogiaid Xi. Kurn, Pugi, Putitama, Riis Ja Ruhimik

    Open AccessLembit VabaARTICLEThe Yearbook of the Estonian…2025

    This article presents a new or more elaborate etymological interpretation for the words kurn â a clutch of eggs; broodâ , pugi â gust of windâ , putitama â to repair, to put (something in working orderâ , riis â net bag; fishing gearâ , and ruhimik â a cupped handful, gathered handsâ . kurn : kurn â brood; clutch of eggs; (in dialects) group, gangâ . kurn is a South Estonian word but has also been reported from Virumaa and the shores of Lake Peip…

  • Obadus Ja Plinder

    Open AccessLembit VabaARTICLEKeel ja Kirjandus2025

    Vaat kus obadus! Sõnal obadus on kaks tähendust: ’metallist aas’ (Paneb haagi obadusse. Tabalukk ripub keldriukse obaduses. Päästab, tõmbab haagi obadusest. Veetoru kinnitati obadustega seina külge) ja ’tugev hoop, löök’ (Annan sulle sihukese obaduse, et mäletad. Jüri sai Jaanilt hea, kõva, valusa obaduse. Virutas teisele rusikaga obaduse küljekontidesse, selga, vastu lõuga. Oli obadusest oimetu) (EKSS). [...]

  • Kabajantsik Ja Vorlontsik

    Open AccessLembit VabaARTICLEKeel ja Kirjandus2025

    kabajantsik and vorlontsik Vocabulary researchers have repeatedly discussed the origins of the Estonian words kabajantsik ‘vagabond, crook, suspicious person’ and vorlontsik ‘idler, loafer’, yet no convincing etymological explanation has emerged. This brief article explores, based on a wealth of background material, the possibility that these words originate from Russian. For kabajantsik, the likely Russian loan source, in the author’s view, is t…

  • Alternatiivseid etümoloogiaid X. kosur, koslep, luup(a), lõust ja pook

    Open AccessLembit VabaARTICLEThe Yearbook of the Estonian…2024

    The article presents a new or refined etymological interpretation of the words kosurâ body bag > a bodyful of beatingâ , koslep â body bag, skin bagâ , luup(a) Ê1⁄4mould-board ploughâ , lÃμust Ê1⁄4(ugly) face, lookâ and pook â the hem of a skirt, shirt or other garmentâ . kosur : kosur â a bodyful of beatingâ and its phonetic variants are mainly known in East and South Estonia, but there are scattered reports from elsewhere. The word is a borrowi…

  • Kuhtuma Ja Kuihtuma

    Open AccessLembit VabaARTICLEKeel ja Kirjandus2024

    „Eesti keele seletav sõnaraamat” (EKSS) kirjeldab tegusõna kuhtuma : kuhtuda tähendusvälja nii: ’jõuetuks või viletsaks muutuma, väsima; raugema, vaibuma; kustuma; närbuma, närtsima; pleekima, luituma, kahvatuks muutuma’. kuhtuma ei kuulu eesti kümne tuhande sagedama sõna hulka (Kaalep, Muischnek 2002: 47), kuid „Eesti keele mõistelise sõnaraamatu” (EKMS 2: 1186 sub nõrkema) ja EKSS-i ekstserptid ning Google’i otsingutulemused osutavad, [...]

  • Alternatiivseid Etümoloogiaid Ix Lets, Marg, Naber, Mült, Nurmik Ja Pugal

    Open AccessLembit VabaARTICLEThe Yearbook of the Estonian…2023

    The article presents new or revised etymologies for the words lets â cleaverâ , marg â full moonâ , naber â (big) stack of grainâ , mÃ1⁄4lt â (flour)dust, crumbsâ , nurmik ~ nurik ~ nuru(kene) â churn (with which food was taken out to the field)â and pugal â multicolored, spotted (animal, bird) etcâ . lets : letsi â cleaverâ and its phonetic variants are known primarily on the western Estonian islands and in the Western dialect. Andrus Saareste h…

  • Bisher noch nicht identifizierte ostseefinnische Lexeme im Wort­schatz lettischer Dialekte [Some Newly Discovered Finnic Lexemes in Latvian Dialects]

    Open AccessLembit VabaARTICLELinguistica Uralica2023

    The article examines the possible Finnic origin of 24 word roots found in the Livonian-like VainiÅ3⁄4i dialect of Latvian, spoken in LimbaÅ3⁄4i region, north-western Latvia, which have either not been hitherto discussed in etymological literature or whose available interpretation leaves to be desired

  • (Raie)lank Peegeldab Aega Ja Selle Lugu

    Open AccessLembit VabaARTICLEKeel ja Kirjandus2023

    Praegusaja jõhkrad raielangid tekitavad kahetisi mõtteid ja tundeid. Loodusesõber muretseb vaesestuva elukeskkonna, majandusmees töökohtade ja majanduskasvu pärast. Sõjanduseksperdi vaatenurk on ootamatum, tema näeb pahupidi pööratud, auklikus ja risuses raielangis looduslikku miinivälja, mis takistab vastase liikumist. Jne. Metsanduse oskussõnana tähistab (raie)lank raiumiseks määratud, looduses (ajalooliselt langipostide ja sihtidega) piiritlet…

  • Alternatiivseid etümoloogiaid VIII. ahervare, -vars, kahju, laukama, ruttuma ja (vihma)sagar

    Open AccessLembit VabaARTICLEThe Yearbook of the Estonian…2022

    The article presents new or revised etymologies for the words ahervare, -vars â (stone) ruins of a burnt-out buildingâ , kahju â material loss, damage, harm etcâ , laukama â to sproutâ , ruttuma â to rot, decayâ and (vihma)sagar â raincloud, rainshowerâ . ahervare, -vars â (stone) ruins of a burnt-out buildingâ has often been linked to the word ahi â ovenâ . Estonian aher-belongs to a word family including Estonian dialectal aher, ahervare, aheri…

  • Kas katkihammustamatu etümoloogiline pähkel – linnased ’idandatud (odra)terad’

    Open AccessLembit VabaARTICLEKeel ja Kirjandus2022

    Eesti-vadja linnasenimetus – ee linnas, tavaliselt mitm linnased, murdekeeles ka arhailisem linnaksed (EMS), vdj linnaz, linnahzõt (VOT 3: 122) – on pähkel, mille peale pole ühegi etümoloogi hammas seni hakanud. See näikse olevat kse-liiteline käändsõnatuletis, kuid sobivat tuletusalust pole võimalik osutada ei eesti ega vadja keelest; kummaski keeles ei ole ka muid linnasega samatüvelisi tuletisi. [...]

  • Taarna Mõistatus

    Open AccessLembit VabaARTICLEKeel ja Kirjandus2022

    Pealkirjaga esiletõstetud taarn : taarna ’kitsas püstloodis seintega kuristik’ (EKSS), on tänapäeva eesti tavakeeles kahtlemata üpris haruldane. Spetsiifilisemates tekstides tähistatakse selle sõnaga püstjaveerulisi kitsaid orge, mille on mägedes aja jooksul kõvadesse kivimitesse kulutanud voolav vesi, näitena kas või järgmine tekstilõik: Gunibi rajoonis [Dagestanis] asub ka Karadahhi taarn – väga kitsas ja pikk kuristik, mis on [...]

  • Alternatiivseid etümoloogiaid VII. kail, pendima, raidama, ruttama ja (muna)tael

    Open AccessLembit VabaARTICLEThe Yearbook of the Estonian…2021

    Alternative etymologies VII The article presents new or more precise etymologies for the words kail : kailu â white-headed cowâ , pendima : pendida â to rot, decayâ , raidama : rajata ~ raidadaâ to ruin, wasteâ , ruttama : rutata â to hurry, hastenâ ja (muna)tael : -taela â egg yolkâ . kail : kailu â white-headed cowâ is a dialect word recorded in the Western Saaremaa parish which has a clear cognate in dialectal Finnish, where the noun kaila and…

  • Latvian place names and dialects

    Open AccessLembit VabaARTICLEEesti ja soome-ugri keeleteaduse…2021

    Knowledge about the South Estonian language spoken in the parts of Livonia where Latvian prevailed is based on materials collected from the Leivus residing in Ilzene parish (Lv pagasts) of eastern Vidzeme. Very little language or none at all has been recorded from the South Estonian speakers who are known to have lived in the parishes bordering Ilzene. The article introduces and analyses the works of Latvian place name and dialect researchers foc…

  • Anmerkungen hinsichtlich einer baltischen Herkunft von osfi. *vana *’Hochwasser, Überschwemmung’ [On the Baltic Origin of the Finnic *vana *’flood, inundation’]

    Open AccessLembit VabaARTICLELinguistica Uralica2021

    The possible Baltic origin of the Finnic word *vana â flood, inundationâ is discussed: Baltic *tvana-: Lithuanian tvãnas, tvãnai pl â deluge of a river, inundation, flood; a large number (of); abscessâ etc

  • Sipsik ja sipsik

    Open AccessLembit VabaARTICLEKeel ja Kirjandus2021

    No kes ei teaks Sipsikut, Eno Raua loodud raamatutegelast, üsna antsaka välimusega isepäist kaltsunukku, kes oskab rääkida ja mõtelda. Eno Raua lastelugude tegelase sünniaasta on 1961, kui ajakiri Täheke avaldas esimesed Sipsiku-lood (aasta hiljem oli neid juba raamatu jagu) ja Edgar Valteri käe all oli samas sündinud Sipsiku väline kuju – suurte silmade ja sakris [...]

  • Alternatiivseid etümoloogiaid VI

    Open AccessLembit VabaARTICLEThe Yearbook of the Estonian…2020

    Alternative etymologies VI The article presents new or revised etymologies for the words luga (Juncus), karsima â to cut off branchesâ , tera(s) â strip of leather for reinforcing stitchingâ , tiib â animalsâ (birds, insects) flying organâ and tÃμrkuma â to not obey, resistâ . The vernacular word luga : lua ~ loa ~ luga, denoting herbs of the genus Juncus, is known in the South Estonian dialect area and in some adjacent dialects. This plant name …

  • "Liisuma" Ja Tema Kaaskond

    Open AccessLembit VabaARTICLEKeel ja Kirjandus2020

    liisuma ’seismisel värskust kaotama, jääbima, seiskuma, lahtuma, lahtiselt seismise tõttu rammu ja maitset kaotama (nt õlu lahtises nõus, kohv, tee, arstirohi, viin, äädikas, toit, supp, kapsad, puder, küpse liha, piim, koor) / abstehen, verschalen’ on neid juhte, mille päritolu Julius Mägiste ei ole oma etümoloogiasõnaraamatus käsitlenud, samatähenduslikud murdelised liistuma ja liiskuma on ta aga esitanud [...]

  • Mis on laim ja mida tähendab laimama

    Open AccessLembit VabaARTICLEKeel ja Kirjandus2020

    EKSS ütleb, et laim : laimu on ’laimamine; laimavad sõnad, laimav jutt’. Seda selgitust toetavad näitelaused See on alatu, solvav, räpane, tige laim. Ära aja laimu! Laimu levitama, külvama. Laim on karistatav. Samal ajal on laim eesti õigustermin, mille tähendussisu on ’teadvalt vale ja teist isikut häbistava väljamõeldise levitamine’ (Esterm). laimama : laimata sisu avab [...]

  • Kuppama ja kupatama

    Open AccessLembit VabaARTICLEKeel ja Kirjandus2019

    Tegusõnal kuppama : kupata ’(kupatamisel) keema’ ja selle tuletisel kupatama : kupatada ’toiduaineid soolase, kibeda või hapu maitse vähendamiseks või mürkainete kõrvaldamiseks veidi aega rohkes vees keetma; kedagi (sunniviisil) kuhugi saatma, ajama või midagi tegema panema; kiiresti sõitma, kihutama, tuhatnelja ajama; tormama, jooksma; (kuhugi) loopima, paiskama, virutama, ajama (puid ahju; lund taevast alla vms); (löömise, [...]

  • Üks lõpuni viidud etümoloogia

    Open AccessLembit VabaARTICLEKeel ja Kirjandus2019

    Verb kasima ja sellega tuletussuhtes olev kasin on üpris tavalised eesti keele sõnad, kuuludes üsna ulatusliku tuletushargmiku ja tähendusväljaga kümne tuhande sagedama sõna hulka (Kaalep, Muischnek 2002: 47). Julius Mägiste on EEW-s (3: 722–723) osutanud, et ee kasima-perel on vasteid liivi ja vadja keeles, ning märkinud, et kõne all on võib-olla (ev[en]t[uel]l) balti laen, laenualust [...]

  • Alternatiivseid etümoloogiaid IV. Kori

    Open AccessLembit VabaARTICLEThe Yearbook of the Estonian…2018

    Alternative etymologies IV The article presents new etymological interpretations of the words kori : korja â hearthâ , melek(as) â stock pigeonâ , rahe(-): rahejalg, kooljarahe â bierâ and rikkuma â to spoil, ruin, break, etcâ . Kori : korja â hearthâ is a forgotten word in modern Estonian, which is known from northwestern Läänemaa as well as Hiiumaa. Nikolai Anderson suggested over a hundred years ago that kori belongs together with the Finnish …