Lydia Risberg
Biographic Data
| ID | 4446330 |
|---|---|
| NAME | Lydia Risberg |
| GIVEN NAMES | Lydia |
| FAMILY NAME | Risberg |
| SIGNATURE | RISBERG L |
| AFFILIATIONS | Institute of the Estonian Language |
| ORCID | 0009-0004-0797-100X |
| VERIFIED | Yes |
| TOTAL WORKS | 13 |
| TOTAL CITATIONS | 0 |
| WORKS AS AUTHOR | 13 |
| WORKS AS EDITOR | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 2021 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2026 |
| H-INDEX | 0 |
Tarbetu või tähendusrikas lt-tuletis? Määrsõnade koheselt ja kohe kasutuse võrdlus
Unnecessary or meaningful –lt derivative? A comparison of the adverbs koheselt and kohe expressing immediacy This article presents a comparative analysis of the Estonian adverbs koheselt and kohe, bothexpressing immediacy, with particular attention to the long-standing prescriptive rejection of koheselt due to its perceived redundancy. Since the 1960 edition of the Dictionary of Standard Estonian, koheselt has been stigmatized without contextual …
Tähenduste seletamine leksikograafias
Artiklis uurime, kas ja mil määral saavad suured keelemudelid (SKMid) leksikograafi aidata sõnastikuseletuste loomisel ja sõnatähendus(t)e esitusel. Katsetatud SKMidest jäid lõplikku hindamisküsitlusse GPT-4o ja Gemini 1.5 Pro tähendusseletused 60 sõna kohta. Kasutatud näitetu promptimise (zero-shot) meetod võimaldas selgitada leksikograafide eelistusi ja nõudmisi seletustele ilma nende vormi ennetavalt piiramata. Tähendusseletusi hindas 21 leksi…
Keelekorpus kui leksikograafi abiline kõnekeelsuse tuvastamisel
Using corpus data to support lexicographers in identifying informal language This study examines how new corpus analysis tools can assist lexicographers in determining whether to assign a word an informal register label in a dictionary. Labelling words in dictionaries is necessary for language users seeking register information. Moreover, there have been calls for the upcoming Dictionary of Standard Estonian (DSE, 2025) to clearly distinguish sta…
Paronüümide kosmos. Eesti ja saksa keelt kõrvutav käsitlus
Eestis on paronüümide ehk sarnassõnade keeleteadusliku uurimisega tegeletud üpris vähe, nagu mujalgi Euroopas (vt Storjohann 2021a: 197). Näiteks on käsitlenud paronüüme Mati Hint (1978a), nüüdsel ajal on kaitstud mõni bakalaureuse- ja magistritöö (nt Hunt 2012; Thomson 2012) ning koos Eesti Keele Instituudi (EKI) juhtivleksikograaf Margit Langemetsaga oleme avaldanud viie üldkeele paronüümipesa analüüsi (Risberg, Langemets 2021). [...]
Recommendations for the meanings of words by Estonian language planning – justified and necessary, or not
On the example of Estonian language planning, this research paper explores whether it is justified and necessary to give recommendations for the meanings of words. The focus is on the general language. Technical language is out of the scope of this research. First, a brief overview of the history of Estonian language planning and the development of Standard Estonian, as well as the current situation is provided. Then the paper focuses on recent r…
Language ideologies and beliefs about language in Estonia and Estonian language planning
Throughout Estonian history, the language ideologies prevailing in Europe have had great influence on Estonian language planning. Language planners, in turn, have influenced the views of Estonian society. In this paper we analyse how language ideologies have supported myths and beliefs throughout the history of cultivating Standard Estonian. The privileged status of Standard Estonian (compared to local dialects) strengthened considerably from the…
Eessõna / Foreword
Sõnatähenduste normimise traditsioon ja selle murdmine eesti keelekorralduses
Eesti keelekorralduse traditsioon normida õigekeelsussõnaraamatuga (ÕS) üldkeele sõnade tähendusi on pikalt kujundanud ühiskonna arusaama (eesti) keele toimimisest. Alates 1980. aastatest on keelekorralduses sõnade tähendusi normimise asemel „leebemalt“ suunatud, neid kirjakeelde sobimatuks peetud ja nende kohta soovitusi antud (mh ÕSides 1999–2018). Artiklis anname ülevaate eesti keele sõnatähenduste normimise ajaloost üldisemalt alates 19. saja…
Eesti keeleteaduse ja keelekorralduse areng verbirektsiooni näitel. (Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole)
Eesti keelekorraldus on oma pika ajaloo1 vältel lahendanud üsna erinevaid ülesandeid. Kui eelmise sajandi algul tegeleti ennekõike murrete põhjal ühtse kirjakeele loomisega ja selle kodifitseerimisega (ühiste normingute loomisega; vt Plado 2022; Kasik 2011; Erelt 2002; Tauli 1938; Tuglas 1932), siis hilisematel perioodidel on tegeletud ka normingute ja soovituste ülevaatamisega ning nende ajakohasuse küsimusega (vt nt [...]
Mis on peidus sõnaraamatu tähendussoovituste tagahoovis? Eesti omasõnade käsitlus
Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis arutati 1980. aastal, et eesti üldkeele omasõnade tähendusi ei ole võimalik ega vajalik normida. Sellegipoolest jätkati keelekorralduses õigekeelsussõnaraamatu kaudu osade sõnatähenduste ebasobivaks pidamist (ÕS 1999) ja nende kohta soovituste andmist (ÕS 2006–2018). Artiklis kirjeldan ÕS 2018-s eesti omasõnade tähenduste kohta antud soovituste analüüsi tulemusi, tuginedeskasutuspõhisele keeleteooriale, mille j…
Võõrsõnade tähendussoovitused ja nende esitus üldkeele sõnaraamatus
Eesti Keele Instituudis (EKI) koostatakse alates 2019. aastast ühtset sõnastikku, mida 2020. aastast nimetatakse EKI ühendsõnastikuks (ÜS; keeleportaalis Sõnaveeb). Sellesse koondatakse varem eraldi seisnud pigem deskriptiivse, keelt kirjeldava seletava sõnaraamatu ja pigem preskriptiivse, keelekorralduslikke hinnanguid andva õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) info. Kuna kogu ÕS-ist EKI ühendsõnastikku lisatav info vaadatakse ajakohasuse seisukohast ül…
Paronüümide probleem eesti keeles
Eesti Keele Instituudi (EKI) tänapäeva keele sõnaraamatutöö on varasemaga võrreldes suuresti muutunud. 2017. aastal alustasime sõnastikuteabe koondamist ühtsesse andmebaasi Ekilex, kasutaja näeb kogu infot keeleportaalis Sõnaveeb (Tavast jt 2018; Langemets jt 2021). Alates 2020. aastast nimetame üldkeele ühendkogu EKI ühendsõnastikuks (ÜS). Sellest saab kasutaja infot sõnade õigekirja, vormistiku ja tähenduste kohta, leiab sünonüüme, näiteid ja t…
Jonnakas kostuma
Verb kostuma on eesti keele põlissõna, mida on kasutatud mitmes tähenduses, muu-hulgas ’kuulda olema, kõlama; üles sulama, pehmenema’. Kas kostuma aga on sõna, millel on mitu täiesti erinevat tähendust? Tegelikult mitte, tegu on eri algupära homonüümidega. Vanem, murdekeelne kostuma tähendab ’üles sulama, pehmenema’. Teine, pisut uuem verb kostuma tähenduses ’kuulda olema, kõlama’ on u-tuletis verbist [...]
No prominent works on this page.
Võõrsõnade tähendussoovitused ja nende esitus üldkeele sõnaraamatus
Eesti Keele Instituudis (EKI) koostatakse alates 2019. aastast ühtset sõnastikku, mida 2020. aastast nimetatakse EKI ühendsõnastikuks (ÜS; keeleportaalis Sõnaveeb). Sellesse koondatakse varem eraldi seisnud pigem deskriptiivse, keelt kirjeldava seletava sõnaraamatu ja pigem preskriptiivse, keelekorralduslikke hinnanguid andva õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) info. Kuna kogu ÕS-ist EKI ühendsõnastikku lisatav info vaadatakse ajakohasuse seisukohast ül…
Paronüümide probleem eesti keeles
Eesti Keele Instituudi (EKI) tänapäeva keele sõnaraamatutöö on varasemaga võrreldes suuresti muutunud. 2017. aastal alustasime sõnastikuteabe koondamist ühtsesse andmebaasi Ekilex, kasutaja näeb kogu infot keeleportaalis Sõnaveeb (Tavast jt 2018; Langemets jt 2021). Alates 2020. aastast nimetame üldkeele ühendkogu EKI ühendsõnastikuks (ÜS). Sellest saab kasutaja infot sõnade õigekirja, vormistiku ja tähenduste kohta, leiab sünonüüme, näiteid ja t…
Jonnakas kostuma
Verb kostuma on eesti keele põlissõna, mida on kasutatud mitmes tähenduses, muu-hulgas ’kuulda olema, kõlama; üles sulama, pehmenema’. Kas kostuma aga on sõna, millel on mitu täiesti erinevat tähendust? Tegelikult mitte, tegu on eri algupära homonüümidega. Vanem, murdekeelne kostuma tähendab ’üles sulama, pehmenema’. Teine, pisut uuem verb kostuma tähenduses ’kuulda olema, kõlama’ on u-tuletis verbist [...]
Mis on peidus sõnaraamatu tähendussoovituste tagahoovis? Eesti omasõnade käsitlus
Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis arutati 1980. aastal, et eesti üldkeele omasõnade tähendusi ei ole võimalik ega vajalik normida. Sellegipoolest jätkati keelekorralduses õigekeelsussõnaraamatu kaudu osade sõnatähenduste ebasobivaks pidamist (ÕS 1999) ja nende kohta soovituste andmist (ÕS 2006–2018). Artiklis kirjeldan ÕS 2018-s eesti omasõnade tähenduste kohta antud soovituste analüüsi tulemusi, tuginedeskasutuspõhisele keeleteooriale, mille j…
Recommendations for the meanings of words by Estonian language planning – justified and necessary, or not
On the example of Estonian language planning, this research paper explores whether it is justified and necessary to give recommendations for the meanings of words. The focus is on the general language. Technical language is out of the scope of this research. First, a brief overview of the history of Estonian language planning and the development of Standard Estonian, as well as the current situation is provided. Then the paper focuses on recent r…
Language ideologies and beliefs about language in Estonia and Estonian language planning
Throughout Estonian history, the language ideologies prevailing in Europe have had great influence on Estonian language planning. Language planners, in turn, have influenced the views of Estonian society. In this paper we analyse how language ideologies have supported myths and beliefs throughout the history of cultivating Standard Estonian. The privileged status of Standard Estonian (compared to local dialects) strengthened considerably from the…
Eessõna / Foreword
Sõnatähenduste normimise traditsioon ja selle murdmine eesti keelekorralduses
Eesti keelekorralduse traditsioon normida õigekeelsussõnaraamatuga (ÕS) üldkeele sõnade tähendusi on pikalt kujundanud ühiskonna arusaama (eesti) keele toimimisest. Alates 1980. aastatest on keelekorralduses sõnade tähendusi normimise asemel „leebemalt“ suunatud, neid kirjakeelde sobimatuks peetud ja nende kohta soovitusi antud (mh ÕSides 1999–2018). Artiklis anname ülevaate eesti keele sõnatähenduste normimise ajaloost üldisemalt alates 19. saja…
Eesti keeleteaduse ja keelekorralduse areng verbirektsiooni näitel. (Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole)
Eesti keelekorraldus on oma pika ajaloo1 vältel lahendanud üsna erinevaid ülesandeid. Kui eelmise sajandi algul tegeleti ennekõike murrete põhjal ühtse kirjakeele loomisega ja selle kodifitseerimisega (ühiste normingute loomisega; vt Plado 2022; Kasik 2011; Erelt 2002; Tauli 1938; Tuglas 1932), siis hilisematel perioodidel on tegeletud ka normingute ja soovituste ülevaatamisega ning nende ajakohasuse küsimusega (vt nt [...]
Paronüümide kosmos. Eesti ja saksa keelt kõrvutav käsitlus
Eestis on paronüümide ehk sarnassõnade keeleteadusliku uurimisega tegeletud üpris vähe, nagu mujalgi Euroopas (vt Storjohann 2021a: 197). Näiteks on käsitlenud paronüüme Mati Hint (1978a), nüüdsel ajal on kaitstud mõni bakalaureuse- ja magistritöö (nt Hunt 2012; Thomson 2012) ning koos Eesti Keele Instituudi (EKI) juhtivleksikograaf Margit Langemetsaga oleme avaldanud viie üldkeele paronüümipesa analüüsi (Risberg, Langemets 2021). [...]
Tähenduste seletamine leksikograafias
Artiklis uurime, kas ja mil määral saavad suured keelemudelid (SKMid) leksikograafi aidata sõnastikuseletuste loomisel ja sõnatähendus(t)e esitusel. Katsetatud SKMidest jäid lõplikku hindamisküsitlusse GPT-4o ja Gemini 1.5 Pro tähendusseletused 60 sõna kohta. Kasutatud näitetu promptimise (zero-shot) meetod võimaldas selgitada leksikograafide eelistusi ja nõudmisi seletustele ilma nende vormi ennetavalt piiramata. Tähendusseletusi hindas 21 leksi…
Keelekorpus kui leksikograafi abiline kõnekeelsuse tuvastamisel
Using corpus data to support lexicographers in identifying informal language This study examines how new corpus analysis tools can assist lexicographers in determining whether to assign a word an informal register label in a dictionary. Labelling words in dictionaries is necessary for language users seeking register information. Moreover, there have been calls for the upcoming Dictionary of Standard Estonian (DSE, 2025) to clearly distinguish sta…
Tarbetu või tähendusrikas lt-tuletis? Määrsõnade koheselt ja kohe kasutuse võrdlus
Unnecessary or meaningful –lt derivative? A comparison of the adverbs koheselt and kohe expressing immediacy This article presents a comparative analysis of the Estonian adverbs koheselt and kohe, bothexpressing immediacy, with particular attention to the long-standing prescriptive rejection of koheselt due to its perceived redundancy. Since the 1960 edition of the Dictionary of Standard Estonian, koheselt has been stigmatized without contextual …
Lexicography and Language Studies (8 works) · Natural Language Processing Techniques (7 works) · Philosophy (6 works) · Linguistic research and analysis (4 works) · Estonian (3 works) · Linguistics (3 works) · Linguistics and language evolution (3 works) · Computer Science (2 works) · linguistics and terminology studies (2 works) · Linguistics, Language Diversity, and Identity (2 works)