Margit Langemets

Biographic Data

ID4446332
NAMEMargit Langemets
GIVEN NAMESMargit
FAMILY NAMELangemets
SIGNATURELANGEMETS M
AFFILIATIONSInstitute of the Estonian Language
ORCID0000-0001-7602-7574
VERIFIEDYes
TOTAL WORKS10
TOTAL CITATIONS5
WORKS AS AUTHOR10
WORKS AS EDITOR0
FIRST PUBLICATION YEAR2012
LATEST PUBLICATION YEAR2025
H-INDEX1

  • Tähenduste seletamine leksikograafias

    Open AccessMaria Tuulik, Ene Vainik et al.ARTICLEEesti ja soome-ugri keeleteaduse…2025

    Artiklis uurime, kas ja mil määral saavad suured keelemudelid (SKMid) leksikograafi aidata sõnastikuseletuste loomisel ja sõnatähendus(t)e esitusel. Katsetatud SKMidest jäid lõplikku hindamisküsitlusse GPT-4o ja Gemini 1.5 Pro tähendusseletused 60 sõna kohta. Kasutatud näitetu promptimise (zero-shot) meetod võimaldas selgitada leksikograafide eelistusi ja nõudmisi seletustele ilma nende vormi ennetavalt piiramata. Tähendusseletusi hindas 21 leksi…

  • Keelekorpus kui leksikograafi abiline kõnekeelsuse tuvastamisel

    Open AccessLydia Risberg, Maria Tuulik et al.ARTICLEKeel ja Kirjandus2025

    Using corpus data to support lexicographers in identifying informal language This study examines how new corpus analysis tools can assist lexicographers in determining whether to assign a word an informal register label in a dictionary. Labelling words in dictionaries is necessary for language users seeking register information. Moreover, there have been calls for the upcoming Dictionary of Standard Estonian (DSE, 2025) to clearly distinguish sta…

  • Sõnatähenduste normimise traditsioon ja selle murdmine eesti keelekorralduses

    Open AccessLydia Risberg, Margit LangemetsARTICLEEesti ja soome-ugri keeleteaduse…2023

    Eesti keelekorralduse traditsioon normida õigekeelsussõnaraamatuga (ÕS) üldkeele sõnade tähendusi on pikalt kujundanud ühiskonna arusaama (eesti) keele toimimisest. Alates 1980. aastatest on keelekorralduses sõnade tähendusi normimise asemel „leebemalt“ suunatud, neid kirjakeelde sobimatuks peetud ja nende kohta soovitusi antud (mh ÕSides 1999–2018). Artiklis anname ülevaate eesti keele sõnatähenduste normimise ajaloost üldisemalt alates 19. saja…

  • A Lexicographic Practice Map of Europe

    Open AccessCarole Tiberius, Jelena Kallas et al.ARTICLEInternational Journal of…2023Cited by: 1

    This article presents the combined results of three international surveys that were carried out in the context of the Horizon 2020 European Lexicographic Infrastructure project (ELEXIS). The aim of these surveys was to gain more insight into lexicographic practices and the needs of lexicographers in Europe. The surveys were delivered via online platforms. Based on the combined results, we sketch a map of lexicographic practices in Europe, both fo…

  • Paronüümide probleem eesti keeles

    Open AccessLydia Risberg, Margit LangemetsARTICLEKeel ja Kirjandus2021

    Eesti Keele Instituudi (EKI) tänapäeva keele sõnaraamatutöö on varasemaga võrreldes suuresti muutunud. 2017. aastal alustasime sõnastikuteabe koondamist ühtsesse andmebaasi Ekilex, kasutaja näeb kogu infot keeleportaalis Sõnaveeb (Tavast jt 2018; Langemets jt 2021). Alates 2020. aastast nimetame üldkeele ühendkogu EKI ühendsõnastikuks (ÜS). Sellest saab kasutaja infot sõnade õigekirja, vormistiku ja tähenduste kohta, leiab sünonüüme, näiteid ja t…

  • Sõnastikukogust keeleportaaliks

    Open AccessMargit Langemets, Kristina Koppel et al.ARTICLEKeel ja Kirjandus2021

    XXI sajandil on traditsiooniline sõnaraamatutöö oluliselt muutunud, tuues kaasa nii hõlbustusi kui ka katsumusi sõnaraamatu koostajale ja kasutajalegi. Siin artiklis keskendume digipöördele, mis sai Eesti Keele Instituudis (EKI) alguse 2017. aastal uue sõnastikusüsteemi Ekilex loomisega. Ent seda ei saa sugugi pidada sõnaraamatutöö ainsaks digipöördeks. Esimeseks digipöördeks võiks paradoksaalsel moel lugeda õnnelikku juhust, et 1960-ndatel alust…

  • Eesti keel uues kuues. Eesti keele sõnaraamat 2018

    Open AccessMargit Langemets, Mai Tiits et al.ARTICLEKeel ja Kirjandus2018

    Kirjeldasime üsna põhjalikult 2010. aastal ilmunud artiklis „In spe: üheköiteline eesti keele sõnaraamat” (Langemets jt 2010), kuidas kavatseme koostada üheköitelist, nn lauasõnaraamatu mõõtu teost. Selline sõnaraamat kujutab endast tavaliselt järgmist leksikograafilist korrust võimsal vundamendil, milleks sageli on pika aja jooksul paljudes köidetes ilmunud akadeemiline sõnaraamat – meil on selleks mahukas eesti keele seletav sõnaraamat (EKSS [.…

  • The Image of the Monolingual Dictionary Across Europe. Results of the European Survey of Dictionary use and Culture

    Open AccessIztok Kosem, Robert Lew et al.ARTICLEInternational Journal of…2018Cited by: 4References: 1

    The article presents the results of a survey on dictionary use in Europe, focusing on general monolingual dictionaries. The survey is the broadest survey of dictionary use to date, covering close to 10,000 dictionary users (and non-users) in nearly thirty countries. Our survey covers varied user groups, going beyond the students and translators who have tended to dominate such studies thus far. The survey was delivered via an online survey platfo…

  • Rakenduslingvistika - mis see on

    Open AccessMargit LangemetsARTICLEKeel ja Kirjandus2012

    Kui Keele ja Kirjanduse toimetaja Joel Sang tegi aasta tagasi mulle ettepaneku panna kokku rakenduslingvistikateemaline kaksiknumber, olin esiotsa nõutu, sest – mis see rakenduslingvistika on? Pole olemas rakenduslingvistika ala kui sellist, pole rakenduslingvistika teooriat ega midagi ligilähedast. Ometi on ka meil ligi kümme aastat olemas rakenduslingvistika ühing, ilmub eelretsenseeritav „Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat” ning toim…

  • Lingvistilisest kolonialismist sõnaraamatus

    Open AccessMargit LangemetsARTICLEKeel ja Kirjandus2012