Leo Luks
Biographic Data
| ID | 4798348 |
|---|---|
| NAME | Leo Luks |
| GIVEN NAMES | Leo |
| FAMILY NAME | Luks |
| SIGNATURE | LUKS L |
| AFFILIATIONS | Estonian University of Life Sciences |
| VERIFIED | No |
| TOTAL WORKS | 14 |
| TOTAL CITATIONS | 0 |
| AUTHOR COUNT | 14 |
| EDITOR COUNT | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 2009 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2025 |
| H-INDEX | 0 |
Sissejuhatus: Dekadentsi erinumbrite triloogia ja projekti raamistik / Introduction: A Three-Part Special-Issue Series on Decadence and the Project’s Framework
Teesid: Käesolev sissejuhatus raamistab dekadentsi-teemaliste erinumbrite triloogia kolmandat osa, mis on välja kasvanud uurimisprojektist „Tsiviliseeritud rahvuse teke: dekadents kui üleminek 1905–1940“. Projekt käsitab dekadentsi ühtaegu üleminekuseisundite diskursuse ja esteetikana, mis väljendab moderniseeruva fin de siècle’i ühiskonna lagunemis- ja ebastabiilsuskogemusi, kuid avab ühtlasi võimalusi teisenemiseks ja taassünniks. Projekt toetu…
Mõõnav sugu sealpool head ja kurja. Friedrich Nietzsche vitaalsed afektid Jaan Oksa loomingu kõverpeeglis
Jaan Oks on Teise maailmasõja eelses eesti kultuuris kõige puhtakujulisem dekadentlik kirjanik, seda nii teoste stiili kui ka üldise allakäigumeeleolu poolest. Oks (2004: 283) taotles dekadendi staatust ise ning selle omistasid talle kaasaegsed (Kallas 1957: 267; vt ka Lind 2018: 37–40). Seda positsiooni pole ka tänapäeval kahtluse alla seatud, kuid viimastel kümnenditel Eestis hoogustunud dekadentsiuuringute [...]
Ontoloogilise diferentsi kogemine negatiivsusena. Fenomenoloogilise analüüsi katse / Experiencing Ontological Difference as Negativity: An Attempt at a Phenomenological Analysis
Teesid: Artiklis kirjeldatakse, kuidas on võimalik kogeda ontoloogilist diferentsi – oleva suhtes täiesti teist. Säärane ontoloogiline kogemus leiab siinse arutluse kohaselt aset negatiivsuse, ei(miski) kogemises, mis omakorda seisneb tähendusloome luhtumises olulisimate üldisemate probleemide puhul ning sellega kaasnevas negatiivses häälestuses. Ontoloogilise diferentsi kogemine leiab aset afektiivsel väljal, häälestustes, mis toimivad üldjuhul …
Radikaalne kodutus Ene Mihkelsoni luules
Artiklis võtan vaatluse alla lüürilise subjekti kodutuskogemuse Ene Mihkelsoni luules. Kodu(tuse) temaatikat esineb Mihkelsoni luules palju: kodu kujundit sisaldavaid luuletusi on üle 50, mingis eluruumis (toas, majas, harva ka korteris või talus) asumise kogemust või sellega suhestumist kirjeldab üle 100 luuletuse. Artiklis väldin lähenemist, mille järgi tõlgendatakse Mihkelsoni luule painavat atmosfääri tema proosas avaneva arheloo, [...]
Üleinimese võimalikkusest digiteeritud elu kontekstis / The possibility of overman in the context of digitalised life
Artikkel analüüsib meie digitaalsusest küllastunud elu Friedrich Nietzsche filosoofia perspektiivist, lähtudes küsimusest, kas digikeskkondades töös olevad suundumused senise inimliku iseduse fragmenteerimiseks võivad olla sillaks üleinimese suunas liikumisel. Esimeses osas visandatakse Zygmunt Baumani ja Rein Raua dialoogi põhjal peamised digikeskkondade laialdase levikuga kaasnevad isedust kujundavad aspektid, mis on autorite meelest ohtudeksvä…
Kodutus kodus: Sissevaade Peeter Sauteri loomingusse
Minu hüpoteesi kohaselt tuleb kodu eesti kirjanduses esile valdavalt puuduvana, kadunud koduna (Luks 2014: 731). Kodutuskogemus on kirjandusteoses sageli seotud konkreetse probleemi või motiiviga (nt kodu tegelik puudumine või kaotamine, sunnitud pagulus või vangipõlv, naasmine pika äraoleku järel võõraks jäänud koju), mis suunab ühtlasi teose tõlgendamist. Ent selles artiklis tuleb vaatluse alla k o d u s a s e t l e i d e v k o d u t u s k o g …
Ebaõdus kojutulek eesti kirjanduses
Koduigatsus on üks arhetüüpsemaid tundeid maailmakirjanduses. Paljud kirjandusteosed koosnevad põhiliselt koduigatsuse meeleolu lüürilisest kirjeldamisest, võimsaimaks sääraseks saavutuseks eesti luules julgen nimetada Ernst Enno luuletust „Kojuigatsus” („Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad...”). Siiski ei piirdu kirjandus üksnes igatsemisega; üheks süžeed kandvaks motiiviks läbi aegade ja kõigis žanrides on teekond kodu poole, kojutulek. Sõlt…
Mõtelda on mõnus? Sissevaateid Hando Runneli esseistikasse
Hando Runnelile 80. sünnipäevaks Hando Runneli luulega on iga eestlane kokku puutunud vähemalt koolihariduse käigus ning küllap tuntakse ka sellele luulele loodud laule. Runneli luulet on uuritud palju (nt Muru 1999; Kaus 2006) ning kindlasti pakub elava klassiku looming tõlgendusteks jätkuvalt ainest. Viimase veerandsajandi jooksul on Runnel kirjutanud ennast eesti kultuurilukku „Eesti mõtteloo” raamatusarja algatajana 1995. [...]
Art as the Silence of the World. An Attempt at a Phenomenological Interpretation
This paper provides an analysis of the paradoxical definition of art as the silence of the world, as presented in Maurice Blanchot’s The Space of Literature. The definition is analysed phenomenologically, by treating the world as the universal horizon of all experiences. The paper presents two possible interpretations of Blanchot’s statement. First, a possibility is considered that, according to Blanchot, in genuine artistic experience the mundan…
Paljas elu laagrimälestustes ja Jaan Oksa loomingus
Jaan Oksa loomingut ümbritseb tänini teatav saladuseloor. Ühelt poolt märgati selle loomingu erakordsust ja kujundirikkust juba Noor-Eesti õitseajal, ennekõike Tuglase poolt. Teisalt on Oksa tõlgendamine jäänud tänini põgusaks ja visandlikuks; ka artikli mõõtu tõsisemaid uurimusi võib ühe käe sõrmedel üles lugeda (Palgi 2003; Grünthal 2001; Süvalep 1996; Heero 2005; Lukas 2005). Ebalusest Oksa käsitlemisel võib [...]
Miks avaldada monograafiat
Artikli pealkiri on kitsendus avaramast küsimusest: m i k s a v a l d a d a r a a m a t u t? Viimane küsimus on kardetavasti hoomamatult lai. Järgnevas arutluses kitsendan küsimuse peaaegu juhtumianalüüsiks, kasutades näitena oma hiljutise monograafia (Luks 2015) avaldamise kogemust. Kuigi raamatu koostamise kogemus on värske, pole minu [...]
Eesti kirjanduse kadunud kodu
Keeruline on leida mõnd eesti kirjanikku, kes poleks kirjutanud kodust. Kodu on meie kultuuris kõige rohkem kasutatav topoloogiline kujund Eesti kõrval, neid mõlemaid rõhutatakse eriti just pidulikel puhkudel. Sõnal „kodu” tundub olevat eriline maagiline vägi.(1) Nii poliitilistes kõnedes ja loosungites, ajalookirjutuses kui ka laulupidude repertuaaris seisavad sõnad „kodu” ja „Eesti” vahetus naabruses ning [...]
Samaavajadus 25 Aastat Hiljem
Svenile juubeliks Mida kujutab endast Kivisildniku luule — täna, mil otsekui märkamatult on tema sulest ilmunud luulekogude arv ületanud 20 piiri? Juba mõnda aega mainitakse, et Kivisildnikust on saanud kui mitte veel klassik, siis tugev kirjanduslik autoriteet (Rummo 1996: 1422; Noorhani 1998: 239). Ootamatult on selle autorikuju taga peituv eraisik Sven Sildnik saanud 50 [...]
Ülev ei Kivisildniku luules. Üks lugemisviis. The Sublime „No” in Kivisildnik’s Poetry: A Way of Reading
This article aims toward a phenomenological interpretation of the unmediated experience of reading Sven Kivisildnik’s poetry. As the basic theoretical thesis of the article, I assert that there is always an inherent negativity in the feeling of the sublime, since this feeling is caused by unrepresentable experience. Likewise, I claim that this negativity is not merely a lack in aesthetic representation, but that it has deep ontological meaning in…
No prominent works on this page.
Ülev ei Kivisildniku luules. Üks lugemisviis. The Sublime „No” in Kivisildnik’s Poetry: A Way of Reading
This article aims toward a phenomenological interpretation of the unmediated experience of reading Sven Kivisildnik’s poetry. As the basic theoretical thesis of the article, I assert that there is always an inherent negativity in the feeling of the sublime, since this feeling is caused by unrepresentable experience. Likewise, I claim that this negativity is not merely a lack in aesthetic representation, but that it has deep ontological meaning in…
Eesti kirjanduse kadunud kodu
Keeruline on leida mõnd eesti kirjanikku, kes poleks kirjutanud kodust. Kodu on meie kultuuris kõige rohkem kasutatav topoloogiline kujund Eesti kõrval, neid mõlemaid rõhutatakse eriti just pidulikel puhkudel. Sõnal „kodu” tundub olevat eriline maagiline vägi.(1) Nii poliitilistes kõnedes ja loosungites, ajalookirjutuses kui ka laulupidude repertuaaris seisavad sõnad „kodu” ja „Eesti” vahetus naabruses ning [...]
Samaavajadus 25 Aastat Hiljem
Svenile juubeliks Mida kujutab endast Kivisildniku luule — täna, mil otsekui märkamatult on tema sulest ilmunud luulekogude arv ületanud 20 piiri? Juba mõnda aega mainitakse, et Kivisildnikust on saanud kui mitte veel klassik, siis tugev kirjanduslik autoriteet (Rummo 1996: 1422; Noorhani 1998: 239). Ootamatult on selle autorikuju taga peituv eraisik Sven Sildnik saanud 50 [...]
Miks avaldada monograafiat
Artikli pealkiri on kitsendus avaramast küsimusest: m i k s a v a l d a d a r a a m a t u t? Viimane küsimus on kardetavasti hoomamatult lai. Järgnevas arutluses kitsendan küsimuse peaaegu juhtumianalüüsiks, kasutades näitena oma hiljutise monograafia (Luks 2015) avaldamise kogemust. Kuigi raamatu koostamise kogemus on värske, pole minu [...]
Paljas elu laagrimälestustes ja Jaan Oksa loomingus
Jaan Oksa loomingut ümbritseb tänini teatav saladuseloor. Ühelt poolt märgati selle loomingu erakordsust ja kujundirikkust juba Noor-Eesti õitseajal, ennekõike Tuglase poolt. Teisalt on Oksa tõlgendamine jäänud tänini põgusaks ja visandlikuks; ka artikli mõõtu tõsisemaid uurimusi võib ühe käe sõrmedel üles lugeda (Palgi 2003; Grünthal 2001; Süvalep 1996; Heero 2005; Lukas 2005). Ebalusest Oksa käsitlemisel võib [...]
Art as the Silence of the World. An Attempt at a Phenomenological Interpretation
This paper provides an analysis of the paradoxical definition of art as the silence of the world, as presented in Maurice Blanchot’s The Space of Literature. The definition is analysed phenomenologically, by treating the world as the universal horizon of all experiences. The paper presents two possible interpretations of Blanchot’s statement. First, a possibility is considered that, according to Blanchot, in genuine artistic experience the mundan…
Ebaõdus kojutulek eesti kirjanduses
Koduigatsus on üks arhetüüpsemaid tundeid maailmakirjanduses. Paljud kirjandusteosed koosnevad põhiliselt koduigatsuse meeleolu lüürilisest kirjeldamisest, võimsaimaks sääraseks saavutuseks eesti luules julgen nimetada Ernst Enno luuletust „Kojuigatsus” („Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad...”). Siiski ei piirdu kirjandus üksnes igatsemisega; üheks süžeed kandvaks motiiviks läbi aegade ja kõigis žanrides on teekond kodu poole, kojutulek. Sõlt…
Mõtelda on mõnus? Sissevaateid Hando Runneli esseistikasse
Hando Runnelile 80. sünnipäevaks Hando Runneli luulega on iga eestlane kokku puutunud vähemalt koolihariduse käigus ning küllap tuntakse ka sellele luulele loodud laule. Runneli luulet on uuritud palju (nt Muru 1999; Kaus 2006) ning kindlasti pakub elava klassiku looming tõlgendusteks jätkuvalt ainest. Viimase veerandsajandi jooksul on Runnel kirjutanud ennast eesti kultuurilukku „Eesti mõtteloo” raamatusarja algatajana 1995. [...]
Kodutus kodus: Sissevaade Peeter Sauteri loomingusse
Minu hüpoteesi kohaselt tuleb kodu eesti kirjanduses esile valdavalt puuduvana, kadunud koduna (Luks 2014: 731). Kodutuskogemus on kirjandusteoses sageli seotud konkreetse probleemi või motiiviga (nt kodu tegelik puudumine või kaotamine, sunnitud pagulus või vangipõlv, naasmine pika äraoleku järel võõraks jäänud koju), mis suunab ühtlasi teose tõlgendamist. Ent selles artiklis tuleb vaatluse alla k o d u s a s e t l e i d e v k o d u t u s k o g …
Üleinimese võimalikkusest digiteeritud elu kontekstis / The possibility of overman in the context of digitalised life
Artikkel analüüsib meie digitaalsusest küllastunud elu Friedrich Nietzsche filosoofia perspektiivist, lähtudes küsimusest, kas digikeskkondades töös olevad suundumused senise inimliku iseduse fragmenteerimiseks võivad olla sillaks üleinimese suunas liikumisel. Esimeses osas visandatakse Zygmunt Baumani ja Rein Raua dialoogi põhjal peamised digikeskkondade laialdase levikuga kaasnevad isedust kujundavad aspektid, mis on autorite meelest ohtudeksvä…
Radikaalne kodutus Ene Mihkelsoni luules
Artiklis võtan vaatluse alla lüürilise subjekti kodutuskogemuse Ene Mihkelsoni luules. Kodu(tuse) temaatikat esineb Mihkelsoni luules palju: kodu kujundit sisaldavaid luuletusi on üle 50, mingis eluruumis (toas, majas, harva ka korteris või talus) asumise kogemust või sellega suhestumist kirjeldab üle 100 luuletuse. Artiklis väldin lähenemist, mille järgi tõlgendatakse Mihkelsoni luule painavat atmosfääri tema proosas avaneva arheloo, [...]
Mõõnav sugu sealpool head ja kurja. Friedrich Nietzsche vitaalsed afektid Jaan Oksa loomingu kõverpeeglis
Jaan Oks on Teise maailmasõja eelses eesti kultuuris kõige puhtakujulisem dekadentlik kirjanik, seda nii teoste stiili kui ka üldise allakäigumeeleolu poolest. Oks (2004: 283) taotles dekadendi staatust ise ning selle omistasid talle kaasaegsed (Kallas 1957: 267; vt ka Lind 2018: 37–40). Seda positsiooni pole ka tänapäeval kahtluse alla seatud, kuid viimastel kümnenditel Eestis hoogustunud dekadentsiuuringute [...]
Ontoloogilise diferentsi kogemine negatiivsusena. Fenomenoloogilise analüüsi katse / Experiencing Ontological Difference as Negativity: An Attempt at a Phenomenological Analysis
Teesid: Artiklis kirjeldatakse, kuidas on võimalik kogeda ontoloogilist diferentsi – oleva suhtes täiesti teist. Säärane ontoloogiline kogemus leiab siinse arutluse kohaselt aset negatiivsuse, ei(miski) kogemises, mis omakorda seisneb tähendusloome luhtumises olulisimate üldisemate probleemide puhul ning sellega kaasnevas negatiivses häälestuses. Ontoloogilise diferentsi kogemine leiab aset afektiivsel väljal, häälestustes, mis toimivad üldjuhul …
Sissejuhatus: Dekadentsi erinumbrite triloogia ja projekti raamistik / Introduction: A Three-Part Special-Issue Series on Decadence and the Project’s Framework
Teesid: Käesolev sissejuhatus raamistab dekadentsi-teemaliste erinumbrite triloogia kolmandat osa, mis on välja kasvanud uurimisprojektist „Tsiviliseeritud rahvuse teke: dekadents kui üleminek 1905–1940“. Projekt käsitab dekadentsi ühtaegu üleminekuseisundite diskursuse ja esteetikana, mis väljendab moderniseeruva fin de siècle’i ühiskonna lagunemis- ja ebastabiilsuskogemusi, kuid avab ühtlasi võimalusi teisenemiseks ja taassünniks. Projekt toetu…
Philosophy (6 works) · European Cultural and National Identity (5 works) · Themes in Literature Analysis (4 works) · Epistemology (3 works) · Linguistics (3 works) · Philosophy (3 works) · Aesthetics (2 works) · Child Development and Digital Technology (2 works) · Computer Science (2 works) · Folklore, Mythology, and Literature Studies (2 works)