Aare Pilv
Biographic Data
| ID | 4798350 |
|---|---|
| NAME | Aare Pilv |
| GIVEN NAMES | Aare |
| FAMILY NAME | Pilv |
| SIGNATURE | PILV A |
| AFFILIATIONS | Estonian Academy of Sciences |
| VERIFIED | No |
| TOTAL WORKS | 8 |
| TOTAL CITATIONS | 0 |
| AUTHOR COUNT | 8 |
| EDITOR COUNT | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 2012 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2025 |
| H-INDEX | 0 |
Esteet Visnapuu ja tema „loov rahvuslus“ / Aesthete Visnapuu and his “Creative Nationalism”
Teesid: Artikkel vaatleb Henrik Visnapuu manifestatiivseid tekste tema 1910. aastate futurismiperioodist kuni 1930. aastate programmtekstini „Loov rahvuslus“. Andrew Hewitti käsitluse „Fascist Modernism“ taustal on vaadeldud, kuidas Visnapuu futurism kandis juba eos rahvuslikku hoiakut ja kuidas tema hilisem rahvuslus oli oma aluspõhja poolest futuristlik utoopia, kus rahvust ei tulnud mitte konserveerida, vaid alles luua nagu kunstiteost. Artikk…
Sissejuhatus
Teesid: Käesolev sissejuhatus raamistab dekadentsi-teemaliste erinumbrite triloogia kolmandat osa, mis on välja kasvanud uurimisprojektist „Tsiviliseeritud rahvuse teke: dekadents kui üleminek 1905–1940“. Projekt käsitab dekadentsi ühtaegu üleminekuseisundite diskursuse ja esteetikana, mis väljendab moderniseeruva fin de siècle’i ühiskonna lagunemis- ja ebastabiilsuskogemusi, kuid avab ühtlasi võimalusi teisenemiseks ja taassünniks. Projekt toetu…
Barbarus (ja Semper) ning „modernim ahvisugu”. XX sajandi esimese poole haritlasvasakpoolsuse estetistlikust aluspõhjast
Siinse kirjutise tõukepunktiks on tõdemus, et Johannes Barbarus ning tema eluaegne sõber ja mõttekaaslane Johannes Semper alustasid luulega, millel on palju ühist dekadentliku ja estetistliku poeetikaga, ja olid samal ajal vasakpoolsete vaadetega haritlased, kes lõpetasid nõukogude režiimi funktsionääride ja propagandistlike kirjanikena.1 Selline estetistlike ja vasakpoolsete hoiakute kooslus ning selline loomingukaar võivad näida vastuolulised, …
Kuidas teha Kreenholmist kunstiteost / How to Turn Kreenholm into a Work of Art
.
Usutlus vendade Unduskitega
Vennad Unduskid Merepiiga kohviku ees Rannamõisas 20. juulil 1976. Foto August Undusk, erakogu Rein Undusk tähistas juulis oma 50. sünnipäeva, Jaan Undusk saab novembris 60. Neil mõlemal on oma eriline koht eesti kirjandusteadusliku mõtte loomises. Sünnipäevade puhul usutles neid Aare Pilv, kolleeg Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest. Kokku- ja lahkukõlad ei tulene vahetust vastastikmõjust: intervjueeritavad vastasid [...]
Rudolf Sirge ajalooromaanidest
1. SISSEJUHATUSEKS Rudolf Sirge teoste uurimine pakub hea võimaluse vaadelda küsimust, mis varjatult kummitab tänapäeva kirjanduslikku mälu nii Eestis kui ilmselt ka teistes sarnase minevikuga maades: kuidas me saaksime ja peaksime lugema nõukogudeaegseid kirjandusteoseid, millel on teatav kirjanduslik väärtus, kuid mis ei sobi tänapäeva vastuvõturuumi ideoloogilisse raamistikku ning on seetõttu pidevalt (mõnikord õigustatud, [...]
A Small Guide to the (Tartu) Paranoiac-Critical Rhizome
The paper gives an overview of a network of authors who have been active since the end of the 20th century, mainly (but not only) in Tartu. They can be characterized as having an experimental attitude and maintaining distance from the literary mainstream, but at the same time they do not try to be consciously polemical or novatory, because partly they repeat the techniques of the 20th century avant-garde and, what is maybe more important, they si…
Theses about the poietic principle of metonymy
The paper observes the relation of fictional/figural discourses to language-games that are active in reality. The starting point for the discussion is the "theory of two contexts" by Arne Merilai, the basic idea of which is distinguishing between fictional and factual speech acts on the basis of their different contexts of truth value. It seems to be justified to expand it to the whole sphere of figurality. After that the paper views John Gibson’…
No prominent works on this page.
Theses about the poietic principle of metonymy
The paper observes the relation of fictional/figural discourses to language-games that are active in reality. The starting point for the discussion is the "theory of two contexts" by Arne Merilai, the basic idea of which is distinguishing between fictional and factual speech acts on the basis of their different contexts of truth value. It seems to be justified to expand it to the whole sphere of figurality. After that the paper views John Gibson’…
Rudolf Sirge ajalooromaanidest
1. SISSEJUHATUSEKS Rudolf Sirge teoste uurimine pakub hea võimaluse vaadelda küsimust, mis varjatult kummitab tänapäeva kirjanduslikku mälu nii Eestis kui ilmselt ka teistes sarnase minevikuga maades: kuidas me saaksime ja peaksime lugema nõukogudeaegseid kirjandusteoseid, millel on teatav kirjanduslik väärtus, kuid mis ei sobi tänapäeva vastuvõturuumi ideoloogilisse raamistikku ning on seetõttu pidevalt (mõnikord õigustatud, [...]
A Small Guide to the (Tartu) Paranoiac-Critical Rhizome
The paper gives an overview of a network of authors who have been active since the end of the 20th century, mainly (but not only) in Tartu. They can be characterized as having an experimental attitude and maintaining distance from the literary mainstream, but at the same time they do not try to be consciously polemical or novatory, because partly they repeat the techniques of the 20th century avant-garde and, what is maybe more important, they si…
Usutlus vendade Unduskitega
Vennad Unduskid Merepiiga kohviku ees Rannamõisas 20. juulil 1976. Foto August Undusk, erakogu Rein Undusk tähistas juulis oma 50. sünnipäeva, Jaan Undusk saab novembris 60. Neil mõlemal on oma eriline koht eesti kirjandusteadusliku mõtte loomises. Sünnipäevade puhul usutles neid Aare Pilv, kolleeg Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest. Kokku- ja lahkukõlad ei tulene vahetust vastastikmõjust: intervjueeritavad vastasid [...]
Kuidas teha Kreenholmist kunstiteost / How to Turn Kreenholm into a Work of Art
.
Barbarus (ja Semper) ning „modernim ahvisugu”. XX sajandi esimese poole haritlasvasakpoolsuse estetistlikust aluspõhjast
Siinse kirjutise tõukepunktiks on tõdemus, et Johannes Barbarus ning tema eluaegne sõber ja mõttekaaslane Johannes Semper alustasid luulega, millel on palju ühist dekadentliku ja estetistliku poeetikaga, ja olid samal ajal vasakpoolsete vaadetega haritlased, kes lõpetasid nõukogude režiimi funktsionääride ja propagandistlike kirjanikena.1 Selline estetistlike ja vasakpoolsete hoiakute kooslus ning selline loomingukaar võivad näida vastuolulised, …
Esteet Visnapuu ja tema „loov rahvuslus“ / Aesthete Visnapuu and his “Creative Nationalism”
Teesid: Artikkel vaatleb Henrik Visnapuu manifestatiivseid tekste tema 1910. aastate futurismiperioodist kuni 1930. aastate programmtekstini „Loov rahvuslus“. Andrew Hewitti käsitluse „Fascist Modernism“ taustal on vaadeldud, kuidas Visnapuu futurism kandis juba eos rahvuslikku hoiakut ja kuidas tema hilisem rahvuslus oli oma aluspõhja poolest futuristlik utoopia, kus rahvust ei tulnud mitte konserveerida, vaid alles luua nagu kunstiteost. Artikk…
Sissejuhatus
Teesid: Käesolev sissejuhatus raamistab dekadentsi-teemaliste erinumbrite triloogia kolmandat osa, mis on välja kasvanud uurimisprojektist „Tsiviliseeritud rahvuse teke: dekadents kui üleminek 1905–1940“. Projekt käsitab dekadentsi ühtaegu üleminekuseisundite diskursuse ja esteetikana, mis väljendab moderniseeruva fin de siècle’i ühiskonna lagunemis- ja ebastabiilsuskogemusi, kuid avab ühtlasi võimalusi teisenemiseks ja taassünniks. Projekt toetu…
Philosophy (4 works) · Aesthetics (3 works) · European Cultural and National Identity (3 works) · Sociology (3 works) · Art (2 works) · Decadence (2 works) · Epistemology (2 works) · Philosophy (2 works) · Aestheticism (1 works) · Art, Politics, and Modernism (1 works)