Ljubov Kisseljova
Biographic Data
| ID | 4798410 |
|---|---|
| NAME | Ljubov Kisseljova |
| GIVEN NAMES | Ljubov |
| FAMILY NAME | Kisseljova |
| SIGNATURE | KISSELJOVA L |
| AFFILIATIONS | University of Tartu |
| VERIFIED | No |
| TOTAL WORKS | 4 |
| TOTAL CITATIONS | 0 |
| WORKS AS AUTHOR | 4 |
| WORKS AS EDITOR | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 2016 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2020 |
| H-INDEX | 0 |
Impeeriumi ideoloogia etnograafia keelde tõlkimise probleemist / The problem of translating imperial ideology into the language of ethnography
Artiklis käsitletakse probleemi, kuidas Vene Geograafiaseltsi vaated, mis põhinesid Karl Ernst von Baeri etnograafilisel programmil, realiseerusid populaarses ja teaduslikus diskursuses, ning millist osa etendab etnograafilistes kirjeldustes poliitiline faktor. Mitmeköitelise teose „Maaliline Venemaa“ Baltikumi käsitleva teise köite teise osa näitel analüüsitakse impeeriumi ideoloogia peamiste postulaatide mõju piirkonna ajaloo ning põlisrahvaste…
Tartu koolinoorte vastupanu venestamispoliitikale XX sajandi alguses
Tartus Vanemuise seltsis toimus 17. jaanuaril 1903 kirjandusõhtu Mihkel Veske (1843–1890) 60. sünniaastapäeva puhul. Õhtu kuulus rahvuslike ettevõtmiste hulka, mis tähistasid eesti kultuuri olulisi tähtpäevi. Juba varem, 11. detsembril 1902 toimusid nii Karskuse Sõbras kui ka Taara seltsis Lydia Koidula mälestusõhtud. Need sündmused äratasid ühiskonnas suurt vastukaja ja tekitasid samal ajal ka võimude rahulolematust: viimased [...]
Kroonupatriotism või rahvuslik mõtlemine? Friedrich Nikolai Russowi ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Krimmi sõja ainelised teosed
Eesti rahvusliku ärkamisaja esimest etappi on dateeritud erinevalt. Kõige sagedamini on selle algusena nimetatud 1857. aastat, kui ilmumist alustas Perno Postimees ja hakati trükkima „Kalevipoega” (Laar 2010: 234). Kuidas ka nimetada eelnevat etappi, mis on seotud Friedrich Robert Faehlmanni ja tema mõttekaaslaste tegevusega – eelärkamisajaks või ärkamisaja algetapiks (Gustav Suits näiteks kõneles „esiärkamisest” (Suits 1934a) [...]
Baltisakslase romaan
Jutt on Eestist pärit parun Karl Georg Woldemar Friedrich von Rosenist (1800–1860). Väga auväärse, X sajandisse ulatuva suguvõsaga baltisakslane, kelle esivanemad elasid Eesti- ja Liivimaal juba alates XIII sajandist (Otšerk 1876; ka emapoolse suguvõsa – von Taubede – genealoogia on vähemalt sama esinduslik), valis endale ebatavalise elutee.(1) Ta sündis oma emale kuuluvas Rickholtzi mõisas (tänapäeval [...]
No prominent works on this page.
Kroonupatriotism või rahvuslik mõtlemine? Friedrich Nikolai Russowi ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Krimmi sõja ainelised teosed
Eesti rahvusliku ärkamisaja esimest etappi on dateeritud erinevalt. Kõige sagedamini on selle algusena nimetatud 1857. aastat, kui ilmumist alustas Perno Postimees ja hakati trükkima „Kalevipoega” (Laar 2010: 234). Kuidas ka nimetada eelnevat etappi, mis on seotud Friedrich Robert Faehlmanni ja tema mõttekaaslaste tegevusega – eelärkamisajaks või ärkamisaja algetapiks (Gustav Suits näiteks kõneles „esiärkamisest” (Suits 1934a) [...]
Baltisakslase romaan
Jutt on Eestist pärit parun Karl Georg Woldemar Friedrich von Rosenist (1800–1860). Väga auväärse, X sajandisse ulatuva suguvõsaga baltisakslane, kelle esivanemad elasid Eesti- ja Liivimaal juba alates XIII sajandist (Otšerk 1876; ka emapoolse suguvõsa – von Taubede – genealoogia on vähemalt sama esinduslik), valis endale ebatavalise elutee.(1) Ta sündis oma emale kuuluvas Rickholtzi mõisas (tänapäeval [...]
Tartu koolinoorte vastupanu venestamispoliitikale XX sajandi alguses
Tartus Vanemuise seltsis toimus 17. jaanuaril 1903 kirjandusõhtu Mihkel Veske (1843–1890) 60. sünniaastapäeva puhul. Õhtu kuulus rahvuslike ettevõtmiste hulka, mis tähistasid eesti kultuuri olulisi tähtpäevi. Juba varem, 11. detsembril 1902 toimusid nii Karskuse Sõbras kui ka Taara seltsis Lydia Koidula mälestusõhtud. Need sündmused äratasid ühiskonnas suurt vastukaja ja tekitasid samal ajal ka võimude rahulolematust: viimased [...]
Impeeriumi ideoloogia etnograafia keelde tõlkimise probleemist / The problem of translating imperial ideology into the language of ethnography
Artiklis käsitletakse probleemi, kuidas Vene Geograafiaseltsi vaated, mis põhinesid Karl Ernst von Baeri etnograafilisel programmil, realiseerusid populaarses ja teaduslikus diskursuses, ning millist osa etendab etnograafilistes kirjeldustes poliitiline faktor. Mitmeköitelise teose „Maaliline Venemaa“ Baltikumi käsitleva teise köite teise osa näitel analüüsitakse impeeriumi ideoloogia peamiste postulaatide mõju piirkonna ajaloo ning põlisrahvaste…
Philosophy (3 works) · Art (2 works) · European Linguistics and Anthropology (2 works) · Humanities (2 works) · Anthropology (1 work) · Archaeology (1 work) · Asian Culture and Media Studies (1 work) · Central European Literary Studies (1 work) · Computer Science (1 work) · Context (archaeology (1 work)