Johanna Woodcock Ross
Datos Biográficos
| ID | 6025978 |
|---|---|
| NOMBRE | Johanna Woodcock Ross |
| NOMBRES | Johanna Woodcock |
| APELLIDO | Ross |
| FIRMA | ROSS J W |
| AFILIACIONES | University of Kent |
| VERIFICADO | No |
| TOTAL DE OBRAS | 11 |
| TOTAL DE CITAS | 5 |
| TOTAL COMO AUTOR | 11 |
| TOTAL COMO EDITOR | 0 |
| PRIMER AÑO DE PUBLICACIÓN | 2010 |
| AÑO MÁS RECIENTE DE PUBLICACIÓN | 2024 |
| ÍNDICE H | 1 |
Unaccompanied migrant girls
This paper focusses on unaccompanied migrant young women from Sub-Saharan Africa and the social workers who encounter them in the UK. Taking an intersectional approach, and drawing on notions of black girlhood, it explores how unaccompanied girls may attempt to re-centre their religious identities within diversely religious-spiritual-secular spaces. Drawing on data from research carried out by the first author, the article considers how girls con…
Naisfiloloogi naeruväärsus ja ebamugavus hilisnõukogude Eesti kultuuris
Siinse artikli fookuses on naisfiloloogi kuju hilisnõukogude (1970.–1980. aastate) Eesti kultuuris. Seda vaatlema ajendasid mind vastava perioodi ilukirjandusteosed, kus korduva motiivina esines naisfiloloog kui naeruväärne figuur, saamatu ja õnnetu nii töö- kui ka pereelus. Keerdküsimuse tüüpi rahvalik nali ütleb: „Mis vahet on mees- ja naisfiloloogil?” – „Meesfiloloog ei ole mees, aga naisfiloloog ei ole filoloog.” [...]
Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas. Saateks
10.–11. veebruarini 2022 toimus Eesti Keele Instituudi ning ajakirja Keel ja Kirjandus ühisel ettevõtmisel konverents „Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas”. Konverentsiga taheti hõlmata ühelt poolt üldisemat laadi arutlusi väikeste keelte ja kultuuride saatusest ajaloo keerdkäikudes, nende praegusest olukorrast üleilmastumise ja inglise keele pealetungi tingimustes ning teiselt poolt praktilisi küsimusi, millega need kogu…
Social Work Communication with Parents Who Are Practising Christians
Given Britain’s religious, spiritual and secular diversity, and national legislation and policy directives such as The Children Act 1989 and Working Together to Safeguard Children, this empirical study addressed the lack of specific research investigating social workers’ actual communication-in-action with Christian parents during statutory parenting assessment. The research deployed the two complementary theoretical frameworks of Critical Realis…
Tõde ja tõed humanitaarias
Tõde on praegu moeteema. Mõne aasta eest tõusis populaarseks sõnaks tõejärgsus (ingl post-truth) – viide olukorrale, kus tõde on n-ö ületatud, kaotanud oma varasema tähtsuse. Sõna ja selle implikatsioonide üle arutati esialgu laiatarbemeedias, hiljem ka süvitsi. Eestis ilmus 2018. aastal ajakirja Studia philosophica Estonica teemanumber just nimelt tõejärgsuse teemal (numbri koostaja Leo Luksi sissejuhatus(1) annab ühtlasi [...]
Ideoloogia ei ole ainus, mis inimese kogemust loob
Foto: Patrick DeMichael. Kirjandusteadlane ja kultuuriuurija Epp Annus, Eesti Kirjandusmuuseumi teadlane ja Ohio State University (USA) õppejõud, Keele ja Kirjanduse kolleegiumi liige, tähistas 30. augustil oma 50. sünnipäeva. Sel puhul vestles temaga Johanna Ross. Jutuajamine leidis aset Tallinna Ülikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumi suvekoolis „The Soviet otherwise: Affects, margins, and imaginaries in the Late Soviet era”,(1) mille kaaskorraldaj…
Filoloogia on läinud, rahvus on läinud – mis jääb alles
Keele ja Kirjanduse 60. sünnipäeva otsustas toimetus tähistada teemanumbriga „Humanitaarteadused ja rahvus”. Siinse ande kirjatükid pakuvad lugejale loodetavasti põnevat arutelu selle üle, kuidas on need kaks asja omavahel seotud ning kas see seos on ajas muutunud. Ajakirja seisukohast on aga viimane küsimus lausa kriitiliselt oluline. Väljaanne asutati ja tema profiil kujundati välja 1958. aastal hoopis [...]
Oma haldjariiki kaitstes
Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või [...]
Silmaringikonverentsid - interdistsiplinaarsuse võlu ja valu
Kirjutan seda lugu septembrikuus, uue akadeemilise aasta alguses. Tuure võtab ühtlasi üles uus konverentsihooaeg ning Tartu Ülikooli kirjandusteaduse doktorandina olen sel puhul meililistide vahendusel saanud arvukalt vastavaid teateid ja kutseid. Neid lugedes (ja mõnd üritust ka juba külastanud olles) tugevneb tunne, et sõna „konverents” tähendusväli on eesti tegevhumanitaari jaoks tasakesi, kuid kindlalt teisenenud. Üha suurema [...]
Humanitaar peaks oma objekti kummastama
30. märtsil saab 50-aastaseks Märt Väljataga – kirjandusteadlane, tõlkija, kriitik, ajakirja Vikerkaar peatoimetaja ja Eesti Humanitaarinstituudi õppejõud. Mõned juubeliküsimused küsis temalt Johanna Ross. Kui hakata peale ammusemast ajast, siis õpinguid alustasid sa tegelikult keeleteaduse vallas, kirjanduse peale oled üle läinud hiljem ja tasapisi. Kas 1980. aastate alguses oli see veel ideoloogilistel kaalutlustel tehtud valik? Või [...]
Social Work Practice Strategies and Professional Identity within Private Fostering
Johanna Woodcock Ross and Charlotte Crow explore the professional identity and practice strategies of the new role of private fostering social worker. A case study approach is used to reflect on the practice required to support private fostering. The perceived role of the private fostering social worker and the practice strategies adopted are affected by confusion and stereotypes about what constitutes private fostering and which children can be …
Unaccompanied migrant girls
This paper focusses on unaccompanied migrant young women from Sub-Saharan Africa and the social workers who encounter them in the UK. Taking an intersectional approach, and drawing on notions of black girlhood, it explores how unaccompanied girls may attempt to re-centre their religious identities within diversely religious-spiritual-secular spaces. Drawing on data from research carried out by the first author, the article considers how girls con…
Social Work Communication with Parents Who Are Practising Christians
Given Britain’s religious, spiritual and secular diversity, and national legislation and policy directives such as The Children Act 1989 and Working Together to Safeguard Children, this empirical study addressed the lack of specific research investigating social workers’ actual communication-in-action with Christian parents during statutory parenting assessment. The research deployed the two complementary theoretical frameworks of Critical Realis…
Social Work Practice Strategies and Professional Identity within Private Fostering
Johanna Woodcock Ross and Charlotte Crow explore the professional identity and practice strategies of the new role of private fostering social worker. A case study approach is used to reflect on the practice required to support private fostering. The perceived role of the private fostering social worker and the practice strategies adopted are affected by confusion and stereotypes about what constitutes private fostering and which children can be …
Social Work Practice Strategies and Professional Identity within Private Fostering
Johanna Woodcock Ross and Charlotte Crow explore the professional identity and practice strategies of the new role of private fostering social worker. A case study approach is used to reflect on the practice required to support private fostering. The perceived role of the private fostering social worker and the practice strategies adopted are affected by confusion and stereotypes about what constitutes private fostering and which children can be …
Humanitaar peaks oma objekti kummastama
30. märtsil saab 50-aastaseks Märt Väljataga – kirjandusteadlane, tõlkija, kriitik, ajakirja Vikerkaar peatoimetaja ja Eesti Humanitaarinstituudi õppejõud. Mõned juubeliküsimused küsis temalt Johanna Ross. Kui hakata peale ammusemast ajast, siis õpinguid alustasid sa tegelikult keeleteaduse vallas, kirjanduse peale oled üle läinud hiljem ja tasapisi. Kas 1980. aastate alguses oli see veel ideoloogilistel kaalutlustel tehtud valik? Või [...]
Silmaringikonverentsid - interdistsiplinaarsuse võlu ja valu
Kirjutan seda lugu septembrikuus, uue akadeemilise aasta alguses. Tuure võtab ühtlasi üles uus konverentsihooaeg ning Tartu Ülikooli kirjandusteaduse doktorandina olen sel puhul meililistide vahendusel saanud arvukalt vastavaid teateid ja kutseid. Neid lugedes (ja mõnd üritust ka juba külastanud olles) tugevneb tunne, et sõna „konverents” tähendusväli on eesti tegevhumanitaari jaoks tasakesi, kuid kindlalt teisenenud. Üha suurema [...]
Oma haldjariiki kaitstes
Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või [...]
Filoloogia on läinud, rahvus on läinud – mis jääb alles
Keele ja Kirjanduse 60. sünnipäeva otsustas toimetus tähistada teemanumbriga „Humanitaarteadused ja rahvus”. Siinse ande kirjatükid pakuvad lugejale loodetavasti põnevat arutelu selle üle, kuidas on need kaks asja omavahel seotud ning kas see seos on ajas muutunud. Ajakirja seisukohast on aga viimane küsimus lausa kriitiliselt oluline. Väljaanne asutati ja tema profiil kujundati välja 1958. aastal hoopis [...]
Tõde ja tõed humanitaarias
Tõde on praegu moeteema. Mõne aasta eest tõusis populaarseks sõnaks tõejärgsus (ingl post-truth) – viide olukorrale, kus tõde on n-ö ületatud, kaotanud oma varasema tähtsuse. Sõna ja selle implikatsioonide üle arutati esialgu laiatarbemeedias, hiljem ka süvitsi. Eestis ilmus 2018. aastal ajakirja Studia philosophica Estonica teemanumber just nimelt tõejärgsuse teemal (numbri koostaja Leo Luksi sissejuhatus(1) annab ühtlasi [...]
Ideoloogia ei ole ainus, mis inimese kogemust loob
Foto: Patrick DeMichael. Kirjandusteadlane ja kultuuriuurija Epp Annus, Eesti Kirjandusmuuseumi teadlane ja Ohio State University (USA) õppejõud, Keele ja Kirjanduse kolleegiumi liige, tähistas 30. augustil oma 50. sünnipäeva. Sel puhul vestles temaga Johanna Ross. Jutuajamine leidis aset Tallinna Ülikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumi suvekoolis „The Soviet otherwise: Affects, margins, and imaginaries in the Late Soviet era”,(1) mille kaaskorraldaj…
Social Work Communication with Parents Who Are Practising Christians
Given Britain’s religious, spiritual and secular diversity, and national legislation and policy directives such as The Children Act 1989 and Working Together to Safeguard Children, this empirical study addressed the lack of specific research investigating social workers’ actual communication-in-action with Christian parents during statutory parenting assessment. The research deployed the two complementary theoretical frameworks of Critical Realis…
Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas. Saateks
10.–11. veebruarini 2022 toimus Eesti Keele Instituudi ning ajakirja Keel ja Kirjandus ühisel ettevõtmisel konverents „Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas”. Konverentsiga taheti hõlmata ühelt poolt üldisemat laadi arutlusi väikeste keelte ja kultuuride saatusest ajaloo keerdkäikudes, nende praegusest olukorrast üleilmastumise ja inglise keele pealetungi tingimustes ning teiselt poolt praktilisi küsimusi, millega need kogu…
Naisfiloloogi naeruväärsus ja ebamugavus hilisnõukogude Eesti kultuuris
Siinse artikli fookuses on naisfiloloogi kuju hilisnõukogude (1970.–1980. aastate) Eesti kultuuris. Seda vaatlema ajendasid mind vastava perioodi ilukirjandusteosed, kus korduva motiivina esines naisfiloloog kui naeruväärne figuur, saamatu ja õnnetu nii töö- kui ka pereelus. Keerdküsimuse tüüpi rahvalik nali ütleb: „Mis vahet on mees- ja naisfiloloogil?” – „Meesfiloloog ei ole mees, aga naisfiloloog ei ole filoloog.” [...]
Unaccompanied migrant girls
This paper focusses on unaccompanied migrant young women from Sub-Saharan Africa and the social workers who encounter them in the UK. Taking an intersectional approach, and drawing on notions of black girlhood, it explores how unaccompanied girls may attempt to re-centre their religious identities within diversely religious-spiritual-secular spaces. Drawing on data from research carried out by the first author, the article considers how girls con…
Computer Science (3 obras) · Political science (3 obras) · Psychology (3 obras) · Sociology (3 obras) · European Cultural and National Identity (2 obras) · Gender Studies (2 obras) · Social Psychology (2 obras) · Social Work (2 obras) · Social Work Education and Practice (2 obras) · Child Welfare and Adoption (1 obras)