Mati Hint
Biographic Data
| ID | 6176062 |
|---|---|
| NAME | Mati Hint |
| GIVEN NAMES | Mati |
| FAMILY NAME | Hint |
| SIGNATURE | HINT M |
| AFFILIATIONS | Tallinn University |
| VERIFIED | No |
| TOTAL WORKS | 9 |
| TOTAL CITATIONS | 2 |
| WORKS AS AUTHOR | 9 |
| WORKS AS EDITOR | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 1991 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2022 |
| H-INDEX | 1 |
Le rôle de la perte et du maintien de la langue pour la conscience nationale
Il existe en Europe occidentale une manière implicite de penser, selon laquelle les nations doivent se classer en nations « réelles » et nations d’Europe de l’Est (ou en nations réelles et nations moins réelles, ces dernières incluant les nations occidentales sans État). La ligne de séparation entre ces deux catégories n’est pas nette, mais il y a d’importantes différences entre les nations réelles, ou « historiques », et les nations qui se sont …
Partitiivi laienemine aspektituks objektikäändeks
Teesid: Artikkel tstatab probleemi -kuivrd on eesti sntaksiuurimine valmis tunnustama keelemuutust, mis kigutab eesti ja teiste lnemeresoome keelte traditsioonilist moodust vljendada grammatilist aspekti (perfektiivus/imperfektiivus
Mõõtmised ei loo teooriat
Olen oma viimaste aastate avalikke esinemisi alustanud Eesti riigi olemasolu mõtte põhjendamisega ja alustan ka siin artiklis samaga: Eesti riigi olemasolu ainus mõte, põhjendus ja õigustus on eesti keel, eesti kultuur ja eesti elulaad. Ei Eesti osa Euroopa Liidu majanduses – vähem kui 0,2 % (ja sellestki suur osa välismaalaste omanduses) – ega asend cordon [...]
Kolme häälikuvälte eksituse mehaanika
SISSEJUHATUS: PROSOODIA JA FONOLOOGIA Karl Pajusalu on hiljuti avaldatud artiklis „Eesti keele sõnaprosoodia lõuna-läänemeresoome taustal” (Pajusalu 2014) käsitlenud läänemeresoome keelte lõunarühma keelte – ka eesti keele – prosoodiat mitmest vaatepunktist: läänemeresoome lõunarühma keelte hargnemine algläänemeresoomest, prosoodilised uuendused lõunaläänemeresoomes, toonivastandused liivi ja eesti keeles, prosoodiauuendusi mõjutanud häälikumuutu…
Hajamärkusi kauaoodatud etümoloogiate puhul
Eesti etümoloogiasõnaraamatu(1) (edaspidi ETS) tutvustuseesimene osa käsitleb sõnaartiklite ülesehitust ja esitustehnilisi küsimusi. Soome keelega ühiste tüvede puhul saab materjali võrrelda koguteosega „Suomen sanojen alkuperä” (SSA) ja soome keele varasemate etümoloogiasõnaraamatutega; see töö on eesti sõnaraamatu tegijatel kindlasti tehtud. Ülejäänud sõnavara etümoloogiate kogumisel ja süstematiseerimisel on sellises mahus sõnaraamat suurel mä…
Ado Grenzsteini jälg häälikuvälte teooria eduloos ja eksitustes
Ado Grenzsteinil on oma koht eesti keele edendamise loos. Põhjusega tuuakse esile tema 1600 uudissõnaga „Eesti Sõnaraamatut” (Grenzstein 1884), purismi, kunstsõnu (ammu enne Aavikut), keeleõpikuid, head eesti, saksa ja vene keele kasutust, omas ajas säravat ajakirjanduskeelt, publitsistihinge (mida ta küll kasutas ka põhimõttelagedalt). Üks oluline keeleteoreetiline arendus on tema puhul olnud unustuses: Ado Grenzstein on [...]
Hilise Aaviku radikaalne keeleuuendus
Ideepe" 1 J ohannes Aaviku sjaaegne isiklik pevik (31
Agir dans une langue sous influence
Au cours de sa longue histoire, la langue estonienne a subi de nombreuses influences structurelles de la part des langues indo-européennes, venues principalement des langues germaniques et baltes et plus tard du bas-et haut-allemand. De nos jours, la pression qu'exercent les langues indo-européennes sur l'estonien est particulièrement forte ; cette pression s'exerce principalement à partir de la langue russe et de l'anglais. Ce texte présente les…
The changing language situation
The paper gives a short outline of the Soviet language policy, i.e. of how linguistic structures of the Russian language should be imposed upon the other languages of the empire. This development is illustrated by tendencies in the structure of Estonian today
Partitiivi laienemine aspektituks objektikäändeks
Teesid: Artikkel tstatab probleemi -kuivrd on eesti sntaksiuurimine valmis tunnustama keelemuutust, mis kigutab eesti ja teiste lnemeresoome keelte traditsioonilist moodust vljendada grammatilist aspekti (perfektiivus/imperfektiivus
The changing language situation
The paper gives a short outline of the Soviet language policy, i.e. of how linguistic structures of the Russian language should be imposed upon the other languages of the empire. This development is illustrated by tendencies in the structure of Estonian today
Agir dans une langue sous influence
Au cours de sa longue histoire, la langue estonienne a subi de nombreuses influences structurelles de la part des langues indo-européennes, venues principalement des langues germaniques et baltes et plus tard du bas-et haut-allemand. De nos jours, la pression qu'exercent les langues indo-européennes sur l'estonien est particulièrement forte ; cette pression s'exerce principalement à partir de la langue russe et de l'anglais. Ce texte présente les…
Hilise Aaviku radikaalne keeleuuendus
Ideepe" 1 J ohannes Aaviku sjaaegne isiklik pevik (31
Hajamärkusi kauaoodatud etümoloogiate puhul
Eesti etümoloogiasõnaraamatu(1) (edaspidi ETS) tutvustuseesimene osa käsitleb sõnaartiklite ülesehitust ja esitustehnilisi küsimusi. Soome keelega ühiste tüvede puhul saab materjali võrrelda koguteosega „Suomen sanojen alkuperä” (SSA) ja soome keele varasemate etümoloogiasõnaraamatutega; see töö on eesti sõnaraamatu tegijatel kindlasti tehtud. Ülejäänud sõnavara etümoloogiate kogumisel ja süstematiseerimisel on sellises mahus sõnaraamat suurel mä…
Ado Grenzsteini jälg häälikuvälte teooria eduloos ja eksitustes
Ado Grenzsteinil on oma koht eesti keele edendamise loos. Põhjusega tuuakse esile tema 1600 uudissõnaga „Eesti Sõnaraamatut” (Grenzstein 1884), purismi, kunstsõnu (ammu enne Aavikut), keeleõpikuid, head eesti, saksa ja vene keele kasutust, omas ajas säravat ajakirjanduskeelt, publitsistihinge (mida ta küll kasutas ka põhimõttelagedalt). Üks oluline keeleteoreetiline arendus on tema puhul olnud unustuses: Ado Grenzstein on [...]
Kolme häälikuvälte eksituse mehaanika
SISSEJUHATUS: PROSOODIA JA FONOLOOGIA Karl Pajusalu on hiljuti avaldatud artiklis „Eesti keele sõnaprosoodia lõuna-läänemeresoome taustal” (Pajusalu 2014) käsitlenud läänemeresoome keelte lõunarühma keelte – ka eesti keele – prosoodiat mitmest vaatepunktist: läänemeresoome lõunarühma keelte hargnemine algläänemeresoomest, prosoodilised uuendused lõunaläänemeresoomes, toonivastandused liivi ja eesti keeles, prosoodiauuendusi mõjutanud häälikumuutu…
Mõõtmised ei loo teooriat
Olen oma viimaste aastate avalikke esinemisi alustanud Eesti riigi olemasolu mõtte põhjendamisega ja alustan ka siin artiklis samaga: Eesti riigi olemasolu ainus mõte, põhjendus ja õigustus on eesti keel, eesti kultuur ja eesti elulaad. Ei Eesti osa Euroopa Liidu majanduses – vähem kui 0,2 % (ja sellestki suur osa välismaalaste omanduses) – ega asend cordon [...]
Partitiivi laienemine aspektituks objektikäändeks
Teesid: Artikkel tstatab probleemi -kuivrd on eesti sntaksiuurimine valmis tunnustama keelemuutust, mis kigutab eesti ja teiste lnemeresoome keelte traditsioonilist moodust vljendada grammatilist aspekti (perfektiivus/imperfektiivus
Le rôle de la perte et du maintien de la langue pour la conscience nationale
Il existe en Europe occidentale une manière implicite de penser, selon laquelle les nations doivent se classer en nations « réelles » et nations d’Europe de l’Est (ou en nations réelles et nations moins réelles, ces dernières incluant les nations occidentales sans État). La ligne de séparation entre ces deux catégories n’est pas nette, mais il y a d’importantes différences entre les nations réelles, ou « historiques », et les nations qui se sont …
Philosophy (4 works) · Humanities (3 works) · Computer Science (2 works) · European and International Law Studies (2 works) · Natural Language Processing Techniques (2 works) · Political science (2 works) · Psychology (2 works) · Translation Studies and Practices (2 works) · Cultural Identity and Heritage (1 work) · Eastern European Communism and Reforms (1 work)