Tiina Laansalu

Biographic Data

ID6392377
NAMETiina Laansalu
GIVEN NAMESTiina
FAMILY NAMELaansalu
SIGNATURELAANSALU T
AFFILIATIONSInstitute of the Estonian Language
ORCID0000-0001-9034-5982
VERIFIEDYes
TOTAL WORKS11
TOTAL CITATIONS1
WORKS AS AUTHOR11
WORKS AS EDITOR0
FIRST PUBLICATION YEAR2011
LATEST PUBLICATION YEAR2026
H-INDEX1

  • Different languages, different landscapes? Exploring linguistic differences in landscape conceptualizations

    Open AccessPřemysl Mácha, Terhi Ainiala et al.ARTICLEOpen Linguistics2026

    The goal of the research was to assess whether landscape conceptualization systematically differed across European languages in the context of the linguistic relativity debate. We examined the generalizability of previous findings and evaluated the limits of used methodologies, drawing on a large and diverse sample of 14 languages across 5 linguistic families in Eastern Europe (Slavic, Baltic, Uralic, Romance, Hellenic). Participants were asked t…

  • Kuningamäe(d)

    Open AccessTiina Laansalu, Peeter PällARTICLEKeel ja Kirjandus2024

    The name(s) Kuningamäe Keywords: linguistics, Estonian, place names, foreign names, name planning, socio-onomastics This article examines Estonian place names containing the term kuningas ‘king’. The earliest records of Kuninga-names date back to the 16th century. The Place Names Archive of the Institute of the Estonian Language lists more than 200 place names beginning with Kuning(a)-. By comparison, terms denoting other noble ranks are signific…

  • Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas. Saateks

    Open AccessTiina Laansalu, Johanna Woodcock Ross et al.ARTICLEKeel ja Kirjandus2022

    10.–11. veebruarini 2022 toimus Eesti Keele Instituudi ning ajakirja Keel ja Kirjandus ühisel ettevõtmisel konverents „Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas”. Konverentsiga taheti hõlmata ühelt poolt üldisemat laadi arutlusi väikeste keelte ja kultuuride saatusest ajaloo keerdkäikudes, nende praegusest olu­korrast üleilmastumise ja inglise keele pealetungi tingimustes ning teiselt poolt praktilisi küsimusi, millega need kogu…

  • Marja Kallasmaa 70

    Open AccessTiina Laansalu, Peeter PällARTICLEEesti ja soome-ugri keeleteaduse…2020

    Marja Kallasmaa 70

  • Katse kirjeldada artefaktinimesid

    Open AccessTiina Laansalu, Peeter Päll et al.ARTICLEEesti ja soome-ugri keeleteaduse…2020

    Artefaktinimed on traditsiooniliselt liigitatud kultuurnimede alaliigiks, mis hõlmab inimese loodud rajatiste nimesid. Inimtekkeliste objektide hulk on tänapäeval aga üha suurem ja erinäolisem, eriti linlikus keskkonnas, mistõttu vajab traditsioonilise kohanimede klassifikatsiooni artefaktinimede rühma kirjeldus täpsustamist ja täiendamist. Artikkel vaatleb artefaktinimesid kolmes kasutussfääris: maapiirkonnas, linnapiirkonnas ja slängis. Ruraals…

  • Marja Kallasmaa 70 [in English]

    Open AccessTiina Laansalu, Peeter PällARTICLEEesti ja soome-ugri keeleteaduse…2020

    Marja Kallasmaa 70 [in English]

  • Marja Kallasmaa bibliograafia 1975–2019

    Open AccessTiina LaansaluARTICLEEesti ja soome-ugri keeleteaduse…2020

    Marja Kallasmaa bibliograafia 1975–2019

  • The Archive of Estonian Dialects and Finno-Ugric Languages at the Institute of the Estonian Language

    Open AccessLiis Ermus, Mari-Liis Kalvik et al.ARTICLEUralica Helsingiensia2019Cited by: 1

    This report gives an overview of the materials in the Archive of Estonian Dialects and Finno-Ugric Languages (AEDFUL) at the Institute of the Estonian Language (IEL). The AEDFUL holds the world’s largest collection of Estonian dialect examples as well as many other materials on other Finno-Ugric languages. Materials in the AEDFUL have been collected by researchers from the IEL and the Mother Tongue Society during the 20th century. All the Estonia…

  • Nimesiire ja selle käsitlus eesti toponomastikas

    Open AccessTiina LaansaluARTICLEKeel ja Kirjandus2018

    Kohanimed sisaldavad informatsiooni meie ajaloo, keskkonna, kultuuriloo ja keele arengu kohta. Sellise väärtusliku pagasi tekkimist on soosinud asjaolu, et kohanimed on alati olnud avatud eri sõnaklassidele – nii üldnimed, isikunimed kui ka teised kohanimed on võinud vabalt moodustada uusi kohanimesid. Käesolevas artiklis on lähema vaatluse all just päris­nimedest ehk proopriumidest lähtunud nimed. Nähtust, kus olemasolev [...]

  • Saksa juurtega asulanimed Eestis

    Open AccessTiina Laansalu, Marit Alas et al.ARTICLEKeel ja Kirjandus2014References: 2

    1. SISSEJUHATUS Üks eesti keelt enim mõjutanud keeli on saksa keel, mis on olnud eesti keelega tihedas kontaktis juba keskajast peale. Alates XIII sajandi algusest kuni XX sajandi alguseni elas Eesti alal eestlaste hulgas ka sakslasi, kes olid valitsevaks kihiks. Nii oli XIX sajandi lõpuni ametlik suhtluskeel saksa keel (XVI sajandini keskalamsaksa, hiljem ülemsaksa), eesti [...]

  • Asustusnimed Kiili vallas; 109-126

    Open AccessTiina LaansaluARTICLEThe Yearbook of the Estonian…2011

    Settlement names in Kiili municipality The paper provides a survey of the settlement names used in the municipality of Kiili, Harju county. As a regional study it is intended to become a brick in the foundation for more general studies covering the whole language area. The material for the study comes from the place name archives of the Institute of the Estonian Language. Besides the list of Kiili settlement names the study contains an analysis o…