Skip to main content

ETHNOS_APP

Home • Search • Journals • List 0

Marja Kallasmaa

Biographic Data

ID6401002
NAMEMarja Kallasmaa
GIVEN NAMESMarja
FAMILY NAMEKallasmaa
SIGNATUREKALLASMAA M
AFFILIATIONSInstitute of the Estonian Language
VERIFIEDNo
TOTAL WORKS6
TOTAL CITATIONS0
WORKS AS AUTHOR6
WORKS AS EDITOR0
FIRST PUBLICATION YEAR2012
LATEST PUBLICATION YEAR2023
H-INDEX0
  • Märkusi talunimede vanusest Audru näitel

    Open Access•Marja Kallasmaa•ARTICLE•Keel ja Kirjandus•2023

    Eesti külade võrk oli välja kujunenud XIII sajandiks. See arvamus põhineb suuresti Taani hindamisraamatu nimekirjadel peamiselt Harju- ja Virumaa kohta. Eesti linna- ja külanimede kohta ilmus 2016. aastal senist uurimisseisu kokku võttev „Eesti kohanimeraamat” (EKNR; veebiversioon 2018). Järge ootab talunimede ülevaade. Külanimed ja talunimed võivad olla omavahel seotud. Eesti Keele Instituudis asuv Emakeele Seltsi kohanimekartoteek, [...]

  • Üks laenuline perekonnanime tüüp

    Open Access•Marja Kallasmaa, Fred Puss•ARTICLE•Eesti ja soome-ugri keeleteaduse…•2020

    Kirjutises esitletakse Eesti perekonnanimede tüüpi, kus nime lõpuosiseks on -mees. Perekonnanimede panekul 1822–1835 on nimesid lõpuga -mees (-mes) pandud rohkem kui 140 mõisas. Paljud neist on hääbunud, samas on seda tüüpi perekonnanimesid pandud/võetud ka XX sajandil: 1921–1922 Petserimaal ja Narvatagusel ning 1935–1940 nimede eestistamisel. Kirjutises on ära toodud kõik 63 mees-lõpulist perekonnanime, mis esinesid rahvastikuregistris aastal 20…

  • Eesti perekonnanimeraamatust

    Open Access•Marja Kallasmaa, Udo Uibo et al.•ARTICLE•Keel ja Kirjandus•2017

    Aastal 2016 sai rahastuse algatus koostada analoogiliselt Eesti koha­nimeraamatule (edaspidi EKNR) raamat meie perekonnanimedest. Eesti perekonnanimeraamat (EPNR) on kavandatud ülevaatena Eestis pandud perekonnanimedest. 2019. aastal möödub 200 aastat Liivimaa talurahva­seadusest, millega nähti esimest korda ette eestlastele kohustuslik perekonna­nimede panemine. Teatav osa eestlasi, näiteks Kanepis ja Vastseliinas, said perekonnanimed juba varem…

  • Erinevus ja eristamatus

    Open Access•Marja Kallasmaa•ARTICLE•Keel ja Kirjandus•2015

    Kohanimed ilmuvad eesti kirjalikku traditsiooni alates XIII sajandist. Ligi 500 kohanime on kirja pandud Taani hindamisraamatu (Liber Census Daniae, edaspidi LCD) eesti lehekülgedel. Ehkki kohanimesid leidub ka järgnevate sajandite dokumentides ja ürikutes, tulevad nad hulgana esile alates XVI sajandist, kust algavad vakuraamatud. LCD nimistu on avaldatud trükis korduvalt. XVI sajandi vakuraamatuist on avaldatud näiteks Läänemaa [...]

  • Saksa juurtega asulanimed Eestis

    Open Access•Tiina Laansalu, Marit Alas et al.•ARTICLE•Keel ja Kirjandus•2014•References: 2

    1. SISSEJUHATUS Üks eesti keelt enim mõjutanud keeli on saksa keel, mis on olnud eesti keelega tihedas kontaktis juba keskajast peale. Alates XIII sajandi algusest kuni XX sajandi alguseni elas Eesti alal eestlaste hulgas ka sakslasi, kes olid valitsevaks kihiks. Nii oli XIX sajandi lõpuni ametlik suhtluskeel saksa keel (XVI sajandini keskalamsaksa, hiljem ülemsaksa), eesti [...]

  • Probleeme Samastamisega

    Open Access•Marja Kallasmaa•ARTICLE•The Yearbook of the Estonian…•2012

    Problems with identification: Saltovere and KowrevereIdentification of place names in earlier (older) documents involves a considerable degree of speculation. The article deals with the establishment of links between place names in old documents and present-day place names; two examples from 1319 have been chosen â Â Saltovere and Kowrevere. They are identified as Salevere and KÃμera (western Estonia, Hanila parish), which is different from the t…

No prominent works on this page.

  • Probleeme Samastamisega

    Open Access•Marja Kallasmaa•ARTICLE•The Yearbook of the Estonian…•2012

    Problems with identification: Saltovere and KowrevereIdentification of place names in earlier (older) documents involves a considerable degree of speculation. The article deals with the establishment of links between place names in old documents and present-day place names; two examples from 1319 have been chosen â Â Saltovere and Kowrevere. They are identified as Salevere and KÃμera (western Estonia, Hanila parish), which is different from the t…

  • Saksa juurtega asulanimed Eestis

    Open Access•Tiina Laansalu, Marit Alas et al.•ARTICLE•Keel ja Kirjandus•2014•References: 2

    1. SISSEJUHATUS Üks eesti keelt enim mõjutanud keeli on saksa keel, mis on olnud eesti keelega tihedas kontaktis juba keskajast peale. Alates XIII sajandi algusest kuni XX sajandi alguseni elas Eesti alal eestlaste hulgas ka sakslasi, kes olid valitsevaks kihiks. Nii oli XIX sajandi lõpuni ametlik suhtluskeel saksa keel (XVI sajandini keskalamsaksa, hiljem ülemsaksa), eesti [...]

  • Erinevus ja eristamatus

    Open Access•Marja Kallasmaa•ARTICLE•Keel ja Kirjandus•2015

    Kohanimed ilmuvad eesti kirjalikku traditsiooni alates XIII sajandist. Ligi 500 kohanime on kirja pandud Taani hindamisraamatu (Liber Census Daniae, edaspidi LCD) eesti lehekülgedel. Ehkki kohanimesid leidub ka järgnevate sajandite dokumentides ja ürikutes, tulevad nad hulgana esile alates XVI sajandist, kust algavad vakuraamatud. LCD nimistu on avaldatud trükis korduvalt. XVI sajandi vakuraamatuist on avaldatud näiteks Läänemaa [...]

  • Eesti perekonnanimeraamatust

    Open Access•Marja Kallasmaa, Udo Uibo et al.•ARTICLE•Keel ja Kirjandus•2017

    Aastal 2016 sai rahastuse algatus koostada analoogiliselt Eesti koha­nimeraamatule (edaspidi EKNR) raamat meie perekonnanimedest. Eesti perekonnanimeraamat (EPNR) on kavandatud ülevaatena Eestis pandud perekonnanimedest. 2019. aastal möödub 200 aastat Liivimaa talurahva­seadusest, millega nähti esimest korda ette eestlastele kohustuslik perekonna­nimede panemine. Teatav osa eestlasi, näiteks Kanepis ja Vastseliinas, said perekonnanimed juba varem…

  • Üks laenuline perekonnanime tüüp

    Open Access•Marja Kallasmaa, Fred Puss•ARTICLE•Eesti ja soome-ugri keeleteaduse…•2020

    Kirjutises esitletakse Eesti perekonnanimede tüüpi, kus nime lõpuosiseks on -mees. Perekonnanimede panekul 1822–1835 on nimesid lõpuga -mees (-mes) pandud rohkem kui 140 mõisas. Paljud neist on hääbunud, samas on seda tüüpi perekonnanimesid pandud/võetud ka XX sajandil: 1921–1922 Petserimaal ja Narvatagusel ning 1935–1940 nimede eestistamisel. Kirjutises on ära toodud kõik 63 mees-lõpulist perekonnanime, mis esinesid rahvastikuregistris aastal 20…

  • Märkusi talunimede vanusest Audru näitel

    Open Access•Marja Kallasmaa•ARTICLE•Keel ja Kirjandus•2023

    Eesti külade võrk oli välja kujunenud XIII sajandiks. See arvamus põhineb suuresti Taani hindamisraamatu nimekirjadel peamiselt Harju- ja Virumaa kohta. Eesti linna- ja külanimede kohta ilmus 2016. aastal senist uurimisseisu kokku võttev „Eesti kohanimeraamat” (EKNR; veebiversioon 2018). Järge ootab talunimede ülevaade. Külanimed ja talunimed võivad olla omavahel seotud. Eesti Keele Instituudis asuv Emakeele Seltsi kohanimekartoteek, [...]

European Linguistics and Anthropology (3 works) · Historical and Archaeological Studies (3 works) · Psychology (3 works) · Philosophy (2 works) · Research in Social Sciences (2 works) · Central European Literary Studies (1 work) · Economics (1 work) · Estonian (1 work) · Etymology (1 work) · German (1 work)

Ethnos_APP • Open Source Project • MIT License • Frontend v2.0.0 • Privacy and Cookies • API Documentation: api.ethnos.app/docs • API Source Code: GitHub • DOI: 10.5281/zenodo.17049435 • Frontend Source Code: GitHub • DOI: 10.5281/zenodo.17050053 • cruz.rio.br • Expectantes Misericordiae