Mart Velsker
Biographic Data
| ID | 6802406 |
|---|---|
| NAME | Mart Velsker |
| GIVEN NAMES | Mart |
| FAMILY NAME | Velsker |
| SIGNATURE | VELSKER M |
| AFFILIATIONS | University of Tartu |
| VERIFIED | No |
| TOTAL WORKS | 5 |
| TOTAL CITATIONS | 0 |
| WORKS AS AUTHOR | 5 |
| WORKS AS EDITOR | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 2012 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2026 |
| H-INDEX | 0 |
Mitmekeelne ja uuenduslik luulemaastik 1920–1924
Multilingual and innovative poetic landscape 1920–1924: Five Estonian poets This article focuses on manifestations of multilingualism in Estonian poetry between 1920 and 1924. The Estonian language reform that reached its peak during this period and drew on influences from South Estonian has been studied extensively by Tiit Hennoste. One of the questions that remains to be explored is whether multilingualism and language innovation are interconne…
Kreml ja Kreenholm, Talvepalee ja Toompea. Linnad stalinismiaja eesti luules / The Kremlin and Kreenholm, the Winter Palace and Toompea hill
Artikkel käsitleb linnade kujutamist Nõukogude Eesti luules aastatel 1940–1955, analüüsimiseks on võetud sel ajal ilmunud luuleraamatud. Eestis kuulutati siis üldkehtivaks kirjanduslikuks meetodiks sotsialistlik realism. Esteetilised printsiibid kujunesid siiski kirjandusliku praktika käigus, sageli kirjutati luuletusi Moskvast ja Leningradist ning nende eeskujul õpiti kujutama ka kohalikke Eesti linnu eesotsas Tallinnaga. Linnaruum – nagu teised…
Lõunaeesti keele tagasitulek proosasse
Sissejuhatuseks Käesolevas artiklis vaadeldakse August Kitzbergi, Jaan Lattiku, Ernst Enno ja Hermann Julius Schmalzi loomingut, eesmärk on lähemalt uurida lõunaeesti keele kasutamist nelja kirjaniku proosatekstides. Lähenemisviisi taustaks on varasemad käsitlused kirjandusteostes kasutatud murde kohta. Proosas on murret kasutatud valdavalt tegelaskõnes (vt nt Wales 2001: 106). Et aru saada, kuidas toimib fiktiivne keel tegelaskõnes, on vaja [...…
Lõunaeesti kirjanduslugu kahe lugemiku sees ja vahel
SISSEJUHATUS Kirjanduslugude kirjutamine muutus kirjanduse tõlgendamise oluliseks võimaluseks Euroopas XIX sajandil ja esialgu peeti selle all silmas narratiivses vormis esitatud ülevaateid kirjandusest, sageli rahvuskirjandustest. Kirjandusloolise mõtte üks olulisemaid kujundajaid viimastel aastakümnetel, David Perkins, on väitnud, et kirjanduslugudel on kaks põhivormi: narratiivne ja entsüklopeediline (Perkins 1992: 20). On aga ilmne, et narrat…
Palanumäe lugu ja keele lugu
I Mats Traadi „Minge üles mägedele” sisaldab endas mitut lugu, klassikaliselt panoraamse ja suure proosateose puhul on see ootuspärane. Kriitika on jõudnud juba mitmele aspektile tähelepanu pöörata, eriti on rõhutatud seda, et „Minge üles mägedele” on ühe koha lugu, Palanumäe lugu. On asutud eesti kultuuri osaks rääkima ka Traadi protomaastikke, Kuutsemäge ja Kuudse talu, mis [...]
No prominent works on this page.
Palanumäe lugu ja keele lugu
I Mats Traadi „Minge üles mägedele” sisaldab endas mitut lugu, klassikaliselt panoraamse ja suure proosateose puhul on see ootuspärane. Kriitika on jõudnud juba mitmele aspektile tähelepanu pöörata, eriti on rõhutatud seda, et „Minge üles mägedele” on ühe koha lugu, Palanumäe lugu. On asutud eesti kultuuri osaks rääkima ka Traadi protomaastikke, Kuutsemäge ja Kuudse talu, mis [...]
Lõunaeesti kirjanduslugu kahe lugemiku sees ja vahel
SISSEJUHATUS Kirjanduslugude kirjutamine muutus kirjanduse tõlgendamise oluliseks võimaluseks Euroopas XIX sajandil ja esialgu peeti selle all silmas narratiivses vormis esitatud ülevaateid kirjandusest, sageli rahvuskirjandustest. Kirjandusloolise mõtte üks olulisemaid kujundajaid viimastel aastakümnetel, David Perkins, on väitnud, et kirjanduslugudel on kaks põhivormi: narratiivne ja entsüklopeediline (Perkins 1992: 20). On aga ilmne, et narrat…
Lõunaeesti keele tagasitulek proosasse
Sissejuhatuseks Käesolevas artiklis vaadeldakse August Kitzbergi, Jaan Lattiku, Ernst Enno ja Hermann Julius Schmalzi loomingut, eesmärk on lähemalt uurida lõunaeesti keele kasutamist nelja kirjaniku proosatekstides. Lähenemisviisi taustaks on varasemad käsitlused kirjandusteostes kasutatud murde kohta. Proosas on murret kasutatud valdavalt tegelaskõnes (vt nt Wales 2001: 106). Et aru saada, kuidas toimib fiktiivne keel tegelaskõnes, on vaja [...…
Kreml ja Kreenholm, Talvepalee ja Toompea. Linnad stalinismiaja eesti luules / The Kremlin and Kreenholm, the Winter Palace and Toompea hill
Artikkel käsitleb linnade kujutamist Nõukogude Eesti luules aastatel 1940–1955, analüüsimiseks on võetud sel ajal ilmunud luuleraamatud. Eestis kuulutati siis üldkehtivaks kirjanduslikuks meetodiks sotsialistlik realism. Esteetilised printsiibid kujunesid siiski kirjandusliku praktika käigus, sageli kirjutati luuletusi Moskvast ja Leningradist ning nende eeskujul õpiti kujutama ka kohalikke Eesti linnu eesotsas Tallinnaga. Linnaruum – nagu teised…
Mitmekeelne ja uuenduslik luulemaastik 1920–1924
Multilingual and innovative poetic landscape 1920–1924: Five Estonian poets This article focuses on manifestations of multilingualism in Estonian poetry between 1920 and 1924. The Estonian language reform that reached its peak during this period and drew on influences from South Estonian has been studied extensively by Tiit Hennoste. One of the questions that remains to be explored is whether multilingualism and language innovation are interconne…
Estonian (2 works) · Lexicography and Language Studies (2 works) · Multilingual Education and Policy (2 works) · Poetry (2 works) · Political science (2 works) · Psychology (2 works) · Aesthetics (1 work) · Art (1 work) · Cognitive science (1 work) · Comparative and World Literature (1 work)