Merlin Kirikal
Biographic Data
| ID | 6802407 |
|---|---|
| NAME | Merlin Kirikal |
| GIVEN NAMES | Merlin |
| FAMILY NAME | Kirikal |
| SIGNATURE | KIRIKAL M |
| AFFILIATIONS | Estonian Academy of Sciences |
| VERIFIED | No |
| TOTAL WORKS | 6 |
| TOTAL CITATIONS | 0 |
| AUTHOR COUNT | 6 |
| EDITOR COUNT | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 2017 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2025 |
| H-INDEX | 0 |
Naisküsimus ja dekadentsi mustrid Sophia Vardi novellis „Esimesed tuuled“ (1914) ja Alma Ostra jutustuses „Aino“ (1923) /The Woman Question and Patterns of Decadence in Sophia Vardi’s Short Story „Fir…
Teesid: Artikli teema on kahe fin de siècle’i kirjandusliku dekadentsi näite, Marta Lepa (pseud. Sophia Vardi) novelli „Esimesed tuuled“ (1914) ja Alma Ostra jutustuse „Aino“ (alustatud 1914, ilmus 1923) omavaheline sünergia ning poleemika teiste kaasaegsete tekstidega, eelkõige Friedebert Tuglase novelliga „Midia“ (1908) modernse naisõigusluse ning dekadentsi esteetika pinnalt. Uurimus annab ülevaate käsitletavate teoste vormilistest iseärasuste…
Dekadents ja elu. Nietzschelik-bergsonlik liikumise ning voolamise esteetika Tammsaare ja Semperi varases proosas
Pühendatud Rutt Hinrikuse mälestusele Kõik, mis paigal püsib, olgu see asi või olgu see sõna, on sümbool. Reaalsus on liikuvus. [---] nagu Nietzsche lausub: [---] Tõe elu on alaline voolamine. (Semper 1915: 27) Nõnda peab ühes prantslase Henri Bergsoniga otsusele jõudma, et ainuke kindel reaalsus on liikumine, muutumine, arenemine. (Tammsaare 1988a [1919]: 354) 1910. aastal [...]
Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika. Alma Ostra jutustus „Aino”
XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse kirjanduses kinnitas teiste esteetiliste väljenduslaadide (sh realismi ja naturalismi) hulgas kanda lagunemise, allakäigu- ja lõpumeeleolusid kujutav ning sellise meelsuse ületamise võimalusi vaagiv dekadents (vt Desmarais, Weir 2022). Selle viljelemine hõlmas muu hulgas rõhumist erisugu ambivalentsustele (nt traditsiooniliselt inetuks peetu võimalikule ilule) ning konventsionaalsete moraalinormide õõnestami…
Viriloid Women and Bodiless Men: On Modern Sexualities in the Oeuvre of Johannes Semper
This article studies how the profound changes in theorizing human sexualities in the fin-de-siècle and early 20th century were used and re-used in the oeuvre of Estonian cultural moderniser Johannes Semper (18 92–1970). In his texts, two modern discourses of sexuality appear in highly telling ways: sexology and psychoanalysis, with which Semper mainly familiarises himself respectively through the works of Otto Weininger and Sigmund Freud. Taking …
Tervikupüüe ja fragmendihirm Johannes Semperi loomingus
Johannes Semperi (1892–1970) kuni Teise maailmasõjani kirjutatud teostes torkab silma tema esteetiline programm. See on seotud millegi tervikliku ja orgaanilisega, st elusale loodusele – Semperi loomes eriti taimsele – taandatavaga (nt Semper 1927a: 11, 21). Kui kunstiteos ei ole terviklik, ei ole selle vorm ja sisu sulandunud loomulikult ning see on „laboratoorlikult” osadeks lagundatav, seega [...]
Sportlanna keha ja hing Johannes Semperi novellikogus "Ellinor"
Johannes Semper on eesti kultuurilukku kinnistunud eelkõige luuletaja, kriitiku ja tõlkijana. Proosakirjanikuna on ta aga jäänud tagaplaanile. Oma rolli mängivad selles Semperi poliitilised otsused ning tema hilise proosa – eelkõige sotsialistliku realismi vaimus kirjutatud „Punaste nelkide” (1955) – kaheldav ilukirjanduslik väärtus (Hasselblatt 2016: 479; Olesk 2002: 98). Ent Semper avaldas enne üsna tendentslikku romaani „Kivi [...]
No prominent works on this page.
Sportlanna keha ja hing Johannes Semperi novellikogus "Ellinor"
Johannes Semper on eesti kultuurilukku kinnistunud eelkõige luuletaja, kriitiku ja tõlkijana. Proosakirjanikuna on ta aga jäänud tagaplaanile. Oma rolli mängivad selles Semperi poliitilised otsused ning tema hilise proosa – eelkõige sotsialistliku realismi vaimus kirjutatud „Punaste nelkide” (1955) – kaheldav ilukirjanduslik väärtus (Hasselblatt 2016: 479; Olesk 2002: 98). Ent Semper avaldas enne üsna tendentslikku romaani „Kivi [...]
Tervikupüüe ja fragmendihirm Johannes Semperi loomingus
Johannes Semperi (1892–1970) kuni Teise maailmasõjani kirjutatud teostes torkab silma tema esteetiline programm. See on seotud millegi tervikliku ja orgaanilisega, st elusale loodusele – Semperi loomes eriti taimsele – taandatavaga (nt Semper 1927a: 11, 21). Kui kunstiteos ei ole terviklik, ei ole selle vorm ja sisu sulandunud loomulikult ning see on „laboratoorlikult” osadeks lagundatav, seega [...]
Viriloid Women and Bodiless Men: On Modern Sexualities in the Oeuvre of Johannes Semper
This article studies how the profound changes in theorizing human sexualities in the fin-de-siècle and early 20th century were used and re-used in the oeuvre of Estonian cultural moderniser Johannes Semper (18 92–1970). In his texts, two modern discourses of sexuality appear in highly telling ways: sexology and psychoanalysis, with which Semper mainly familiarises himself respectively through the works of Otto Weininger and Sigmund Freud. Taking …
Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika. Alma Ostra jutustus „Aino”
XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse kirjanduses kinnitas teiste esteetiliste väljenduslaadide (sh realismi ja naturalismi) hulgas kanda lagunemise, allakäigu- ja lõpumeeleolusid kujutav ning sellise meelsuse ületamise võimalusi vaagiv dekadents (vt Desmarais, Weir 2022). Selle viljelemine hõlmas muu hulgas rõhumist erisugu ambivalentsustele (nt traditsiooniliselt inetuks peetu võimalikule ilule) ning konventsionaalsete moraalinormide õõnestami…
Dekadents ja elu. Nietzschelik-bergsonlik liikumise ning voolamise esteetika Tammsaare ja Semperi varases proosas
Pühendatud Rutt Hinrikuse mälestusele Kõik, mis paigal püsib, olgu see asi või olgu see sõna, on sümbool. Reaalsus on liikuvus. [---] nagu Nietzsche lausub: [---] Tõe elu on alaline voolamine. (Semper 1915: 27) Nõnda peab ühes prantslase Henri Bergsoniga otsusele jõudma, et ainuke kindel reaalsus on liikumine, muutumine, arenemine. (Tammsaare 1988a [1919]: 354) 1910. aastal [...]
Naisküsimus ja dekadentsi mustrid Sophia Vardi novellis „Esimesed tuuled“ (1914) ja Alma Ostra jutustuses „Aino“ (1923) /The Woman Question and Patterns of Decadence in Sophia Vardi’s Short Story „Fir…
Teesid: Artikli teema on kahe fin de siècle’i kirjandusliku dekadentsi näite, Marta Lepa (pseud. Sophia Vardi) novelli „Esimesed tuuled“ (1914) ja Alma Ostra jutustuse „Aino“ (alustatud 1914, ilmus 1923) omavaheline sünergia ning poleemika teiste kaasaegsete tekstidega, eelkõige Friedebert Tuglase novelliga „Midia“ (1908) modernse naisõigusluse ning dekadentsi esteetika pinnalt. Uurimus annab ülevaate käsitletavate teoste vormilistest iseärasuste…
Philosophy (4 works) · Estonian (2 works) · Human sexuality (2 works) · Art (1 works) · Central European national history (1 works) · Decadence (1 works) · Decadence, Literature, and Society (1 works) · European Cultural and National Identity (1 works) · European history and politics (1 works) · Femininity (1 works)