Tõnu Tender
Biographic Data
| ID | 6831061 |
|---|---|
| NAME | Tõnu Tender |
| GIVEN NAMES | Tõnu |
| FAMILY NAME | Tender |
| SIGNATURE | TENDER T |
| AFFILIATIONS | University of Tartu |
| VERIFIED | No |
| TOTAL WORKS | 8 |
| TOTAL CITATIONS | 0 |
| WORKS AS AUTHOR | 8 |
| WORKS AS EDITOR | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 2007 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2020 |
| H-INDEX | 0 |
Tagasivaateks Heino Ahvena 100. sünniaastapäeval
A retrospective on the 100th anniversary of Heino Ahvenâ s birth The article describes the life and work of the longtime academic secretary of the Mother Tongue Society, Heino Ahven (1919â 1988). It includes both well-known as well as little-known and hitherto hidden facts about his life. A brief overview is given of Ahvenâ s education, which was extended and clouded by World War II. With the help of archive material, it is revealed that Ahven wa…
Katse kirjeldada artefaktinimesid
Artefaktinimed on traditsiooniliselt liigitatud kultuurnimede alaliigiks, mis hõlmab inimese loodud rajatiste nimesid. Inimtekkeliste objektide hulk on tänapäeval aga üha suurem ja erinäolisem, eriti linlikus keskkonnas, mistõttu vajab traditsioonilise kohanimede klassifikatsiooni artefaktinimede rühma kirjeldus täpsustamist ja täiendamist. Artikkel vaatleb artefaktinimesid kolmes kasutussfääris: maapiirkonnas, linnapiirkonnas ja slängis. Ruraals…
Ferdinandi mantlipärijad
Tähtsaim eesti keele auhind – teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel – kannab väljapaistva keeleteadlase Ferdinand Johann Wiedemanni (1805–1887) nime.(1) Keeleauhinna algatamise mõttele tulid 1988. aasta sügisel Irma ja Jüri Sild. Esimene keeleauhind anti üle 1989. aastal. Esialgu andis auhinda välja Energia kolhoos, Nõukogude korra ja kolhooside lõppemise järel rahastasid auhinna väljaandmi…
Mõnest kriminaalse taustaga (slängi)sõnast eesti (kirja)keeles
Vene keelest, samuti vene keele vahendusel on eesti keeles käibele tulnud rohkesti laensõnu ja väljendeid.(1) Need on levinud trükisõna, raadio, televisiooni või muu meedia abil: jõudnud eesti kirjakeelde ning saanud järk-järgult tuttavaks või omaseks rahvalikus kõnepruugis. Samas leidub rohkesti näiteid, kus levikusuund on olnud vastupidine: esmalt on need laialt levinud rahvasuus ning jõudnud sealt kirjakeelde (Must [...]
Soome-Eesti keelesild XXI sajandil
Eesti ja Soome suhted on olnud valdavalt sõbralikud ja tihedad (Eesti ja Soome suhete ajalugu). Nõnda tihedad, et mõnedki väljapaistvad kultuuri- ja poliitikategelased on lähiminevikus kirjutanud või kõnelenud Soome-Eesti ühisriigi loomise võimalikkusest ja vajalikkusest. „Eesti-Soome uniooni” ideeni jõudis Gustav Suits 1917. aasta oktoobris (vt Undusk 2014: 34). Friedebert Tuglas tutvustas Suitsu Eesti-Soome uniooni mõtet detsembris [.…
Constitution of Sustainable Social Space in Estonia
About the Linguistic Constitution of Social Space
The article uses a theory of social space by Henri Lefebvre and is based on the assumption that analysing motivations for foreign language learning could help to understand the changes in social space. Using Estonia as an empirical example we are arguing that the country is moving from a transitional phase of social space to a post-transitional phase, i.e. the fast changes in language learning motivations and curricula, as well as the increasing …
Cultural Sustainability in a Transition Society
No prominent works on this page.
Cultural Sustainability in a Transition Society
About the Linguistic Constitution of Social Space
The article uses a theory of social space by Henri Lefebvre and is based on the assumption that analysing motivations for foreign language learning could help to understand the changes in social space. Using Estonia as an empirical example we are arguing that the country is moving from a transitional phase of social space to a post-transitional phase, i.e. the fast changes in language learning motivations and curricula, as well as the increasing …
Constitution of Sustainable Social Space in Estonia
Soome-Eesti keelesild XXI sajandil
Eesti ja Soome suhted on olnud valdavalt sõbralikud ja tihedad (Eesti ja Soome suhete ajalugu). Nõnda tihedad, et mõnedki väljapaistvad kultuuri- ja poliitikategelased on lähiminevikus kirjutanud või kõnelenud Soome-Eesti ühisriigi loomise võimalikkusest ja vajalikkusest. „Eesti-Soome uniooni” ideeni jõudis Gustav Suits 1917. aasta oktoobris (vt Undusk 2014: 34). Friedebert Tuglas tutvustas Suitsu Eesti-Soome uniooni mõtet detsembris [.…
Mõnest kriminaalse taustaga (slängi)sõnast eesti (kirja)keeles
Vene keelest, samuti vene keele vahendusel on eesti keeles käibele tulnud rohkesti laensõnu ja väljendeid.(1) Need on levinud trükisõna, raadio, televisiooni või muu meedia abil: jõudnud eesti kirjakeelde ning saanud järk-järgult tuttavaks või omaseks rahvalikus kõnepruugis. Samas leidub rohkesti näiteid, kus levikusuund on olnud vastupidine: esmalt on need laialt levinud rahvasuus ning jõudnud sealt kirjakeelde (Must [...]
Ferdinandi mantlipärijad
Tähtsaim eesti keele auhind – teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel – kannab väljapaistva keeleteadlase Ferdinand Johann Wiedemanni (1805–1887) nime.(1) Keeleauhinna algatamise mõttele tulid 1988. aasta sügisel Irma ja Jüri Sild. Esimene keeleauhind anti üle 1989. aastal. Esialgu andis auhinda välja Energia kolhoos, Nõukogude korra ja kolhooside lõppemise järel rahastasid auhinna väljaandmi…
Tagasivaateks Heino Ahvena 100. sünniaastapäeval
A retrospective on the 100th anniversary of Heino Ahvenâ s birth The article describes the life and work of the longtime academic secretary of the Mother Tongue Society, Heino Ahven (1919â 1988). It includes both well-known as well as little-known and hitherto hidden facts about his life. A brief overview is given of Ahvenâ s education, which was extended and clouded by World War II. With the help of archive material, it is revealed that Ahven wa…
Katse kirjeldada artefaktinimesid
Artefaktinimed on traditsiooniliselt liigitatud kultuurnimede alaliigiks, mis hõlmab inimese loodud rajatiste nimesid. Inimtekkeliste objektide hulk on tänapäeval aga üha suurem ja erinäolisem, eriti linlikus keskkonnas, mistõttu vajab traditsioonilise kohanimede klassifikatsiooni artefaktinimede rühma kirjeldus täpsustamist ja täiendamist. Artikkel vaatleb artefaktinimesid kolmes kasutussfääris: maapiirkonnas, linnapiirkonnas ja slängis. Ruraals…
Linguistics (5 works) · Philosophy (4 works) · Political science (3 works) · Constitution (2 works) · Geography (2 works) · Humanities (2 works) · Philosophy (2 works) · Sociology (2 works) · Art (1 work) · Asian Culture and Media Studies (1 work)