Ülo Tedre
Biographic Data
| ID | 893314 |
|---|---|
| NAME | Ülo Tedre |
| GIVEN NAMES | Ülo |
| FAMILY NAME | Tedre |
| SIGNATURE | TEDRE Ü |
| VERIFIED | No |
| TOTAL WORKS | 16 |
| TOTAL CITATIONS | 1 |
| WORKS AS AUTHOR | 16 |
| WORKS AS EDITOR | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 1967 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2015 |
| H-INDEX | 1 |
Maskeerimisest
Olulise ligu Eesti kombestikus moodustavad rahvakalendriga seotud uskumused ja tavad. Suulise kalendri ajaarvamine tugines nn. thtpevadele, mis algselt thistasid loodus-vi tperioodide lppu vi algust (nit
XIX sajand – murranguaeg eesti folklooris ja alusterajaja folkloristikas
The article discusses the 19th century as the period of great changes in Estonian folklore, which laid a foundation for folkloristics. The 19th century was characterised by the quick receding and even fading of folk culture; on the other hand, prerequisites emerged for extensive collecting of folklore and establishing foundations for national culture
Eesti rahvalaulus toimunud murrangust. Riimilise laulu teke 19. sajandil
The article about great changes in the Estonian folksong speaks about the emergence of the rhymed song in the 19th century, analysing the reasons why the older folksong started to fade and was replaced by the strophic end rhyme folksong
Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti
Juba 1981. a. ilmus Tartu likooli toimetiste 587. vihik ("Studia metrica et poetica"), mille esimeseks artikliks on Paul Alvre
Eesti jõuluaja sanditajad
Kirjutuse eesmrk on anda levaade eesti tavast, mida olen nimetanud sanditamiseks. Selle all mistan endises agraarhiskonnas -kohati veel praegugi esinevaid -rituaal-tseremoniaalseid
Värvid, arvud, kujundid. Esivanemate maailmapildist
Writing is a discussion held by Ülo Tedre, Enn Ernits, Mikk Sarv, Madis Kõiv, Vello Lõugas, Tõnis Vint, Ants Viires, Ülo Stöör, and Heino Eelsalu about colours, numbers, and shapes in our ancestors’ worldview
Tagasivaateid KKI rahvaluulesektori tööle 1947–1990
A retrospective look at the work of the folklore section of the Institute of Estonian Language and Literature in 1947–1990 introduces the main directions in the work of the section, its publications, and international cooperation
Mida arvasid Oskar Loorits ja teised õpetatud eesti mehed eestlaste iseloomust
The article under the heading, What Oskar Loorits and Other Learned Estonian Men Thought about Estonians’ Character, provides an overview of the estimations of Estonians given, starting from older historical records, to the viewpoints expressed by several cultural figures and experts on folklore, such as Loorits and Masing
Eestlaste argielutavadest
Veel mdunud sajandil saatsid kogu inimtegevust traditsioonilised
Keele ja Kirjanduse Instituudist ning maailmatasemest
The following writing is dedicated to the Institute of Estonian Language and Literature against the world level. Ülo Tedre and Rein Veidemann try to find an answer to why folklorists write monographs and not articles required by the academic system
Kommenteerida või mitte
Mälestused – ja nendega haakuvad nn elulooraamatud – tunnukse olevat nii avaldajate kui ka lugejate eelistuste esirinnas. Mälestusi ilmub sarjadena – näiteks monumentaalne sari „Eesti mälu” –, omaette teostena, aga samuti kildudena asutuste, organisatsioonide, koolide ja muude üksuste juubeliväljaannetes. Olgu siin näitena mainitud „Pärnu Ühisgümnaasium. Algusest aastani 1952” (Tallinn, 2006), mille 784 leheküljest kaugelt üle [...]
Pulmasõnastik IV
Pulmasõnastik IVÜlo Tedre tanu lööma, ka tanule lööma (Muh); väike tüdruk (u 10
Pulmasõnastik III
Pulmasõnastik II
langujoomad (Pi, Muh, Hls, Krk)
Pulmasõnastik
Siis pöördutakse tagasi majja.Väljaspool KJn
Die ethnologsche Wissenschaft an den estnischen Universitäten
Eestlaste argielutavadest
Veel mdunud sajandil saatsid kogu inimtegevust traditsioonilised
Die ethnologsche Wissenschaft an den estnischen Universitäten
Pulmasõnastik
Siis pöördutakse tagasi majja.Väljaspool KJn
Pulmasõnastik II
langujoomad (Pi, Muh, Hls, Krk)
Pulmasõnastik IV
Pulmasõnastik IVÜlo Tedre tanu lööma, ka tanule lööma (Muh); väike tüdruk (u 10
Pulmasõnastik III
Kommenteerida või mitte
Mälestused – ja nendega haakuvad nn elulooraamatud – tunnukse olevat nii avaldajate kui ka lugejate eelistuste esirinnas. Mälestusi ilmub sarjadena – näiteks monumentaalne sari „Eesti mälu” –, omaette teostena, aga samuti kildudena asutuste, organisatsioonide, koolide ja muude üksuste juubeliväljaannetes. Olgu siin näitena mainitud „Pärnu Ühisgümnaasium. Algusest aastani 1952” (Tallinn, 2006), mille 784 leheküljest kaugelt üle [...]
Maskeerimisest
Olulise ligu Eesti kombestikus moodustavad rahvakalendriga seotud uskumused ja tavad. Suulise kalendri ajaarvamine tugines nn. thtpevadele, mis algselt thistasid loodus-vi tperioodide lppu vi algust (nit
XIX sajand – murranguaeg eesti folklooris ja alusterajaja folkloristikas
The article discusses the 19th century as the period of great changes in Estonian folklore, which laid a foundation for folkloristics. The 19th century was characterised by the quick receding and even fading of folk culture; on the other hand, prerequisites emerged for extensive collecting of folklore and establishing foundations for national culture
Eesti rahvalaulus toimunud murrangust. Riimilise laulu teke 19. sajandil
The article about great changes in the Estonian folksong speaks about the emergence of the rhymed song in the 19th century, analysing the reasons why the older folksong started to fade and was replaced by the strophic end rhyme folksong
Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti
Juba 1981. a. ilmus Tartu likooli toimetiste 587. vihik ("Studia metrica et poetica"), mille esimeseks artikliks on Paul Alvre
Eesti jõuluaja sanditajad
Kirjutuse eesmrk on anda levaade eesti tavast, mida olen nimetanud sanditamiseks. Selle all mistan endises agraarhiskonnas -kohati veel praegugi esinevaid -rituaal-tseremoniaalseid
Värvid, arvud, kujundid. Esivanemate maailmapildist
Writing is a discussion held by Ülo Tedre, Enn Ernits, Mikk Sarv, Madis Kõiv, Vello Lõugas, Tõnis Vint, Ants Viires, Ülo Stöör, and Heino Eelsalu about colours, numbers, and shapes in our ancestors’ worldview
Tagasivaateid KKI rahvaluulesektori tööle 1947–1990
A retrospective look at the work of the folklore section of the Institute of Estonian Language and Literature in 1947–1990 introduces the main directions in the work of the section, its publications, and international cooperation
Mida arvasid Oskar Loorits ja teised õpetatud eesti mehed eestlaste iseloomust
The article under the heading, What Oskar Loorits and Other Learned Estonian Men Thought about Estonians’ Character, provides an overview of the estimations of Estonians given, starting from older historical records, to the viewpoints expressed by several cultural figures and experts on folklore, such as Loorits and Masing
Eestlaste argielutavadest
Veel mdunud sajandil saatsid kogu inimtegevust traditsioonilised
Keele ja Kirjanduse Instituudist ning maailmatasemest
The following writing is dedicated to the Institute of Estonian Language and Literature against the world level. Ülo Tedre and Rein Veidemann try to find an answer to why folklorists write monographs and not articles required by the academic system
Computer Science (6 works) · Lexicography and Language Studies (5 works) · Historical and Archaeological Studies (4 works) · Linguistics and language evolution (4 works) · European Linguistics and Anthropology (3 works) · Linguistic research and analysis (3 works) · Philosophy (3 works) · Folklore, Mythology, and Literature Studies (2 works) · Historical Linguistics and Language Studies (2 works) · History (2 works)