Kristiina Ross
Biographic Data
| ID | 9187331 |
|---|---|
| NAME | Kristiina Ross |
| GIVEN NAMES | Kristiina |
| FAMILY NAME | Ross |
| SIGNATURE | ROSS K |
| AFFILIATIONS | Institute of the Estonian Language |
| VERIFIED | No |
| TOTAL WORKS | 18 |
| TOTAL CITATIONS | 0 |
| WORKS AS AUTHOR | 18 |
| WORKS AS EDITOR | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 2000 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2025 |
| H-INDEX | 0 |
Koloniaalkeelest rahvuskeeleks. Saatesõna
Eesti keel XVIII sajandi kirikumeetrikates
Since the second half of the 17th century, parish registers served as administrative documents in which local pastors recorded the births, marriages, and deaths of congregation members. The matrix language of the registers was German. However, the names of peasants were entered following the Estonian model (byname + given name). In some registers, Estonian was also used systematically for additional information concerning individuals from lower s…
Ühest eesti keeles puuduvast mõistest ja selle aseainest
Kõik tõlkijad teavad, kui keeruliseks võib vahendamise teha see, kui lähteteksti hoiab koos mingi sõna, mille tähendust tuleb sihtkeeles erinevas kontekstis edasi anda erinevate sõnadega. Prantsuse või inglise keelest tõlkimisel võib niisuguseks sõnaks osutuda vanité/vanity, mille aluseks on ladina kuju vānitās. See sõna on tarvitatav üsna selgesti eristuvates tähendustes, mille ühiseks katmiseks puudub eesti keeles [...]
Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas. Saateks
10.–11. veebruarini 2022 toimus Eesti Keele Instituudi ning ajakirja Keel ja Kirjandus ühisel ettevõtmisel konverents „Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas”. Konverentsiga taheti hõlmata ühelt poolt üldisemat laadi arutlusi väikeste keelte ja kultuuride saatusest ajaloo keerdkäikudes, nende praegusest olukorrast üleilmastumise ja inglise keele pealetungi tingimustes ning teiselt poolt praktilisi küsimusi, millega need kogu…
Eesti keele varauusaegne mänguruum
Artiklis võetakse kõne alla eesti keele funktsioonid ja võimalused varauusajal, keskendudes XVII sajandile ja XVIII sajandi esimesele poolele. Siinse käsitluse esimeses osas kirjeldatakse vaadet, mis avaneb eesti keele arengule, kui sellele läheneda kitsalt kirikukirjanduse tõlkimiseks loodud kirjakeele aspektist. Praktilistest asjaoludest tingituna on seesugune lähenemisnurk mõneti enesestmõistetav, sest varasemat suulist suhtlust ei saagi vahe…
Eesti keel XVII ja XVIII sajandil kiriku kirjalikus asjaajamises
Varauusajal kuulus eesti keeleala mitmekeelsesse kultuuriruumi, mille valitsevaks keeleks oli saksa keel (Johansen, zur Mühlen 1973: 1–27; Plath 2012; Bender 2021). Reformatsioonijärgsetel sajanditel, mil suuline suhtlus taandus üha jõulisemalt leviva kirjaliku dokumenteerimisviisi ees, hakati Martin Lutheri õpetuse ajel intensiivselt arendama eesti kirjakeelt. XVI sajandist on eri põhjustel säilinud vähe materjale, kuid kaks järgnevat sajandit p…
Sõna, mõiste ja ideoloogia. Laulatusest abielureferendumini
Keset veidratel poliitilistel ajenditel tühjast kohast lõkkele puhutud abielureferendumi arutelusid saatis laulu-uurija Taive Särg e-kirjas pärimise sõna laulatus kohta. Otsides materjale sõnade laul ja hääl kasutamise kohta eesti keeles, oli ta avastanud, et naaberkeeltes sellele tähendusseoste poolest sobivat vastet ei leidu, ja kuna etümoloogiasõnastik seda kui tuletist ei kajasta, uuris ta, kas vana kirjakeel pakub [...]
Mõlgutusi tõest eesti keelekirjelduses
Eesti keelt on nüüdseks ligi 400 aastat kirjeldatud. Esimene eesti keele grammatika ilmus 1637. aastal Heinrich Stahli sulest ja õieti võib kirjeldamise alguspunktiks võtta tema käsiraamatu viis aastat varem ilmunud esimese osa eessõna, kus esimest korda räägitakse eesti keele häälikutest ja nende märkimisest. Selle 400 aastaga on eesti keele kohta väidetu üsna drastiliselt teisenenud, maha [...]
Meie ja teie eesti kirjakeel
Eestlaseks olemise juures peetakse tänapäeval üksmeelselt kõige tähtsamaks eesti keelt (Ehala 2017: 171). Üldiselt tugineb rahvuslik identiteet lisaks keelele veel teistelegi ühistunnustele, nagu päritolu, traditsioonid, ajalooline mälu, religioon jms. Siiski on eestlaste jaoks viimased poolteist sajandit just ühine kirjakeel olnud see, mis kõiki rahvusena ühte seob. Järgnevas arutletakse, keda on eesti keele oskamine ja arendamine [...]
Teemanumbri sünnist
Humanitaarteadusi peetakse, võrreldes loodus- ja ühiskonnateadustega, tihedamini seotuks parasjagu kehtivate väärtushinnangutega. Samas tahaksid ka humanitaarid teadlastena jõuda mingitegi kindlate ja verifitseeritavate tulemusteni. Või vähemalt on nad teadusbürokraatlike mehhanismide toimel üha enam sunnitud oma uurimistulemusi sellistena kirjeldama. Küsimus pole siiski mitte praeguse aja bürokraatlikes nõuetes, vaid kõnealune dilemma on saatnud…
Encyclopedia of Romantic Nationalism in Europe
This encyclopedia documents the presence and impact of nationalized cultural consciousness in European nationalism. It tracks how intellectuals, historians, philologists, novelists, poets, painters, folklorists, and composers, in an intensely collaborative transnational network, articulated the national identities and aspirations that would go on to determine European history and politics, with effects that are still felt today. Edited by Joep Le…
Words, Forms, and Phrases in Estonian Folksongs and Hymns
In the eighteenth century, songs of two essentially different types of culture were present in the repertory of the Estonian-speaking community: folksongs and hymns. The old tradition of folksongs (regilaul or runosong) representing the indigenous oral culture was still alive. At the same time, since the sixteenth century, more and more elements of European (Christian) written culture had penetrated into the mental world of Estonians. The structu…
Boheemlasliku töömeetodiga filoloog
Udo Uibo on töiselt rännelnud keele ja kirjanduse vahel. Ta lõpetas ülikooli eesti filoloogina eesti keele eriharus diplomitööga „Eesti keele morfoloogilise analüüsi põhimõtteid ja probleeme” ning tuli 1979. aastal tööle tollase Keele ja Kirjanduse Instituudi terminoloogia ja õigekeelsuse sektorisse, Henno Rajandi parasjagu loodavasse grammatikagruppi. Järgmisel aastal vahetas sama maja piires peremeest ja asus ajakirja Keel [...]
Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked
Filoloogia keskmeks on keel. Iga rahvusliku filoloogia eelduseks on vastava rahvakeele ning selles loodud rahvaluule ja kirjanduse olemasolu.(1) Rahvusliku filoloogia sünnist saab rääkida siis, kui on tekkinud kõiki kolme valdkonda uuriv teadus. Miskeelne see teadus olema peab, ei ole filoloogia määratlusega kuidagi piiratud. Eesti filoloogia tekke üle arutlemisel osutub metakeele küsimus siiski oluliseks ning paistab olevat [...]
Regivärsist kirikulauluni. Kuidas ja milleks kõrvutada vanu allkeeli
Võetagu vaid kätte ja tuldagu meie mittesaksa talurahva juurde ja kuulatagu ometi, kuidas nad oma ränkrasket tööd niihästi põllul kui ka kodus värsistatud lauludega leevendavad (kui hästi need kõlavad, sellest ei taha meie praegu rääkida); Et siit võib näha selle maarahva justnagu loomulikku kalduvust värsistamisele, siis saab ja tuleb neid ka seda lihtsamini veenda, et [...]
Riimi sunnil sündinud elukas
Järgnevas tuleb juttu ühest eestikeelse lõppriimilise luule algusaastate tõenäoliselt juhuslikust kõrvalsaadusest, mis või kes hiljem iseseisvalt tegutsema on pääsenud ja siiamaani elujõudu paistab ilmutavat. Eestikeelne lõppriimiline luule tekkis XVII sajandil ning hakkas arenema kahes vormis: juhuluulena ja kirikulaulu tõlkena (üksikud kirikulaulude tekstid on ka kohapeal loodud). Varajasim säilinud eestikeelne juhuluuletus pärineb teatavasti 1…
Heinrich Stahli ja Johannes Gutslaffi Uue Testamendi tõlke kõrvutus / An Attempt at the Comparison of the Translations of the New Testament by Heinrich Stahl und Johannes Gutslaff
The aim of the article is to compare two 17th century translations of the New Testament: the translation by Heinrich Stahl (1638) and the translation by Johannes Gutslaff (1641–1656). Relying on the model of description presented by Torop (1989) and Torop and Osimo (2010), the translations are described by three aspects (1) linguistic, (2) functional, (3) that of the translator`s position within three different time perspectives: achronic, synchr…
Bible translation as mediator of Hebrew impact on target languages
The full version of the Bible was first published in Estonian in 1739. In comparison with the neighbouring Protestant countries this is a very late date. However, serious attempts to translate the Bible into Estonian were made already in the 17th century. There are two manuscripts from the 17th century which contain translations of the Old Testament. The older manuscript dating from the middle of the century has been – unlike e.g. the Finnish Bib…
No prominent works on this page.
Bible translation as mediator of Hebrew impact on target languages
The full version of the Bible was first published in Estonian in 1739. In comparison with the neighbouring Protestant countries this is a very late date. However, serious attempts to translate the Bible into Estonian were made already in the 17th century. There are two manuscripts from the 17th century which contain translations of the Old Testament. The older manuscript dating from the middle of the century has been – unlike e.g. the Finnish Bib…
Heinrich Stahli ja Johannes Gutslaffi Uue Testamendi tõlke kõrvutus / An Attempt at the Comparison of the Translations of the New Testament by Heinrich Stahl und Johannes Gutslaff
The aim of the article is to compare two 17th century translations of the New Testament: the translation by Heinrich Stahl (1638) and the translation by Johannes Gutslaff (1641–1656). Relying on the model of description presented by Torop (1989) and Torop and Osimo (2010), the translations are described by three aspects (1) linguistic, (2) functional, (3) that of the translator`s position within three different time perspectives: achronic, synchr…
Riimi sunnil sündinud elukas
Järgnevas tuleb juttu ühest eestikeelse lõppriimilise luule algusaastate tõenäoliselt juhuslikust kõrvalsaadusest, mis või kes hiljem iseseisvalt tegutsema on pääsenud ja siiamaani elujõudu paistab ilmutavat. Eestikeelne lõppriimiline luule tekkis XVII sajandil ning hakkas arenema kahes vormis: juhuluulena ja kirikulaulu tõlkena (üksikud kirikulaulude tekstid on ka kohapeal loodud). Varajasim säilinud eestikeelne juhuluuletus pärineb teatavasti 1…
Regivärsist kirikulauluni. Kuidas ja milleks kõrvutada vanu allkeeli
Võetagu vaid kätte ja tuldagu meie mittesaksa talurahva juurde ja kuulatagu ometi, kuidas nad oma ränkrasket tööd niihästi põllul kui ka kodus värsistatud lauludega leevendavad (kui hästi need kõlavad, sellest ei taha meie praegu rääkida); Et siit võib näha selle maarahva justnagu loomulikku kalduvust värsistamisele, siis saab ja tuleb neid ka seda lihtsamini veenda, et [...]
Boheemlasliku töömeetodiga filoloog
Udo Uibo on töiselt rännelnud keele ja kirjanduse vahel. Ta lõpetas ülikooli eesti filoloogina eesti keele eriharus diplomitööga „Eesti keele morfoloogilise analüüsi põhimõtteid ja probleeme” ning tuli 1979. aastal tööle tollase Keele ja Kirjanduse Instituudi terminoloogia ja õigekeelsuse sektorisse, Henno Rajandi parasjagu loodavasse grammatikagruppi. Järgmisel aastal vahetas sama maja piires peremeest ja asus ajakirja Keel [...]
Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked
Filoloogia keskmeks on keel. Iga rahvusliku filoloogia eelduseks on vastava rahvakeele ning selles loodud rahvaluule ja kirjanduse olemasolu.(1) Rahvusliku filoloogia sünnist saab rääkida siis, kui on tekkinud kõiki kolme valdkonda uuriv teadus. Miskeelne see teadus olema peab, ei ole filoloogia määratlusega kuidagi piiratud. Eesti filoloogia tekke üle arutlemisel osutub metakeele küsimus siiski oluliseks ning paistab olevat [...]
Words, Forms, and Phrases in Estonian Folksongs and Hymns
In the eighteenth century, songs of two essentially different types of culture were present in the repertory of the Estonian-speaking community: folksongs and hymns. The old tradition of folksongs (regilaul or runosong) representing the indigenous oral culture was still alive. At the same time, since the sixteenth century, more and more elements of European (Christian) written culture had penetrated into the mental world of Estonians. The structu…
Teemanumbri sünnist
Humanitaarteadusi peetakse, võrreldes loodus- ja ühiskonnateadustega, tihedamini seotuks parasjagu kehtivate väärtushinnangutega. Samas tahaksid ka humanitaarid teadlastena jõuda mingitegi kindlate ja verifitseeritavate tulemusteni. Või vähemalt on nad teadusbürokraatlike mehhanismide toimel üha enam sunnitud oma uurimistulemusi sellistena kirjeldama. Küsimus pole siiski mitte praeguse aja bürokraatlikes nõuetes, vaid kõnealune dilemma on saatnud…
Encyclopedia of Romantic Nationalism in Europe
This encyclopedia documents the presence and impact of nationalized cultural consciousness in European nationalism. It tracks how intellectuals, historians, philologists, novelists, poets, painters, folklorists, and composers, in an intensely collaborative transnational network, articulated the national identities and aspirations that would go on to determine European history and politics, with effects that are still felt today. Edited by Joep Le…
Mõlgutusi tõest eesti keelekirjelduses
Eesti keelt on nüüdseks ligi 400 aastat kirjeldatud. Esimene eesti keele grammatika ilmus 1637. aastal Heinrich Stahli sulest ja õieti võib kirjeldamise alguspunktiks võtta tema käsiraamatu viis aastat varem ilmunud esimese osa eessõna, kus esimest korda räägitakse eesti keele häälikutest ja nende märkimisest. Selle 400 aastaga on eesti keele kohta väidetu üsna drastiliselt teisenenud, maha [...]
Meie ja teie eesti kirjakeel
Eestlaseks olemise juures peetakse tänapäeval üksmeelselt kõige tähtsamaks eesti keelt (Ehala 2017: 171). Üldiselt tugineb rahvuslik identiteet lisaks keelele veel teistelegi ühistunnustele, nagu päritolu, traditsioonid, ajalooline mälu, religioon jms. Siiski on eestlaste jaoks viimased poolteist sajandit just ühine kirjakeel olnud see, mis kõiki rahvusena ühte seob. Järgnevas arutletakse, keda on eesti keele oskamine ja arendamine [...]
Sõna, mõiste ja ideoloogia. Laulatusest abielureferendumini
Keset veidratel poliitilistel ajenditel tühjast kohast lõkkele puhutud abielureferendumi arutelusid saatis laulu-uurija Taive Särg e-kirjas pärimise sõna laulatus kohta. Otsides materjale sõnade laul ja hääl kasutamise kohta eesti keeles, oli ta avastanud, et naaberkeeltes sellele tähendusseoste poolest sobivat vastet ei leidu, ja kuna etümoloogiasõnastik seda kui tuletist ei kajasta, uuris ta, kas vana kirjakeel pakub [...]
Eesti keel XVII ja XVIII sajandil kiriku kirjalikus asjaajamises
Varauusajal kuulus eesti keeleala mitmekeelsesse kultuuriruumi, mille valitsevaks keeleks oli saksa keel (Johansen, zur Mühlen 1973: 1–27; Plath 2012; Bender 2021). Reformatsioonijärgsetel sajanditel, mil suuline suhtlus taandus üha jõulisemalt leviva kirjaliku dokumenteerimisviisi ees, hakati Martin Lutheri õpetuse ajel intensiivselt arendama eesti kirjakeelt. XVI sajandist on eri põhjustel säilinud vähe materjale, kuid kaks järgnevat sajandit p…
Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas. Saateks
10.–11. veebruarini 2022 toimus Eesti Keele Instituudi ning ajakirja Keel ja Kirjandus ühisel ettevõtmisel konverents „Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas”. Konverentsiga taheti hõlmata ühelt poolt üldisemat laadi arutlusi väikeste keelte ja kultuuride saatusest ajaloo keerdkäikudes, nende praegusest olukorrast üleilmastumise ja inglise keele pealetungi tingimustes ning teiselt poolt praktilisi küsimusi, millega need kogu…
Eesti keele varauusaegne mänguruum
Artiklis võetakse kõne alla eesti keele funktsioonid ja võimalused varauusajal, keskendudes XVII sajandile ja XVIII sajandi esimesele poolele. Siinse käsitluse esimeses osas kirjeldatakse vaadet, mis avaneb eesti keele arengule, kui sellele läheneda kitsalt kirikukirjanduse tõlkimiseks loodud kirjakeele aspektist. Praktilistest asjaoludest tingituna on seesugune lähenemisnurk mõneti enesestmõistetav, sest varasemat suulist suhtlust ei saagi vahe…
Ühest eesti keeles puuduvast mõistest ja selle aseainest
Kõik tõlkijad teavad, kui keeruliseks võib vahendamise teha see, kui lähteteksti hoiab koos mingi sõna, mille tähendust tuleb sihtkeeles erinevas kontekstis edasi anda erinevate sõnadega. Prantsuse või inglise keelest tõlkimisel võib niisuguseks sõnaks osutuda vanité/vanity, mille aluseks on ladina kuju vānitās. See sõna on tarvitatav üsna selgesti eristuvates tähendustes, mille ühiseks katmiseks puudub eesti keeles [...]
Koloniaalkeelest rahvuskeeleks. Saatesõna
Eesti keel XVIII sajandi kirikumeetrikates
Since the second half of the 17th century, parish registers served as administrative documents in which local pastors recorded the births, marriages, and deaths of congregation members. The matrix language of the registers was German. However, the names of peasants were entered following the Estonian model (byname + given name). In some registers, Estonian was also used systematically for additional information concerning individuals from lower s…
Philosophy (7 works) · Art (6 works) · Linguistics and language evolution (5 works) · Estonian (4 works) · Humanities (4 works) · Literature (4 works) · European Cultural and National Identity (3 works) · Historical and Archaeological Studies (3 works) · History (3 works) · Linguistics (3 works)