Carl Eric Simmul
Biographic Data
| ID | 9311834 |
|---|---|
| NAME | Carl Eric Simmul |
| GIVEN NAMES | Carl Eric |
| FAMILY NAME | Simmul |
| SIGNATURE | SIMMUL C E |
| AFFILIATIONS | Institute of the Estonian Language |
| ORCID | 0009-0005-2634-261X |
| VERIFIED | Yes |
| TOTAL WORKS | 7 |
| TOTAL CITATIONS | 0 |
| WORKS AS AUTHOR | 7 |
| WORKS AS EDITOR | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 2018 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2024 |
| H-INDEX | 0 |
Information structure of converb constructions
This paper describes the variation in information structure of Estonian - des , - mata and - maks constructions, and analyzes the factors influencing this variation. The paper describes information structure via the categories of information status and information role. Information status, which refers to the general pragmatic status of a linguistic unit, has two possible values: an information unit or an element of an information unit. Informati…
Komplementlausega predikaatidel põhinevate diskursusemarkerite kasutus eri registrites
Artiklis käsitleme diskursusemarkereid, mis on kujunenud kõnelejat tähistava tegevussubjektiga pealausest, millele järgneb komplementlause (Ma arvan, et see kana on surnud.). Selliseid markereid nimetatakse ingliskeelse terminiga complement-taking predicate markers (CTP-markers), meie kasutame eestikeelset terminit komplementlausega predikaatidel põhinevad markerid, lühidalt KP-markerid. KP-markerid esinevad eri keeltes (nt ingl I think, I guess…
Ma kardan, et meie õnned on üksteisest eemal. (Inter)subjektiivne diskursusemarker (ma) kardan (et)
Esmapilgul tundub verbiga kartma kõik selge olevat: see väljendab subjekti emotsionaalset seisundit, hirmunud olekut, mida põhjustab võimalik oht. Karta võib kurja koera, tigedat naabrit, äikest, sõda, koroonat, ebaõnnestumist ja mida kõike. Aga mis oht ähvardab seda, kes ütleb: Kardan, et olete valesti aru saanud või Ma kardan, et meie õnned on üksteisest eemal? Nendes näidetes [...]
Des-, Mata- Ja Maks-Konverbitarindi Inforoll
Kokkuvõte. Artikkel käsitleb eesti keele des-, mata- või maks-konverbitarindit sisaldavat komplekslauset. Aluseks on kvalitatiivne uurimus, mille käigus on analüüsitud 1803 konverbitarindit sisaldava lause semantilisi, morfosüntaktilisi ja infostruktuurilisi tunnuseid. Antakse ülevaate sellest, missuguseid inforolle täidab konverbitarind põhilause suhtes ja missuguste teguritega seostub konverbitarindi inforolli varieerumine. Uurimusest selgub ko…
Diskursusemarker (ma) arvan (et)
The discourse marker (ma) arvan (et) â i thinkâ The article analyzes the usage of variants of the discourse marker (ma) arvan (et) in different registers of Estonian. The use of this marker is compared in 15 text groups, which can be grouped into three registers: printed texts, online texts and spoken texts. The research material comes from the corpora available on Keeleveeb as well as corpora of spoken language and online conversations and conta…
Süüvides jonni jätmata avamaks sõnajärjemustreid
1. Konverbitarind ja sõnajärg Käsitlen artiklis eesti keele des-, mata– ja maks-konverbitarindi sõnajärge, mille varieerumine on pälvinud tähelepanu seoses nn lauselühendite keerukaks peetavate komareeglitega (Erelt 2019: 150–154; EKK: SÜ 137). Siin käsitlen seda nähtust teise nurga alt, andes ülevaate teguritest, mis mõjutavad konverbitarindi sõnajärje varieerumist kirjakeeles. des-, mata– ja maks-tarindi sõnajärjes varieerub nii tarindi asukoht…
Des- Ja Mata-Konverbitarindi Funktsioonid
Artikkel käsitleb kaht eesti keele konstruktsiooni – des– ja mata-tarindit –, mis vastavad tüpoloogilisele konverbitarindi määratlusele. Konverbitarind on infiniitne verbikonstruktsioon, mis talitleb teise sündmust väljendava konstruktsiooni vaba laiendina (vt Haspelmath 1995: 3; Ylikoski 2003: 222). Konstruktsiooni, mida konverbitarind laiendab, nimetatakse olenemata grammatilisest struktuurist põhilauseks. des-konverbitarind, mis koosneb des-v…
No prominent works on this page.
Des- Ja Mata-Konverbitarindi Funktsioonid
Artikkel käsitleb kaht eesti keele konstruktsiooni – des– ja mata-tarindit –, mis vastavad tüpoloogilisele konverbitarindi määratlusele. Konverbitarind on infiniitne verbikonstruktsioon, mis talitleb teise sündmust väljendava konstruktsiooni vaba laiendina (vt Haspelmath 1995: 3; Ylikoski 2003: 222). Konstruktsiooni, mida konverbitarind laiendab, nimetatakse olenemata grammatilisest struktuurist põhilauseks. des-konverbitarind, mis koosneb des-v…
Diskursusemarker (ma) arvan (et)
The discourse marker (ma) arvan (et) â i thinkâ The article analyzes the usage of variants of the discourse marker (ma) arvan (et) in different registers of Estonian. The use of this marker is compared in 15 text groups, which can be grouped into three registers: printed texts, online texts and spoken texts. The research material comes from the corpora available on Keeleveeb as well as corpora of spoken language and online conversations and conta…
Süüvides jonni jätmata avamaks sõnajärjemustreid
1. Konverbitarind ja sõnajärg Käsitlen artiklis eesti keele des-, mata– ja maks-konverbitarindi sõnajärge, mille varieerumine on pälvinud tähelepanu seoses nn lauselühendite keerukaks peetavate komareeglitega (Erelt 2019: 150–154; EKK: SÜ 137). Siin käsitlen seda nähtust teise nurga alt, andes ülevaate teguritest, mis mõjutavad konverbitarindi sõnajärje varieerumist kirjakeeles. des-, mata– ja maks-tarindi sõnajärjes varieerub nii tarindi asukoht…
Des-, Mata- Ja Maks-Konverbitarindi Inforoll
Kokkuvõte. Artikkel käsitleb eesti keele des-, mata- või maks-konverbitarindit sisaldavat komplekslauset. Aluseks on kvalitatiivne uurimus, mille käigus on analüüsitud 1803 konverbitarindit sisaldava lause semantilisi, morfosüntaktilisi ja infostruktuurilisi tunnuseid. Antakse ülevaate sellest, missuguseid inforolle täidab konverbitarind põhilause suhtes ja missuguste teguritega seostub konverbitarindi inforolli varieerumine. Uurimusest selgub ko…
Komplementlausega predikaatidel põhinevate diskursusemarkerite kasutus eri registrites
Artiklis käsitleme diskursusemarkereid, mis on kujunenud kõnelejat tähistava tegevussubjektiga pealausest, millele järgneb komplementlause (Ma arvan, et see kana on surnud.). Selliseid markereid nimetatakse ingliskeelse terminiga complement-taking predicate markers (CTP-markers), meie kasutame eestikeelset terminit komplementlausega predikaatidel põhinevad markerid, lühidalt KP-markerid. KP-markerid esinevad eri keeltes (nt ingl I think, I guess…
Ma kardan, et meie õnned on üksteisest eemal. (Inter)subjektiivne diskursusemarker (ma) kardan (et)
Esmapilgul tundub verbiga kartma kõik selge olevat: see väljendab subjekti emotsionaalset seisundit, hirmunud olekut, mida põhjustab võimalik oht. Karta võib kurja koera, tigedat naabrit, äikest, sõda, koroonat, ebaõnnestumist ja mida kõike. Aga mis oht ähvardab seda, kes ütleb: Kardan, et olete valesti aru saanud või Ma kardan, et meie õnned on üksteisest eemal? Nendes näidetes [...]
Information structure of converb constructions
This paper describes the variation in information structure of Estonian - des , - mata and - maks constructions, and analyzes the factors influencing this variation. The paper describes information structure via the categories of information status and information role. Information status, which refers to the general pragmatic status of a linguistic unit, has two possible values: an information unit or an element of an information unit. Informati…
Linguistics and language evolution (3 works) · Natural Language Processing Techniques (3 works) · Chemistry (2 works) · Computer Science (2 works) · Estonian (2 works) · Humanities (2 works) · Linguistics (2 works) · Philosophy (2 works) · Phonetics and Phonology Research (2 works) · Syntax, Semantics, Linguistic Variation (2 works)