Igor Kotjuh
Biographic Data
| ID | 9311852 |
|---|---|
| NAME | Igor Kotjuh |
| GIVEN NAMES | Igor |
| FAMILY NAME | Kotjuh |
| SIGNATURE | KOTJUH I |
| VERIFIED | No |
| TOTAL WORKS | 4 |
| TOTAL CITATIONS | 0 |
| WORKS AS AUTHOR | 4 |
| WORKS AS EDITOR | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 2012 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2025 |
| H-INDEX | 0 |
Rahvuskultuurilisest enesemääratlemisest eesti kirjandusloos. Igor Severjanini hübriididentiteedi peegeldus luulekogus „Klassikalised roosid“ (1931) / National-cultural Self-identification in Estonian…
Teesid: Artikkel käsitleb, kuidas vene luuletaja Igor Severjanini (1887–1941) Eesti-perioodi luule – eeskätt kogu „Klassikalised roosid“ (1931) – peegeldab hübriidset kultuurilist identiteeti, mis kujunes pikaajalise kokkupuute kaudu Eesti kultuuriruumi ja ühiskonnaga. Kuigi Severjanin jätkas kirjutamist vene keeles, ilmutab tema tähelepanu Eesti maastikele, ühiskonnale ja isiklikele paguluskogemustele kahetist kuuluvustunnet. Tuginedes identitee…
Eesti keel Igor Severjanini loomingus. Hübriididentiteeti toetav transkeelsus
Kultuurilooliste isikute ja sündmuste käsitlemisel on oluline mõista nende kaasaega. Selleks tuleb arvesse võtta ajaloolist elukorraldust: keskseid institutsioone, seadusandlust, riigi sise- ja välispoliitilisi eesmärke ning isegi selliseid detaile nagu käibel olev raha, selle väärtus, transpordivõrk ja teede olukord. Need aspektid aitavad paremini mõista omaaegseid sündmusi ja isikute tegutsemist. Igor Severjanini (Igor Vassiljevitš Lotarjov, 4.…
Tõrked Eesti venekeelse kirjanduse omaks tunnistamisel 1918–1940. Igor Severjanini juhtum
Kuhu paigutub Eestis kirjutatud venekeelne kirjandus, olgu luule või proosa – on see eesti või vene kirjandus? See on ajalooliste juurtega küsimus: niisuguseid tekste avaldati juba vast loodud Eesti Vabariigis. Sarnaselt küsib Cornelius Hasselblatt (2008: 29): „[---] Eesti kirjandusteadust käsitledes tuleb konstateerida, et üheks ülesandeks on oma uurimisobjekti määratlemine. Mida me käsitleme E/eesti kirjandusena?” XXI [...]
Eesti venekeelne kirjandus
Pealkirjas toodud küsimus on provotseerivalt poleemiline, sellele pole võimalik üheselt vastata. Näiteks Soome rootsikeelne kirjandus on küll osa soome kirjandusest, kuid Soome venekeelne kirjandus ei ole. Eesti kirjandusteadus on korduvalt pöördunud küsimuse juurde, mis on rahvuskirjandus. Ja vastanud: eesti kirjandus on kirjandus, mis on loodud eesti keeles. Viieköiteline „Eesti kirjanduse ajalugu” (1965–1991) ja neljast osast [...]
No prominent works on this page.
Eesti venekeelne kirjandus
Pealkirjas toodud küsimus on provotseerivalt poleemiline, sellele pole võimalik üheselt vastata. Näiteks Soome rootsikeelne kirjandus on küll osa soome kirjandusest, kuid Soome venekeelne kirjandus ei ole. Eesti kirjandusteadus on korduvalt pöördunud küsimuse juurde, mis on rahvuskirjandus. Ja vastanud: eesti kirjandus on kirjandus, mis on loodud eesti keeles. Viieköiteline „Eesti kirjanduse ajalugu” (1965–1991) ja neljast osast [...]
Tõrked Eesti venekeelse kirjanduse omaks tunnistamisel 1918–1940. Igor Severjanini juhtum
Kuhu paigutub Eestis kirjutatud venekeelne kirjandus, olgu luule või proosa – on see eesti või vene kirjandus? See on ajalooliste juurtega küsimus: niisuguseid tekste avaldati juba vast loodud Eesti Vabariigis. Sarnaselt küsib Cornelius Hasselblatt (2008: 29): „[---] Eesti kirjandusteadust käsitledes tuleb konstateerida, et üheks ülesandeks on oma uurimisobjekti määratlemine. Mida me käsitleme E/eesti kirjandusena?” XXI [...]
Eesti keel Igor Severjanini loomingus. Hübriididentiteeti toetav transkeelsus
Kultuurilooliste isikute ja sündmuste käsitlemisel on oluline mõista nende kaasaega. Selleks tuleb arvesse võtta ajaloolist elukorraldust: keskseid institutsioone, seadusandlust, riigi sise- ja välispoliitilisi eesmärke ning isegi selliseid detaile nagu käibel olev raha, selle väärtus, transpordivõrk ja teede olukord. Need aspektid aitavad paremini mõista omaaegseid sündmusi ja isikute tegutsemist. Igor Severjanini (Igor Vassiljevitš Lotarjov, 4.…
Rahvuskultuurilisest enesemääratlemisest eesti kirjandusloos. Igor Severjanini hübriididentiteedi peegeldus luulekogus „Klassikalised roosid“ (1931) / National-cultural Self-identification in Estonian…
Teesid: Artikkel käsitleb, kuidas vene luuletaja Igor Severjanini (1887–1941) Eesti-perioodi luule – eeskätt kogu „Klassikalised roosid“ (1931) – peegeldab hübriidset kultuurilist identiteeti, mis kujunes pikaajalise kokkupuute kaudu Eesti kultuuriruumi ja ühiskonnaga. Kuigi Severjanin jätkas kirjutamist vene keeles, ilmutab tema tähelepanu Eesti maastikele, ühiskonnale ja isiklikele paguluskogemustele kahetist kuuluvustunnet. Tuginedes identitee…
Philosophy (3 works) · Translation Studies and Practices (3 works) · European Cultural and National Identity (2 works) · Linguistics (2 works) · Art (1 work) · Botany (1 work) · Estonian (1 work) · Geology (1 work) · Geology (1 work) · Historical Geopolitical and Social Dynamics (1 work)