Tiit Hennoste
Biographic Data
| ID | 984427 |
|---|---|
| NAME | Tiit Hennoste |
| GIVEN NAMES | Tiit |
| FAMILY NAME | Hennoste |
| SIGNATURE | HENNOSTE T |
| AFFILIATIONS | Institute of the Estonian Language |
| VERIFIED | No |
| TOTAL WORKS | 22 |
| TOTAL CITATIONS | 23 |
| WORKS AS AUTHOR | 22 |
| WORKS AS EDITOR | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 1998 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2026 |
| H-INDEX | 2 |
Raamat ja lugeja
The main purposes of literature can be divided into three: literature for benefit (being useful, beneficial to life according to Horace), literature for entertainment, and literature for its own sake (l’art pour l’art). The relationship between writers and literature and political power can be divided into five: indifference, cooperation and collaboration with power, resistance to power, and resilience for the preservation of literature. I argue …
Jah ning jaa kinnitusküsimuse vastusena noorte argivestlustes
Artiklis analÃ1⁄4Ã1⁄4sitakse 10â 13-aastaste noorte vastuspartiklite jah ja jaa kasutust kinnituskÃ1⁄4simuse minimaalvastusena ning vÃμrreldakse tulemusi täiskasvanute suhtlusnormidega. AnalÃ1⁄4Ã1⁄4s näitab, et noorte suulistes vestlustes on jaa märksa sagedasem kui jah, moodustades 87% vastustest, täiskasvanute materjalis oli seevastu rohkem jah-vastuseid. Lisaks puudub noortekeeles nende partiklite kasutuses sÃ1⁄4steemne erinevus. Erinevalt täi…
Reducing the severity of incidents or emergency in Estonian emergency calls
The aim of the article is to analyze the calls to the Estonian Emergency Response Centre, focusing on instances where callers reduce the severity of incident or emergency in their first turn. The data comprise 39 calls from the Corpus of Emergency Calls of the University of Tartu. The analysis reveals that callers employ mitigating words and negative turn-initial utterances to reduce the severity. These words indicate the caller’s uncertainty abo…
'Sellepärast tahate 'kiirabi või . Päästekorraldaja ebaviisakus eesti hädaabikõnedes
Artikli teema on päästekorraldajate keeleline ebaviisakus helistaja suhtes Eesti hädaabikõnedes. Uurimuse eesmärk on leida, millistes suhtlustegevustes ebaviisakus esineb, mis selle esile kutsub ja milline on ebaviisakuse keeleline vorm. Analüüs tõi esile kolm rühma ebaviisakaid suhtlustegevusi: (a) etteheited helistajale, (b) ebaviisakalt vormistatud küsimused, infopalved, palved ning (c) ebaviisakad abipalve tagasilükkamised ja järsud ühepoolse…
Komplementlausega predikaatidel põhinevate diskursusemarkerite kasutus eri registrites
Artiklis käsitleme diskursusemarkereid, mis on kujunenud kõnelejat tähistava tegevussubjektiga pealausest, millele järgneb komplementlause (Ma arvan, et see kana on surnud.). Selliseid markereid nimetatakse ingliskeelse terminiga complement-taking predicate markers (CTP-markers), meie kasutame eestikeelset terminit komplementlausega predikaatidel põhinevad markerid, lühidalt KP-markerid. KP-markerid esinevad eri keeltes (nt ingl I think, I guess…
Diskursusemarkerid ja pragmaatika. Sissejuhatuseks
Käesoleva numbri teemaks on diskursusemarkerite hulka kuuluvad pragmaatilised partiklid ja komplementlausega predikaadil põhinevad markerid (KP-markerid) ning nende kasutamine eesti, liivi, isuri, udmurdi, komi ja ersa keeles. Diskursusemarkeri mõiste varieerub: siinse teemanumbri kontseptsioon toetub käsitusele, mille kohaselt on diskursusemarker n-ö katustermin. See hõlmab nii üksikuid sõnu (nt küll, ju, ometi, nähtavasti) kui ka pikemaid kindl…
Kuue (inter)subjektiivsuspartikli kasutus eesti keele registrites
The use of six (inter)subjectivity particles in Estonian registers The article analyzes the usage of three epistemic particles (vist, ilmselt, tegelikult) and three attitude particles (Ãμnneks, kahjuks, paraku) in texts belonging to different registers of Estonian: spoken interaction (institutional and everyday), online texts (instant messaging and comments), printed texts (prose fiction, journalism, and academic texts). The research material com…
Vaid üks eesti kirjandus
Kojuigatsus – kauguseigatsus, kahte harusse kasvav puu Karl Ristikivi See lugu algab Kalju Lepiku artikli- ja esseekogumiku pealkirjaks tõstetud fraasist „Vaid üks eesti kirjandus”. See on ütlemine, mida kasutati palju eriti 1980.–1990. aastate vahetusel. Koos metafooriga kahte harusse kasvanud puust hakkas see kirjeldama eesti kirjanduse saatust Teise maailmasõja järel. Lepik jagab selle teema kaheks. Üheks [...]
Ei saa me läbi “Pragmaatika” korpuseta. Korpuspragmaatika ja pragmaatikakorpus
Within the project “Pragmatics above grammar: Subjectivity and intersubjectivity in Estonian registers and text types” (PRG341) we are studying the expression of subjectivity and intersubjectivity in different written and spoken registers of modern Estonian. We focus on adverbs that function as discourse markers (e.g. vist ‘maybe, probably’, ilmselt ‘apparently, obviously’, tegelikult ‘actually’), markers that develop from main clauses containing…
Diskursusemarker (ma) arvan (et)
The discourse marker (ma) arvan (et) â i thinkâ The article analyzes the usage of variants of the discourse marker (ma) arvan (et) in different registers of Estonian. The use of this marker is compared in 15 text groups, which can be grouped into three registers: printed texts, online texts and spoken texts. The research material comes from the corpora available on Keeleveeb as well as corpora of spoken language and online conversations and conta…
Vestluskaaslase reaktsioonid kurtmisele kooliteemalistes argivestlustes
Responses to school-related complaints in Estonian everyday conversations The article targets complaint sequences in Estonian everyday conversations with a focus on responses to complaints. A complaint is a social action by which speakers express dissatisfaction with a certain state of affairs. The aim of complaining is to show that the matter is worth complaining about and to get affiliation from the recipient. For this research 40 school-relate…
Introduction
Variation is a universal phenomenon permeating language, culture, and the entire worldview. It characterizes human linguistic ability in the broadest sense. The current edition focuses on language variation which is examined from different angles: concentrating on the stability or variability of different levels and components of language, comparing morphosyntactic and semantic patterns in different languages, examining how mechanisms of human co…
Johannes Semper hobusega. Avangard, takerduja tehnika ja looduse vahel / Johannes Semper with a horse
Artikkel annab ülevaate 20. sajandi alguse kirjandusliku avangardi suhetest tehnikaga. Avangardi (eriti futurismi) jaoks pidi tehnika saama loomise eeskujuks ja masinate seadused esteetilise loovuse seadusteks. Artikkel väidab, et paljud avangardi tekstiuuenduslikud ideaalid on vastuolus tehnika ideaalidega ja iseloomustavad ennekõike loodust. Tehnika väärtustas tulemust, avangard protsessi. Tehnika väärtustas süsteemsust, ennustatavust, koopiali…
They are so stupid, so stupid. Emotional affect in Estonian school-related complaints
Estonian declarative questions
Kirjandus, teadus ja rahvus
Mis on selle essee mõte? Vastuseid on kaks. Keskne ja otsene eesmärk on vastuse otsimine küsimusele, kas ja kuidas on eesti kirjanduslugu aidanud (de)konstrueerida eesti rahvust. Kaudne eesmärk on aga iseenda teemakohase universumiosa korrastamine ja aukude täitmine. Seetõttu ei ole selles töös ka tavapäraseid viiteid. Huviline leiab loo lõpust loendi mu varasematest tekstidest, mis käesoleva [...]
Filoloogia vabastamine Exceli käest
Alustan ühe oma lemmikstseeniga eesti kirjandusest. Oskar Lutsu „Suves” kohtuvad üle aastate esimest korda Jorh Aadniel Kiir ja Joosep Toots. „Noh,” ütleb ta [Kiir], „kudas te... sa ka siia saite. Teid... sind... teid pole peale kooliaega enam näha olnud. Olite kõik aeg Venemaal?” (Luts 1987: 23) Mis siin toimub? Kiir takerdub (Lutsul kolm punkti) ja [...]
Estonian aa
Küsimused eestikeelses infodialoogis. 2
esolev artikkel on jtkuks artiklile "Ksimused eestikeelses infodialoogis I. Ksimuste vorm" (Hennoste jt 2009a), milles analsisime kvantitatiivselt ksimuste
Pivot constructions in spoken Estonian
Küsimuse vorm, episteemiline staatus ja episteemiline hoiak
Structure and Usage of the Tartu University Corpus of Written Estonian
This paper provides an overview of the first computer corpus of the Estonian language compiled at the University of Tartu. It was based on the design principles of the LOB and Brown corpora. The main part of the corpus was assembled from 1991-1995 and contains about 1 million textual words. It was compiled by an interdepartmental computational linguistics research group of the university. This paper gives a survey of the text groups in the corpus…
They are so stupid, so stupid. Emotional affect in Estonian school-related complaints
Estonian aa
Estonian declarative questions
Pivot constructions in spoken Estonian
Structure and Usage of the Tartu University Corpus of Written Estonian
This paper provides an overview of the first computer corpus of the Estonian language compiled at the University of Tartu. It was based on the design principles of the LOB and Brown corpora. The main part of the corpus was assembled from 1991-1995 and contains about 1 million textual words. It was compiled by an interdepartmental computational linguistics research group of the university. This paper gives a survey of the text groups in the corpus…
Structure and Usage of the Tartu University Corpus of Written Estonian
This paper provides an overview of the first computer corpus of the Estonian language compiled at the University of Tartu. It was based on the design principles of the LOB and Brown corpora. The main part of the corpus was assembled from 1991-1995 and contains about 1 million textual words. It was compiled by an interdepartmental computational linguistics research group of the university. This paper gives a survey of the text groups in the corpus…
Küsimuse vorm, episteemiline staatus ja episteemiline hoiak
Küsimused eestikeelses infodialoogis. 2
esolev artikkel on jtkuks artiklile "Ksimused eestikeelses infodialoogis I. Ksimuste vorm" (Hennoste jt 2009a), milles analsisime kvantitatiivselt ksimuste
Pivot constructions in spoken Estonian
Filoloogia vabastamine Exceli käest
Alustan ühe oma lemmikstseeniga eesti kirjandusest. Oskar Lutsu „Suves” kohtuvad üle aastate esimest korda Jorh Aadniel Kiir ja Joosep Toots. „Noh,” ütleb ta [Kiir], „kudas te... sa ka siia saite. Teid... sind... teid pole peale kooliaega enam näha olnud. Olite kõik aeg Venemaal?” (Luts 1987: 23) Mis siin toimub? Kiir takerdub (Lutsul kolm punkti) ja [...]
Estonian aa
Kirjandus, teadus ja rahvus
Mis on selle essee mõte? Vastuseid on kaks. Keskne ja otsene eesmärk on vastuse otsimine küsimusele, kas ja kuidas on eesti kirjanduslugu aidanud (de)konstrueerida eesti rahvust. Kaudne eesmärk on aga iseenda teemakohase universumiosa korrastamine ja aukude täitmine. Seetõttu ei ole selles töös ka tavapäraseid viiteid. Huviline leiab loo lõpust loendi mu varasematest tekstidest, mis käesoleva [...]
Johannes Semper hobusega. Avangard, takerduja tehnika ja looduse vahel / Johannes Semper with a horse
Artikkel annab ülevaate 20. sajandi alguse kirjandusliku avangardi suhetest tehnikaga. Avangardi (eriti futurismi) jaoks pidi tehnika saama loomise eeskujuks ja masinate seadused esteetilise loovuse seadusteks. Artikkel väidab, et paljud avangardi tekstiuuenduslikud ideaalid on vastuolus tehnika ideaalidega ja iseloomustavad ennekõike loodust. Tehnika väärtustas tulemust, avangard protsessi. Tehnika väärtustas süsteemsust, ennustatavust, koopiali…
They are so stupid, so stupid. Emotional affect in Estonian school-related complaints
Estonian declarative questions
Diskursusemarker (ma) arvan (et)
The discourse marker (ma) arvan (et) â i thinkâ The article analyzes the usage of variants of the discourse marker (ma) arvan (et) in different registers of Estonian. The use of this marker is compared in 15 text groups, which can be grouped into three registers: printed texts, online texts and spoken texts. The research material comes from the corpora available on Keeleveeb as well as corpora of spoken language and online conversations and conta…
Vestluskaaslase reaktsioonid kurtmisele kooliteemalistes argivestlustes
Responses to school-related complaints in Estonian everyday conversations The article targets complaint sequences in Estonian everyday conversations with a focus on responses to complaints. A complaint is a social action by which speakers express dissatisfaction with a certain state of affairs. The aim of complaining is to show that the matter is worth complaining about and to get affiliation from the recipient. For this research 40 school-relate…
Introduction
Variation is a universal phenomenon permeating language, culture, and the entire worldview. It characterizes human linguistic ability in the broadest sense. The current edition focuses on language variation which is examined from different angles: concentrating on the stability or variability of different levels and components of language, comparing morphosyntactic and semantic patterns in different languages, examining how mechanisms of human co…
Kuue (inter)subjektiivsuspartikli kasutus eesti keele registrites
The use of six (inter)subjectivity particles in Estonian registers The article analyzes the usage of three epistemic particles (vist, ilmselt, tegelikult) and three attitude particles (Ãμnneks, kahjuks, paraku) in texts belonging to different registers of Estonian: spoken interaction (institutional and everyday), online texts (instant messaging and comments), printed texts (prose fiction, journalism, and academic texts). The research material com…
Vaid üks eesti kirjandus
Kojuigatsus – kauguseigatsus, kahte harusse kasvav puu Karl Ristikivi See lugu algab Kalju Lepiku artikli- ja esseekogumiku pealkirjaks tõstetud fraasist „Vaid üks eesti kirjandus”. See on ütlemine, mida kasutati palju eriti 1980.–1990. aastate vahetusel. Koos metafooriga kahte harusse kasvanud puust hakkas see kirjeldama eesti kirjanduse saatust Teise maailmasõja järel. Lepik jagab selle teema kaheks. Üheks [...]
Ei saa me läbi “Pragmaatika” korpuseta. Korpuspragmaatika ja pragmaatikakorpus
Within the project “Pragmatics above grammar: Subjectivity and intersubjectivity in Estonian registers and text types” (PRG341) we are studying the expression of subjectivity and intersubjectivity in different written and spoken registers of modern Estonian. We focus on adverbs that function as discourse markers (e.g. vist ‘maybe, probably’, ilmselt ‘apparently, obviously’, tegelikult ‘actually’), markers that develop from main clauses containing…
Komplementlausega predikaatidel põhinevate diskursusemarkerite kasutus eri registrites
Artiklis käsitleme diskursusemarkereid, mis on kujunenud kõnelejat tähistava tegevussubjektiga pealausest, millele järgneb komplementlause (Ma arvan, et see kana on surnud.). Selliseid markereid nimetatakse ingliskeelse terminiga complement-taking predicate markers (CTP-markers), meie kasutame eestikeelset terminit komplementlausega predikaatidel põhinevad markerid, lühidalt KP-markerid. KP-markerid esinevad eri keeltes (nt ingl I think, I guess…
Diskursusemarkerid ja pragmaatika. Sissejuhatuseks
Käesoleva numbri teemaks on diskursusemarkerite hulka kuuluvad pragmaatilised partiklid ja komplementlausega predikaadil põhinevad markerid (KP-markerid) ning nende kasutamine eesti, liivi, isuri, udmurdi, komi ja ersa keeles. Diskursusemarkeri mõiste varieerub: siinse teemanumbri kontseptsioon toetub käsitusele, mille kohaselt on diskursusemarker n-ö katustermin. See hõlmab nii üksikuid sõnu (nt küll, ju, ometi, nähtavasti) kui ka pikemaid kindl…
'Sellepärast tahate 'kiirabi või . Päästekorraldaja ebaviisakus eesti hädaabikõnedes
Artikli teema on päästekorraldajate keeleline ebaviisakus helistaja suhtes Eesti hädaabikõnedes. Uurimuse eesmärk on leida, millistes suhtlustegevustes ebaviisakus esineb, mis selle esile kutsub ja milline on ebaviisakuse keeleline vorm. Analüüs tõi esile kolm rühma ebaviisakaid suhtlustegevusi: (a) etteheited helistajale, (b) ebaviisakalt vormistatud küsimused, infopalved, palved ning (c) ebaviisakad abipalve tagasilükkamised ja järsud ühepoolse…
Reducing the severity of incidents or emergency in Estonian emergency calls
The aim of the article is to analyze the calls to the Estonian Emergency Response Centre, focusing on instances where callers reduce the severity of incident or emergency in their first turn. The data comprise 39 calls from the Corpus of Emergency Calls of the University of Tartu. The analysis reveals that callers employ mitigating words and negative turn-initial utterances to reduce the severity. These words indicate the caller’s uncertainty abo…
Raamat ja lugeja
The main purposes of literature can be divided into three: literature for benefit (being useful, beneficial to life according to Horace), literature for entertainment, and literature for its own sake (l’art pour l’art). The relationship between writers and literature and political power can be divided into five: indifference, cooperation and collaboration with power, resistance to power, and resilience for the preservation of literature. I argue …
Jah ning jaa kinnitusküsimuse vastusena noorte argivestlustes
Artiklis analÃ1⁄4Ã1⁄4sitakse 10â 13-aastaste noorte vastuspartiklite jah ja jaa kasutust kinnituskÃ1⁄4simuse minimaalvastusena ning vÃμrreldakse tulemusi täiskasvanute suhtlusnormidega. AnalÃ1⁄4Ã1⁄4s näitab, et noorte suulistes vestlustes on jaa märksa sagedasem kui jah, moodustades 87% vastustest, täiskasvanute materjalis oli seevastu rohkem jah-vastuseid. Lisaks puudub noortekeeles nende partiklite kasutuses sÃ1⁄4steemne erinevus. Erinevalt täi…
Linguistics (11 works) · Philosophy (10 works) · Estonian (9 works) · Language, Discourse, Communication Strategies (7 works) · Psychology (7 works) · Computer Science (6 works) · Philosophy (5 works) · Artificial Intelligence (4 works) · Discourse Analysis in Language Studies (4 works) · European Cultural and National Identity (4 works)