Lutsi speakers and rememberers in the late 20th and early 21st centuries

This article describes the language of the last speakers of Lutsi as well as their family background and the sources of their language knowledge, in order to show the paths by which Lutsi language knowledge – even if only of a fragmentary sort – has survived up to the present day. The language knowledge of these last speakers is described using observations taken from the field notes and memories of other researchers as well as from my own encounters with them. This information is placed in a historical and regional context by providing a detailed overview of the historical extent of the Lutsi community, theories about Lutsi origins and how this connects with the memory of Lutsi families and observed language variation within the Lutsi speech area, changes in Lutsi speaker numbers and language use, and the history of Lutsi documentation and the observations of the researchers who documented them. Kokkuvõte. Uldis Balodis: Lutsi keele kõnelejad ja mäletajad 20. ja 21. sajandi vahetusel. Lutsi keelt räägiti mitu sajandit Kagu-Lätis Ludza linna ümbritsevates valdades ja külades. Lutsi keel ja kultuur said tähtsaks osaks nii Latgali kui ka kogu Läti kultuuriajaloost. Lutsi keel on ühendanud Eestit ja Lätit ning saanud nende ühise pärandi sümboliks. Selle artikli esimeses osas kirjeldatakse lutsi keele uurijate (Oskar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit Voolaine, August Sang) mälestusi ja tähelepanekuid ajast, kui seda keelt veel räägiti igapäevaselt. Artikli teises osas antakse ülevaate Põlda valla Jaani küla Nikonovide perekonnast, kes olid viimaseid lutsi keele oskajaid. Samuti vaadeldakse viimaseid lutsi keelepärandi kandjaid tänapäeval – nn mäletajaid –, käsitledes nii nende elulugusid kui ka teadmisi lutsi keelest. Kokkovyteq Lutsi kielehn. Uldis Balodis: Lutsi kiele kynelejaq ni mälehäjäq 20. ni 21. sā-āstaga vaihtusel. Mitu sā-āstakka kyneldi lutsi kīlt Ludzi ümbre valdohn ni küllihn. Lutsi kīļ um nī Lätkalihn ku kaq kȳ Lätihn kultūri aolū tähtsä oza. Lutsi kīļ um kaq tähtsä köüdüs Läti ni Ēstimā vaihel ni noide ütidze perändüze tunnismärķ. Sjōl kirotuzel um katș ossa. Edimädzehn ozahn ma selledä lutsi kiele ūŗjide (Oskar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit Voolaine, August Sang) mälehüizi ni tähelepandmizi aost, ku tūd kīlt vīl egä päiv kyneldi. Tȳz̦ ehn ozahn tī ülekaehuze Pylda valla Jāni külä Nikonovi perrest, kohn elliq perämädze lutsi kiele myistjaq. Ma ka kynele perämädzist Lutsi inemizist tǟmbädzel pǟväl – nm mälehäjidest –, kiä viļ tīdväq veidüq lutsi kīlt, ni kaq noide elolūst ni kiele tīdmizest

Archaeology · Linguistics · Eastern European Communism and Reforms · European Linguistics and Anthropology · History · Philosophy · Psychology · Romani and Gypsy Studies

• Variation of the Glottal Stop /ʔ/ in South Estonian Lative Forms

  Open Access•Janek Vaab•Linguistica Uralica•2026

  Incluir item

• The structural consequences of language death

  Open Access•Lyle Campbell, Martha C Muntzel•Investigating Obsolescence•1989

  Incluir item

• From Sementovskij to the 20th century. Notes on the Lutsis in the Latvian press

  Open Access•Hannes Korjus•Eesti ja soome-ugri keeleteaduse…•2021

  Incluir item

• The Archive of Estonian Dialects and Finno-Ugric Languages at the Institute of the Estonian Language

  Open Access•Liis Ermus, Mari-Liis Kalvik et al.•Uralica Helsingiensia•2019

  Incluir item

• Expeditions among the Lutsi Estonians and the design of Language Learning Materials

  Open Access•Uldis Balodis•Uralica Helsingiensia•2019

  Incluir item

• A linguistic analysis of Heikki Ojansuu’s phonograph recordings of Kraasna

  Open Access•Tobias Weber•Eesti ja soome-ugri keeleteaduse…•2021

  Incluir item