Pular para o conteúdo principal

ETHNOS_APP

Início • Busca • Periódicos • Lista 0

Pets as family members

Conflicting practices in the use of third-person pronouns to refer to companion animals in written biographical stories in Finnish

Dados Bibliográficos

ID21783151
AutoresKatri Priiki (0000-0002-5615-1348, University of Turku, autor correspondente)
Ano2023
Volume14
Fascículo3
Data de publicação2023-11-26
Peer ReviewedSim
Open AccessSim
TipoARTICLE
PeriódicoEesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics (JOURNAL)
Identificadores do periódicoISSN: 1736-8987 • E-ISSN: 2228-1339
EditoraUniversity of Tartu (PUBLISHER • EE)
DOI10.12697/jeful.2023.14.3.04
OpenAlexW4389009791
IdiomaEN
Citações recebidas1
Referências citadas12

In many languages, the category of ‘humans’ is linguistically separate from other animals. In Standard Finnish, for example, separate pronouns are used. Companion animals in modern societies, in a way, falls between humans and animals, since people often consider them as distinct persons and family members. The article examines how Finnish writers waver between these two pronouns in references to pets in biographical stories. Although the writers aim at following Standard Finnish norms in most other aspects, one out of three writers uses personal pronouns to refer to animals. Many writers humanize pets in other ways but do not deviate from the pronoun norm. For them, the idea of standard language seems to override the possibility of expressing attitudes towards animals with pronoun choice. Others adopt pronoun variation as a stylistic effect, or the colloquial system with perspective taking as the reason for pronoun variation conveyed to the texts. Kokkuvõte. Katri Priiki: Lemmikloomad nagu pereliikmed: lemmikloomadele viitavate pronoomenite vastuoluline kasutamine soomekeelsetes elulugudes. Paljudes keeltes eristatakse inimesi ja loomi grammatiliselt. Soome standardkeeles kasutatakse inimeste ja loomade kohta erinevaid pronoomeneid. Artiklis uuritakse, kuidas mitteprofessionaalsed soome keeles kirjutajad vahetavad biograafilistes tekstides lemmikloomadele viitavaid pronoomeneid. Kaasaegses ühiskonnas jäävad lemmikloomad mõnes mõttes inimese ja teiste loomade vahele, sest inimesed peavad neid sageli omaette isikuks ja oma pere liikmeks. Kuigi kirjutajad järgivad üldiselt soome keele standardnorme, kasutab üks kolmest kirjutajast lemmikloomadele viitamiseks isikulist asesõna. Ülejäänud humaniseerivad lemmikloomi muul viisil ega kaldu pronoomenite kasutusnormidest kõrvale. Isikuliste asesõnade hän ’tema’ ja he ’nad’ kasutamine tekstides on mõjutatud mitmetest teguritest: soome kõnekeelest, võõrkeeltest, eriti inglise keelest, ja lemmikloomade muutuvast staatusest

First person · Linguistics · Object pronoun · Personal pronoun · Pronoun · Reflexive pronoun · Subject pronoun · Third person · Language, Metaphor, and Cognition · Linguistic research and analysis · Philosophy · Psychology · Swearing, Euphemism, Multilingualism

  • Discourses on the human–animal relationship in Finnish metalinguistic social media discussions

    Open Access•Salla Suotula•Nordic Journal of Linguistics•2025

  • What's New, Pussycat? On Talking to Babies and Animals

    Open Access•Denis Burnham, Christine Kitamura et al.•Science•2002

  • Why do people love their pets?

    Open Access•Jeff Archer, John Archer•Evolution and Human Behavior•1997

  • Passive — personal or impersonal?

    Marja-Liisa Helasvuo•Grammar from the Human…•2006

  • Effects of perspective-taking on pronominal reference to humans and animals

    Open Access•Elke Kaiser, Elsi Kaiser•Open Linguistics•2018

  • Critical Anthropomorphism and Animal Ethics

    Open Access•Fredrik Karlsson•Journal of Agricultural and…•2011

  • The Handbook of Nonsexist Writing

    R L Widmann, Casey W Miller et al.•Frontiers A Journal of Women…•1989

  • Names in Focus

    Riitta-Liisa Valijärvi•Folklore•2014

  • Shared Spaces, Practices And Mobilities

    Open Access•Nora Schuurman, Taina Syrjämaa•Home Cultures•2021

  • Talking the Dog

    Deborah Tannen•Research on Language and Social…•2004

  • On the so-called Finnish passive

    Susanna Shore•WORD•1988

  • Language ideologies and the consequences of standardization

    Open Access•James Milroy•Journal of Sociolinguistics•2001

  • Comment parle-t-on aux animaux ? Formes et effets pragmatiques de l'adresse aux animaux de compagnie

    Chloé Mondémé•Langage et société•2017

Obras citantes distintas1
Citações por ano1
Intervalo de citações2025 - 2025 (1)
Velocidade de citaçãorecent
Altamente citadoNão
Ethnos_APP • Projeto Open Source • Licença MIT • Frontend v2.0.0 • Privacidade e Cookies • Documentação da API: api.ethnos.app/docs • Código da API: GitHub • DOI: 10.5281/zenodo.17049435 • Código do Frontend: GitHub • DOI: 10.5281/zenodo.17050053 • cruz.rio.br • Expectantes Misericordiae