Alamsaksa laensõnadest nende tulekuajas

Omaaegseid alamsaksa 5 laensnu on lisandunud eesti keelde sedavrd rohkesti, et senistes ksitlustes on neid harilikult esitatud teemade vi mistealade kaupa. Piskus valikus esindaksid niteks altar 6 (< kasks altar), koor 'rdu' (< kr), orel (< orgel) ja piht(ima) (< bichte, bichten) kirikusnavara, ehitistega seoses on laenatud kamber (< kammer, kamber), kelder (< keller, kelder), kk (< k!ke), kn (< sch ne), pning (< b ninge) ja ruum (< rm), nagu ka korsten (< schor-stn), mr (< m"re), torn '(vangi)torn' (< torne) vi trepp (< treppe). Uuendusi eluruumides vljendasid kapp (< schap), lamp (< lampe), peegel (< spgel), pink (< benk), riiul (< rile) ja tool (< stl), majapidamises aga kruuk ja kruus (< krke, krs), krid (< schre), nr (< snre), pann (< panne), pott (< pot) ja seep (< spe). Avalikku elu-ja iguskorda iseloomustasid niteks kaak 'hbipost' (< kk), kelm (< schelm), rvel (< r ver), valsk (< valsch) ja vang (< vangene), elukutsete snavarasse lisandusid arst (< arste), kokk (< kok), ksner (< k rsner, k sner), mlder (< mller, mlner) ja seemisker (< smeschg!rer), tvahendite nimistusse haamer (< h"mer), hvel (< h#vel), peitel (< beitel), saag (< s"ge) ja viil (< vle). Anumate ja mtudena tulid kasutusele aam (< me), lhker (< lecker, lecher), ptt (< btte), toop (< stp) ja vaat (< v"t), toidutegemist rikastasid ingver (< ingever, engever), kook (< kke), moos (< ms), prm (< berme), sinep (< sennep), vorst (< worst) jne. Enamik esitatud laenuniteid tohiks olla ldtuntud

Computer Science · Lexicography and Language Studies · Linguistics and Cultural Studies · Natural Language Processing Techniques

• Ametinimetustest ja sotsiaalsetest rollidest eesti varase leksikograafia põhjal

  Open Access•Madis Jürviste•Keel ja Kirjandus•2023

  Add to list

• Do contact languages influence the distribution of prepositions in Estonian dialects

  Open Access•Mirjam Ruutma•Nordic Journal of Linguistics•2019

  Add to list