Keeldkõne mitmuse 1. isiku vormide varieerumine ja tüpoloogiline keelemuutus

Kas probleem keelekorralduse jaoks

Bibliographic Data

ID21783040
AuthorsLiina Lindström (0000-0003-1458-6682, University of Tartu, corresponding author)
Year2023
Volume14
Issue1
Publication date2023-10-19
Open AccessYes
TypeARTICLE
VenueEesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics (JOURNAL)
Journal identifiersISSN: 1736-8987 • E-ISSN: 2228-1339
PublisherUniversity of Tartu (PUBLISHER • EE)
DOI10.12697/jeful.2023.14.1.07
OpenAlexW4387776653
LanguageET
Citations received1
References cited18

Artiklis käsitletakse eesti keele mitmuse 1. isiku keeldkõne moodustamise ja kasutamise varieerumist, keelemuutuse kulgu ning järeldusi keelekorralduse jaoks. Mitmuse 1. isiku keeldkõnet saab moodustada nii imperatiivi keeldkõne vorme kasutades (ärgem tehkem) kui ka indikatiivi lõppe kasutades eitussõnal ja põhisõnal (ärme teeme) või ainult eitussõnal (ärme tee). Eesti keele ühendkorpusest 2019 saadud 4964-lauselise juhuvalimi põhjal selgub, et eitussõna ärme kasutus laieneb, ärgem kahaneb ning lõputa konstruktsiooni (ärme tee) kasutus kasvab. Ärgem- ja ärme-konstruktsiooni valikus on märgata mõningaid kinnistunud väljendeid, mis üht või teist varianti eelistavad. ärgem-konstruktsiooni kasutatakse rohkem retoorilise üleskutsena koos mitteagentiivsete verbidega, ärme-konstruktsiooni kõnelejat kaasavalt ja agentiivsete verbidega. Keelemuutuse suund on indikatiivse lõputa konstruktsiooni kasutuse laienemisele. See on ühtlasi tüpoloogiline muutus, sest sümmeetriline keeldkõnevorm asendub asümmeetrilisega. Seetõttu on keelekorraldus pikalt seda muutust tõrjunud, ent 2022. aasta lõpul siiski aktsepteerinud ka lõputa vormi. Abstract. Liina Lindström: Variation in prohibitive 1Pl forms and typological shift: a problem for language planning? Estonian shows extensive variation in the formation and use of 1Pl prohibitive forms. Older forms use a special imperative (prohibitive) negation verb, which can be conjugated (ärgem); imperative endings are repeated on the main verb (är­gem teh­kem ‘let’s not do it’). New forms use indicative endings on the negation verb (ärme) and main verb; however, the main verb may also occur as a bare stem (ärme teeme or ärme tee ‘let’s not do it’). In this paper, the variation between these three main constructions is analysed on the basis of data taken from the Estonian National Corpus 2019. It appears that use of the imperative construction (ärgem) is decreasing and use of indicative forms (ärme) is increasing; with indicative forms, there is a preference for the main verb to occur as a bare stem. This can also be seen as a typological change: symmetric negation of the imperative is replaced with an asymmetric negation construction. The imperative construction (ärgem), however, is still widely used for rhetorical purposes especially with non-agentive verbs, such as unustama ‘forget’, while the indicative construction (ärme) is typically used speaker-inclusively with agentive verbs. Language planning has resisted the asymmetric negation type so far, but accepted it finally in 2022

Humanities · Linguistics · Negation · Physics · Verb · Natural Language Processing Techniques · Philosophy

Tools

Open DOIOpen Access