Kuidas nii, kalapulki?! (’How so, fishfingers?!’)

A surprise-question in Estonian

Bibliographic Data

ID21783141
AuthorsAnu Treikelder (0000-0003-4866-9902, University of Tartu, corresponding author)
Year2023
Volume14
Issue2
Publication date2023-11-10
Open AccessYes
TypeARTICLE
VenueEesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics (JOURNAL)
Journal identifiersISSN: 1736-8987 • E-ISSN: 2228-1339
PublisherUniversity of Tartu (PUBLISHER • EE)
DOI10.12697/jeful.2023.14.2.10
OpenAlexW4388566688
LanguageEN
References cited9

This article presents a study of the use of Estonian elliptical interrogatives formed with kuidas nii (‘how so’) in literary texts of the Estonian-French parallel corpus, focusing on their discourse functions. Kuidas nii interrogatives are analysed as surprise questions, expressing the speaker’s surprise with regard to an unexpected situation verbalised in the prior turn and the speaker’s request for an explanation. In combination with the particle nii (‘so’), the wh-word kuidas (‘how’) has always a why-like use. These interrogatives are analysed as mixed speech acts featuring both exclamative and interrogative properties that appear to different degrees depending on the context. The two main discourse functions identified in the corpus foreground one of these components: clarification request with a high asking force and denial/disagreement with a more prominent exclamative component related to the speaker’s attitude. The study of translations reveals a great affinity between French comment ça and kuidas nii. Kokkuvõte. Anu Treikelder: Kuidas nii, kalapulki?! Ühest üllatusküsimusest eesti keeles. Selles artiklis uuritakse elliptiliste kuidas nii-küsimuste kasutust Eesti-prantsuse paralleelkorpuse kirjanduslikes tekstides, keskendudes nende diskursiivsetele funktsioonidele. Kuidas nii-küsimusi vaadeldakse kui üllatusküsimusi, mis väljendavad kõneleja üllatust kaaskõneleja eelnevas voorus esitatu või tema kõneakti suhtes ja kõneleja soovi saada selgitusi ootuspäratu olukorra kohta. Koos partikliga nii on küsisõnal alati põhjuslik, küsisõnaga miks sarnane tähendus. Kuidas nii-küsimusi käsitletakse artiklis kui „segatüüpi“ kõneakte, millel on nii küsimuse kui hüüatuse tunnused, mida vastavalt kontekstile rohkem või vähem rõhutatakse. Korpusenäidete põhjal võib eristada kuidas nii-küsimuste kahte põhilist funktsiooni: selgituse küsimine (mille puhul küsiv komponent on esiplaanil) ja eitamine või mittenõustumine (mille puhul rõhk on pigem kõneleja hoiakut väljendaval hüüatuslikul komponendil). Prantsuskeelsete vastete uurimine näitas, et küsifraasil comment ça/cela on kuidas nii-küsimusega väga sarnased kasutused

Estonian · Humanities · Linguistics · Surprise · Communication · Discourse Analysis in Language Studies · History · Linguistics and Discourse Analysis · Natural Language Processing Techniques · Philosophy · Psychology

Tools

Open DOIOpen Access