Külli Prillop
Biographic Data
| ID | 3480794 |
|---|---|
| NAME | Külli Prillop |
| GIVEN NAMES | Külli |
| FAMILY NAME | Prillop |
| SIGNATURE | PRILLOP K |
| AFFILIATIONS | Institute of the Estonian Language |
| ORCID | 0000-0002-2277-0685 |
| VERIFIED | Yes |
| TOTAL WORKS | 16 |
| TOTAL CITATIONS | 0 |
| WORKS AS AUTHOR | 16 |
| WORKS AS EDITOR | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 2014 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2025 |
| H-INDEX | 0 |
Maakeeles on kirjutatud… (Saatesõna)
Punktike ja palatalisatsioon. Lähivaade XIX sajandi esimese poole kirjaviisiuuendusele
Palatalization is not indicated in standard Estonian orthography. In the 1820s, Otto Wilhelm Masing proposed marking palatalization with a small dot placed beneath the vowel preceding the palatalized consonant. This article examines the extent to which Masing’s proposal was adopted and explores the reasons why the palatalization mark ultimately failed to become part of standard written Estonian. Masing also introduced the letter õ to distinguish …
Ning-ist ja-ni ja edasi
From ning to ja and beyond This article examines the occurrence and functional distribution of the linguistic units ja and ning (‘and’) in early written Estonian texts. In modern Estonian, ja and ning are high-frequency synonymous coordinating conjunctions, whose functions have been described in previous linguistic studies and subjected to prescriptive language regulation. The corpus-based study reveals that while the conjunction ning appears in …
Aastat lingvistikaolümpiaadi koos Renate Pajusaluga
Rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad kutsuti ellu 2003. aastal. Eestis seati see sisse samal aastal tänu Renate Pajusalule, kes seda vedama asus. Siinne artikkel vaatabki tagasi 20-le lingvistikaolümpiaadi aastale ning Renate rollile selles, tehes seda Renate kaasteeliste pilgu läbi. Artiklis leiavad kajastust erinevad võistlusvoorud, aga ka olümpiaadi heaks tehtavad tegevused, nagu lingvistikalaagrid, koolikülastused ja lingvistikaseminarid. Ühtl…
Vist või kindlasti? Tõenäosuspartikli vist pikk teekond eesti kirjakeeles
Artiklis keskendume episteemilise partikli vist sisu ja vormi muutumisele eesti kirjakeele tekstides vanimatest kirjapanekutest kuni tänapäevani. Tänapäeval väljendab vist keelekasutaja ebakindlust edastatava info tõesuse suhtes (vt EKI ühendsõnastik 2021; Hennoste jt 2021). Vanades tekstides esineb vist oma varasemal, lühenemata kujul vissist(i) ning väljendab kindlust, mitte ebakindlust. Protsessi, mille käigus täistähenduslikest adverbidest k…
Komplementlausega predikaatidel põhinevate diskursusemarkerite kasutus eri registrites
Artiklis käsitleme diskursusemarkereid, mis on kujunenud kõnelejat tähistava tegevussubjektiga pealausest, millele järgneb komplementlause (Ma arvan, et see kana on surnud.). Selliseid markereid nimetatakse ingliskeelse terminiga complement-taking predicate markers (CTP-markers), meie kasutame eestikeelset terminit komplementlausega predikaatidel põhinevad markerid, lühidalt KP-markerid. KP-markerid esinevad eri keeltes (nt ingl I think, I guess…
Kes või mis oli "Jörru"
„Jörru, Jörru! Jooks ma tulen?” algab vanim trükis ilmunud ja palju tähelepanu pälvinud eesti rahvalaul. Laulu esmaavaldaja, Järva-Jaani pastor Christian Kelch (1657–1710) kirjutas selle oma kroonikaraamatusse järgmisel kujul: Jörru! Jörru! jooks Ma Tullen? Erra tulle Ellaken. Micks ep ella eile tulnut: Eile ollin Ella üxinesse Nüht ollen Wirbi wiekesse Tulle Home Homikulla Sies ollen Jelle [...]
Kuue (inter)subjektiivsuspartikli kasutus eesti keele registrites
The use of six (inter)subjectivity particles in Estonian registers The article analyzes the usage of three epistemic particles (vist, ilmselt, tegelikult) and three attitude particles (Ãμnneks, kahjuks, paraku) in texts belonging to different registers of Estonian: spoken interaction (institutional and everyday), online texts (instant messaging and comments), printed texts (prose fiction, journalism, and academic texts). The research material com…
Ei saa me läbi “Pragmaatika” korpuseta. Korpuspragmaatika ja pragmaatikakorpus
Within the project “Pragmatics above grammar: Subjectivity and intersubjectivity in Estonian registers and text types” (PRG341) we are studying the expression of subjectivity and intersubjectivity in different written and spoken registers of modern Estonian. We focus on adverbs that function as discourse markers (e.g. vist ‘maybe, probably’, ilmselt ‘apparently, obviously’, tegelikult ‘actually’), markers that develop from main clauses containing…
Diskursusemarker (ma) arvan (et)
The discourse marker (ma) arvan (et) â i thinkâ The article analyzes the usage of variants of the discourse marker (ma) arvan (et) in different registers of Estonian. The use of this marker is compared in 15 text groups, which can be grouped into three registers: printed texts, online texts and spoken texts. The research material comes from the corpora available on Keeleveeb as well as corpora of spoken language and online conversations and conta…
Lühike, pikk ja ülipikk häälik eesti kirjakeele ajaloos
Kurzer, langer und Ã1⁄4berlanger Laut in der Geschichte der estnischen Schriftsprache Das Estnische ist bekannt fÃ1⁄4r seine ternären Gegensätze. Bis zum 19. Jahrhundert konnten im Schriftbild nur lange und kurze Vokale unterschieden werden, da die estnische Rechtschreibung von Deutschen begrÃ1⁄4ndet wurde, die nicht glaubten, dass eine konsonantische Länge bedeutungsunterscheidend sein kann. In der modernen estnischen Rechtschreibung wird kein U…
Morae in Estonian. A reply to Natalja Kuznetsova’s paper “Estonian word prosody on the Procrustean bed of morae”
This reply to Natalja Kuznetsova highlights many questionable interpretations and outcomes, ten serious errors and five minor inaccuracies in her polemical paper “Estonian word prosody on the Procrustean bed of morae” (2018). The proposed list of errors includes misinterpretations of Estonian language data, faulty citations and biased conclusions. Kokkuvõte. Külli Prillop: Moorad eesti keeles. Vastus Natalja Kuznetsova artiklile “Eesti sõnaprosoo…
Mida teeb moora eesti keeles
Moora on antiikses värsiõpetuses defineeritud kui lühikese silbi hääldamiseks kuluv aeg. Tegemist on mõõtühikuga, mis aitab eristada pikki ja lühikesi silpe. Moorasid pole aga vaja mitte ainult antiiksete värsside kirjeldamisel. Jaapani klassikaline luulevorm haiku koosneb täpselt 17 moorast, kusjuures jaapani keeles pole moora mitte pikkuse mõõtühik, vaid reaalne prosoodiline üksus. Iga moora jaoks on jaapani [...]
Interacting processes in phonological theory
This article introduces basic principles of a generative theory of phonology that unifies aspects of parallel constraint-based theories and serial rule-based theories. In the core of the grammar are phonological processes that consist of a markedness constraint and a repair. Processes are universal, but every language activates a different set, and applies them in different orders. Phonological processes may be in bleeding or feeding relations. T…
Varjatud muutused eesti keele prosoodilises struktuuris
Eesti foneetikud on juba mitukümmend aastat otsinud vastust küsimusele, missugust rolli mängib vältevastanduses põhitooni muutumine. Kas väldete tajumisel on kõige olulisem tunnus kestuste erinevus või hoopis sõna põhitoonikontuur? Mitmed uurimused on näidanud, et põhitoon tõepoolest on II ja III välte eristamisel tähtis (vt põhjalikku ülevaadet Lippus 2016: 140-148). Ilse Lehiste (2003) on välja käinud arvamuse
Verbi "hakkama" tähendusnihked eesti ja liivi keeles
napeva eesti kirjakeele verbi hakkama phithendused "Eesti keele seletava snaraamatu" (EKSS) jrgi on seotud alguse vljendamisega: 1) 'mingi tegevuse juurde asuma, midagi alustama', 2) 'tekkima (aistingu, tunde, meeleolu vms puhul)', 3) 'mingisse ametisse, talale asuma', 4) 'algama, peale hakkama'. Lisaks thendab hakkama ka 'millestki kinni haarama; kuhugi kinni jma'. Liivi keele vastel akk eristab "Liivi-eesti-lti snaraamat" (Viitso, Ern!treits 20…
No prominent works on this page.
Verbi "hakkama" tähendusnihked eesti ja liivi keeles
napeva eesti kirjakeele verbi hakkama phithendused "Eesti keele seletava snaraamatu" (EKSS) jrgi on seotud alguse vljendamisega: 1) 'mingi tegevuse juurde asuma, midagi alustama', 2) 'tekkima (aistingu, tunde, meeleolu vms puhul)', 3) 'mingisse ametisse, talale asuma', 4) 'algama, peale hakkama'. Lisaks thendab hakkama ka 'millestki kinni haarama; kuhugi kinni jma'. Liivi keele vastel akk eristab "Liivi-eesti-lti snaraamat" (Viitso, Ern!treits 20…
Mida teeb moora eesti keeles
Moora on antiikses värsiõpetuses defineeritud kui lühikese silbi hääldamiseks kuluv aeg. Tegemist on mõõtühikuga, mis aitab eristada pikki ja lühikesi silpe. Moorasid pole aga vaja mitte ainult antiiksete värsside kirjeldamisel. Jaapani klassikaline luulevorm haiku koosneb täpselt 17 moorast, kusjuures jaapani keeles pole moora mitte pikkuse mõõtühik, vaid reaalne prosoodiline üksus. Iga moora jaoks on jaapani [...]
Interacting processes in phonological theory
This article introduces basic principles of a generative theory of phonology that unifies aspects of parallel constraint-based theories and serial rule-based theories. In the core of the grammar are phonological processes that consist of a markedness constraint and a repair. Processes are universal, but every language activates a different set, and applies them in different orders. Phonological processes may be in bleeding or feeding relations. T…
Varjatud muutused eesti keele prosoodilises struktuuris
Eesti foneetikud on juba mitukümmend aastat otsinud vastust küsimusele, missugust rolli mängib vältevastanduses põhitooni muutumine. Kas väldete tajumisel on kõige olulisem tunnus kestuste erinevus või hoopis sõna põhitoonikontuur? Mitmed uurimused on näidanud, et põhitoon tõepoolest on II ja III välte eristamisel tähtis (vt põhjalikku ülevaadet Lippus 2016: 140-148). Ilse Lehiste (2003) on välja käinud arvamuse
Diskursusemarker (ma) arvan (et)
The discourse marker (ma) arvan (et) â i thinkâ The article analyzes the usage of variants of the discourse marker (ma) arvan (et) in different registers of Estonian. The use of this marker is compared in 15 text groups, which can be grouped into three registers: printed texts, online texts and spoken texts. The research material comes from the corpora available on Keeleveeb as well as corpora of spoken language and online conversations and conta…
Lühike, pikk ja ülipikk häälik eesti kirjakeele ajaloos
Kurzer, langer und Ã1⁄4berlanger Laut in der Geschichte der estnischen Schriftsprache Das Estnische ist bekannt fÃ1⁄4r seine ternären Gegensätze. Bis zum 19. Jahrhundert konnten im Schriftbild nur lange und kurze Vokale unterschieden werden, da die estnische Rechtschreibung von Deutschen begrÃ1⁄4ndet wurde, die nicht glaubten, dass eine konsonantische Länge bedeutungsunterscheidend sein kann. In der modernen estnischen Rechtschreibung wird kein U…
Morae in Estonian. A reply to Natalja Kuznetsova’s paper “Estonian word prosody on the Procrustean bed of morae”
This reply to Natalja Kuznetsova highlights many questionable interpretations and outcomes, ten serious errors and five minor inaccuracies in her polemical paper “Estonian word prosody on the Procrustean bed of morae” (2018). The proposed list of errors includes misinterpretations of Estonian language data, faulty citations and biased conclusions. Kokkuvõte. Külli Prillop: Moorad eesti keeles. Vastus Natalja Kuznetsova artiklile “Eesti sõnaprosoo…
Kuue (inter)subjektiivsuspartikli kasutus eesti keele registrites
The use of six (inter)subjectivity particles in Estonian registers The article analyzes the usage of three epistemic particles (vist, ilmselt, tegelikult) and three attitude particles (Ãμnneks, kahjuks, paraku) in texts belonging to different registers of Estonian: spoken interaction (institutional and everyday), online texts (instant messaging and comments), printed texts (prose fiction, journalism, and academic texts). The research material com…
Ei saa me läbi “Pragmaatika” korpuseta. Korpuspragmaatika ja pragmaatikakorpus
Within the project “Pragmatics above grammar: Subjectivity and intersubjectivity in Estonian registers and text types” (PRG341) we are studying the expression of subjectivity and intersubjectivity in different written and spoken registers of modern Estonian. We focus on adverbs that function as discourse markers (e.g. vist ‘maybe, probably’, ilmselt ‘apparently, obviously’, tegelikult ‘actually’), markers that develop from main clauses containing…
Vist või kindlasti? Tõenäosuspartikli vist pikk teekond eesti kirjakeeles
Artiklis keskendume episteemilise partikli vist sisu ja vormi muutumisele eesti kirjakeele tekstides vanimatest kirjapanekutest kuni tänapäevani. Tänapäeval väljendab vist keelekasutaja ebakindlust edastatava info tõesuse suhtes (vt EKI ühendsõnastik 2021; Hennoste jt 2021). Vanades tekstides esineb vist oma varasemal, lühenemata kujul vissist(i) ning väljendab kindlust, mitte ebakindlust. Protsessi, mille käigus täistähenduslikest adverbidest k…
Komplementlausega predikaatidel põhinevate diskursusemarkerite kasutus eri registrites
Artiklis käsitleme diskursusemarkereid, mis on kujunenud kõnelejat tähistava tegevussubjektiga pealausest, millele järgneb komplementlause (Ma arvan, et see kana on surnud.). Selliseid markereid nimetatakse ingliskeelse terminiga complement-taking predicate markers (CTP-markers), meie kasutame eestikeelset terminit komplementlausega predikaatidel põhinevad markerid, lühidalt KP-markerid. KP-markerid esinevad eri keeltes (nt ingl I think, I guess…
Kes või mis oli "Jörru"
„Jörru, Jörru! Jooks ma tulen?” algab vanim trükis ilmunud ja palju tähelepanu pälvinud eesti rahvalaul. Laulu esmaavaldaja, Järva-Jaani pastor Christian Kelch (1657–1710) kirjutas selle oma kroonikaraamatusse järgmisel kujul: Jörru! Jörru! jooks Ma Tullen? Erra tulle Ellaken. Micks ep ella eile tulnut: Eile ollin Ella üxinesse Nüht ollen Wirbi wiekesse Tulle Home Homikulla Sies ollen Jelle [...]
Aastat lingvistikaolümpiaadi koos Renate Pajusaluga
Rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad kutsuti ellu 2003. aastal. Eestis seati see sisse samal aastal tänu Renate Pajusalule, kes seda vedama asus. Siinne artikkel vaatabki tagasi 20-le lingvistikaolümpiaadi aastale ning Renate rollile selles, tehes seda Renate kaasteeliste pilgu läbi. Artiklis leiavad kajastust erinevad võistlusvoorud, aga ka olümpiaadi heaks tehtavad tegevused, nagu lingvistikalaagrid, koolikülastused ja lingvistikaseminarid. Ühtl…
Maakeeles on kirjutatud… (Saatesõna)
Punktike ja palatalisatsioon. Lähivaade XIX sajandi esimese poole kirjaviisiuuendusele
Palatalization is not indicated in standard Estonian orthography. In the 1820s, Otto Wilhelm Masing proposed marking palatalization with a small dot placed beneath the vowel preceding the palatalized consonant. This article examines the extent to which Masing’s proposal was adopted and explores the reasons why the palatalization mark ultimately failed to become part of standard written Estonian. Masing also introduced the letter õ to distinguish …
Ning-ist ja-ni ja edasi
From ning to ja and beyond This article examines the occurrence and functional distribution of the linguistic units ja and ning (‘and’) in early written Estonian texts. In modern Estonian, ja and ning are high-frequency synonymous coordinating conjunctions, whose functions have been described in previous linguistic studies and subjected to prescriptive language regulation. The corpus-based study reveals that while the conjunction ning appears in …
Philosophy (7 works) · Linguistic research and analysis (5 works) · Linguistics (5 works) · Natural Language Processing Techniques (5 works) · Estonian (4 works) · History (4 works) · Art (3 works) · Computer Science (3 works) · Linguistics and language evolution (3 works) · Psychology (3 works)