Rebekka Lotman
Biographic Data
| ID | 4798401 |
|---|---|
| NAME | Rebekka Lotman |
| GIVEN NAMES | Rebekka |
| FAMILY NAME | Lotman |
| SIGNATURE | LOTMAN R |
| AFFILIATIONS | University of Tartu |
| ORCID | 0000-0002-1147-5277 |
| VERIFIED | Yes |
| TOTAL WORKS | 15 |
| TOTAL CITATIONS | 0 |
| WORKS AS AUTHOR | 15 |
| WORKS AS EDITOR | 0 |
| FIRST PUBLICATION YEAR | 2012 |
| LATEST PUBLICATION YEAR | 2026 |
| H-INDEX | 0 |
Noli tacere
Noli tacere: Multilingualism in the poetry of Värske Rõhk (2005–2024) This article analyzes lexical multilingualism in poetry published in the Estonian young writers’ magazine Värske Rõhk between 2005 and 2024. The corpus comprises 3,086 poems by 328 authors. Combining quantitative corpus analysis with qualitative poetics, the study examines the frequency of multilingualism, the languages represented, their structural relationship to Estonian as …
Sissejuhatuseks Eesti mitmekeelse luule poeetikasse
Estonian Elegy
This article examines how contemporary Estonian poetry engages with the experience of death and mourning. Focusing on seven twenty-firstcentury collections devoted entirely to the loss of a loved one, it shows how bereavement generates distinct poetic strategies that reshape both the lyric form and the self. The study proposes a fourfold typology of mourning poetics: memorial, which sustains the presence of the deceased through memory and image; …
Eesti dekadentlik sonett
Charles Baudelaire’i „Kurja lillede” erinevates väljaannetes („Les Fleurs du mal”, 1857, 1861, 1866, 1868) leidub 72 sonetti. Neist viimasele, postuumsele väljaandele1 kirjutas Théophile Gautier saatesõna, kus ta nimetab Baudelaire’i stiili dekadentlikuks (Gautier 1868: 16–17). 1883. aasta maikuus avaldas Paul Verlaine ajakirjas Le Chat Noir märgilise soneti „Langueur” („Raugus”), mille esivärss kuulutas: „Je suis l’Empire à [...]
Riim eesti poeetilises kultuuris. Teooriad ja praktikad
Eesti ilukirjandusliku luule algusperioodil kuulus riim pea lahutamatult värsikunsti juurde, kuid alates 1950. aastate lõpust on selle tähtsus kirjalikus luules järk-järgult kahanenud, jäädes eelmise sajandi lõpus pigem kõrvaliseks võtteks. XXI sajandi tunnustatud luulekogud on vaid mõne üksiku erandiga kõik vabavärsilised, kindla meetrumi ja regulaarse riimita. Seevastu niinimetatud leviluules – luulelaadides, mis ei mahu raamatukaante vahele, […
Fearlessness and Resistance in the Gulag
During and after the Second World War, over 50,000 Estonians were sent to Soviet prison and forced labour camps. Within these camps, some of the repressed Estonians developed their own subculture – prison camp poetry, secretly written on sheets of paper and also memorised. The poems examined in the article were composed predominantly during the latter half of the 1940s and the 1950s, within various prison camps situated in the Karaganda Region, t…
Häälikuinstrumentatsioon Artur Alliksaare luules
Sõnakunst oli Artur Alliksaarele eksistentsiaalne küsimus. 6. veebruaril 1954. aastal kirjutas ta Eino Lainvoole: Mõeldav on, et tuleb brutaalse jõukultuse epohh, mil luule kuulutatakse luksuseks, rüütellikkus tõveks, hinge peenus surmapatuks ja mil tundevabadus pahena seotakse pilkesambale. Sellele vaatamata või õigemini selle tõttu peab julgema olla tark ja hoidma vahedana vaimu relva. Tark, suutmata vältida hävitavat [...]
Põgenev luule. Tähelepanekuid ja märkmeid eesti insta- ja räppluulest
Mihhail Gasparov lõpetab monograafia Euroopa värsikultuuri ajaloost tõdemusega, et igas kultuuris toimub pidev suulise ja kirjaliku luule interaktsioon: suuliselt loodud värsivormid (folkloor) sulandatakse kirjalikku luulesse, samal ajal kui kirjalik ehk raamatuluule laskub uuesti rahva hulka (Gasparov 1996: 295). Lüürilise luule kui kunstiliigi tähtsus on viimasel kümnendil, eriti viimasel viiel aastal jõuliselt kasvanud ning selle taga [...]
Noore Jaan Bergmanni poeetika
Kui küsite: Mis ma tahtsin? E e s t i k i r j a v a r a j õ u d u m ö ö d a k a s v a t a d a! Jaan Bergmann Jaan Bergmanni (1856–1916) varaseim teadaolev käsikirjaline luulekogu pärineb aastast 1875, kui luuletaja oli vaevalt saanud kaheksateistkümneseks. Juba selles esimeses käsikirjas avaldub tema ilukirjandusliku loomingu intellektuaalne mõõde: siht avardada eestikeelse luule võimalusi ja piire, tuues sinna lääne vanemaid traditsioone ning li…
Jaan Bergmanni pilaeepos „Jaaniida
Mock-epics were first created already in the antiquity and the most famous of them, the Batrachomyomachia, was translated into Estonian already in 1875 by Jaan Bergmann; it was also the first full translation of an ancient epic poem into Estonian. However, until now, no Estonian original mock-epics were known and this genre was presumed to have evolved in Estonian literature only in the 20th century, mostly used in parodies of the national epic, …
Eesti soneti mustrid 1881–2015. Sagedus, värsimõõt, riimiskeemid, autorid
Esimesed eestikeelsed sonetid avaldati trükis 1881. aastal(1) ning sellest alates on see XIII sajandil Sitsiilias Giacomo da Lentini loodud(2) luulevorm saanud eesti luules – nagu terves lääne luuleloos – levinuimaks kinnisvormiks. Paraku jääb seni ainus põhjalik eesti soneti uurimus, Bernard Kangro monograafia „Eesti soneti ajalugu” (1938), juba enam kui 80 aasta taha. Siinne artikkel keskendub eesti soneti [...]
Eksiilis ja varjus
Artikkel põhineb 11. detsembril 2015 Paabeli raamatukogu kirjanduskonverentsil „Aja vaim ja vari” peetud ettekandel. Üks kõnekamaid tõsiasju August Pihlaku (1903–1970) elu ja loomingu kohta on see, et ehkki ta avaldas seitse luulekogu ja oli ühtlasi üks eesti viljakamaid sonetiste, on ta eesti kirjandusloost praktiliselt välja jäänud; ühelegi tema raamatule ei ole ilmunud ka ühtegi [...]
Naise eneseteadvuse ja iha sünd sonetis. Marie Under ja Edna St. Vincent Millay (I)
5)&1''8$&)()8003!8$&8''($&3,($"!".)%!"3!,,(!39 1 &:1$&+$.3-")*,3"!()&('1)63$&3!!(&;#$$.!6)&*,$"$33!7
Naise eneseteadvuse ja iha sünd sonetis. Marie Under ja Edna St. Vincent Millay (II)
Kas Jakob Liiv kirjutas esimesed eestikeelsed sonetid
SISSEJUHATUSEKS Jakob Liivi positsioon eesti kirjandusloos on üsna tagasihoidlik. Enamasti peetakse teda usinaks autoriks, kelle mahukal loomingul suurem väärtus või sügavam tähendus puudub. Sageli ongi liiga rohket avaldamist nimetatud ühe luuletuste taset nõrgendanud tegurina. Näiteks Johannes Aavik leiab, et just seetõttu on Jakob Liivi luules paiguti kannatanud väljenduse tihedus, sisuline sügavus ning tundedki kõlavad luuleridades [...]
No prominent works on this page.
Kas Jakob Liiv kirjutas esimesed eestikeelsed sonetid
SISSEJUHATUSEKS Jakob Liivi positsioon eesti kirjandusloos on üsna tagasihoidlik. Enamasti peetakse teda usinaks autoriks, kelle mahukal loomingul suurem väärtus või sügavam tähendus puudub. Sageli ongi liiga rohket avaldamist nimetatud ühe luuletuste taset nõrgendanud tegurina. Näiteks Johannes Aavik leiab, et just seetõttu on Jakob Liivi luules paiguti kannatanud väljenduse tihedus, sisuline sügavus ning tundedki kõlavad luuleridades [...]
Naise eneseteadvuse ja iha sünd sonetis. Marie Under ja Edna St. Vincent Millay (I)
5)&1''8$&)()8003!8$&8''($&3,($"!".)%!"3!,,(!39 1 &:1$&+$.3-")*,3"!()&('1)63$&3!!(&;#$$.!6)&*,$"$33!7
Naise eneseteadvuse ja iha sünd sonetis. Marie Under ja Edna St. Vincent Millay (II)
Eksiilis ja varjus
Artikkel põhineb 11. detsembril 2015 Paabeli raamatukogu kirjanduskonverentsil „Aja vaim ja vari” peetud ettekandel. Üks kõnekamaid tõsiasju August Pihlaku (1903–1970) elu ja loomingu kohta on see, et ehkki ta avaldas seitse luulekogu ja oli ühtlasi üks eesti viljakamaid sonetiste, on ta eesti kirjandusloost praktiliselt välja jäänud; ühelegi tema raamatule ei ole ilmunud ka ühtegi [...]
Eesti soneti mustrid 1881–2015. Sagedus, värsimõõt, riimiskeemid, autorid
Esimesed eestikeelsed sonetid avaldati trükis 1881. aastal(1) ning sellest alates on see XIII sajandil Sitsiilias Giacomo da Lentini loodud(2) luulevorm saanud eesti luules – nagu terves lääne luuleloos – levinuimaks kinnisvormiks. Paraku jääb seni ainus põhjalik eesti soneti uurimus, Bernard Kangro monograafia „Eesti soneti ajalugu” (1938), juba enam kui 80 aasta taha. Siinne artikkel keskendub eesti soneti [...]
Jaan Bergmanni pilaeepos „Jaaniida
Mock-epics were first created already in the antiquity and the most famous of them, the Batrachomyomachia, was translated into Estonian already in 1875 by Jaan Bergmann; it was also the first full translation of an ancient epic poem into Estonian. However, until now, no Estonian original mock-epics were known and this genre was presumed to have evolved in Estonian literature only in the 20th century, mostly used in parodies of the national epic, …
Noore Jaan Bergmanni poeetika
Kui küsite: Mis ma tahtsin? E e s t i k i r j a v a r a j õ u d u m ö ö d a k a s v a t a d a! Jaan Bergmann Jaan Bergmanni (1856–1916) varaseim teadaolev käsikirjaline luulekogu pärineb aastast 1875, kui luuletaja oli vaevalt saanud kaheksateistkümneseks. Juba selles esimeses käsikirjas avaldub tema ilukirjandusliku loomingu intellektuaalne mõõde: siht avardada eestikeelse luule võimalusi ja piire, tuues sinna lääne vanemaid traditsioone ning li…
Põgenev luule. Tähelepanekuid ja märkmeid eesti insta- ja räppluulest
Mihhail Gasparov lõpetab monograafia Euroopa värsikultuuri ajaloost tõdemusega, et igas kultuuris toimub pidev suulise ja kirjaliku luule interaktsioon: suuliselt loodud värsivormid (folkloor) sulandatakse kirjalikku luulesse, samal ajal kui kirjalik ehk raamatuluule laskub uuesti rahva hulka (Gasparov 1996: 295). Lüürilise luule kui kunstiliigi tähtsus on viimasel kümnendil, eriti viimasel viiel aastal jõuliselt kasvanud ning selle taga [...]
Fearlessness and Resistance in the Gulag
During and after the Second World War, over 50,000 Estonians were sent to Soviet prison and forced labour camps. Within these camps, some of the repressed Estonians developed their own subculture – prison camp poetry, secretly written on sheets of paper and also memorised. The poems examined in the article were composed predominantly during the latter half of the 1940s and the 1950s, within various prison camps situated in the Karaganda Region, t…
Häälikuinstrumentatsioon Artur Alliksaare luules
Sõnakunst oli Artur Alliksaarele eksistentsiaalne küsimus. 6. veebruaril 1954. aastal kirjutas ta Eino Lainvoole: Mõeldav on, et tuleb brutaalse jõukultuse epohh, mil luule kuulutatakse luksuseks, rüütellikkus tõveks, hinge peenus surmapatuks ja mil tundevabadus pahena seotakse pilkesambale. Sellele vaatamata või õigemini selle tõttu peab julgema olla tark ja hoidma vahedana vaimu relva. Tark, suutmata vältida hävitavat [...]
Eesti dekadentlik sonett
Charles Baudelaire’i „Kurja lillede” erinevates väljaannetes („Les Fleurs du mal”, 1857, 1861, 1866, 1868) leidub 72 sonetti. Neist viimasele, postuumsele väljaandele1 kirjutas Théophile Gautier saatesõna, kus ta nimetab Baudelaire’i stiili dekadentlikuks (Gautier 1868: 16–17). 1883. aasta maikuus avaldas Paul Verlaine ajakirjas Le Chat Noir märgilise soneti „Langueur” („Raugus”), mille esivärss kuulutas: „Je suis l’Empire à [...]
Riim eesti poeetilises kultuuris. Teooriad ja praktikad
Eesti ilukirjandusliku luule algusperioodil kuulus riim pea lahutamatult värsikunsti juurde, kuid alates 1950. aastate lõpust on selle tähtsus kirjalikus luules järk-järgult kahanenud, jäädes eelmise sajandi lõpus pigem kõrvaliseks võtteks. XXI sajandi tunnustatud luulekogud on vaid mõne üksiku erandiga kõik vabavärsilised, kindla meetrumi ja regulaarse riimita. Seevastu niinimetatud leviluules – luulelaadides, mis ei mahu raamatukaante vahele, […
Estonian Elegy
This article examines how contemporary Estonian poetry engages with the experience of death and mourning. Focusing on seven twenty-firstcentury collections devoted entirely to the loss of a loved one, it shows how bereavement generates distinct poetic strategies that reshape both the lyric form and the self. The study proposes a fourfold typology of mourning poetics: memorial, which sustains the presence of the deceased through memory and image; …
Noli tacere
Noli tacere: Multilingualism in the poetry of Värske Rõhk (2005–2024) This article analyzes lexical multilingualism in poetry published in the Estonian young writers’ magazine Värske Rõhk between 2005 and 2024. The corpus comprises 3,086 poems by 328 authors. Combining quantitative corpus analysis with qualitative poetics, the study examines the frequency of multilingualism, the languages represented, their structural relationship to Estonian as …
Sissejuhatuseks Eesti mitmekeelse luule poeetikasse
Art (6 works) · Folklore, Mythology, and Literature Studies (6 works) · Philosophy (6 works) · Estonian (4 works) · European Cultural and National Identity (4 works) · Poetry (4 works) · Autobiographical and Biographical Writing (3 works) · European Linguistics and Anthropology (3 works) · Poetry Analysis and Criticism (3 works) · Historical and Archaeological Studies (2 works)