Finnic language islands in eastern Latvia

This article discusses the archaeological background of the Leivu and Lutsi Finnic language islands. In contrast to the earlier research tradition, a hidden Finnic presence is suggested by the distribution area of Roman Iron Age tarand graves up to and including the Medieval Period when the presence of a Finnic population in northeastern Latvia (“the Chud in Ochela”) is noted in 1179/80. The Leivu language island west of Alūksne may be the last descendants of this population, formed by the merging of a Finnic substrate and Latgalian superstrate and standing between the Estonians and Livonians. The borders of this Finnic area in northern and northeastern Latvia – a diverse network of communities, existing in parallel with Latgalian ones and based on various ethnic components – are difficult to determine, as archaeological traces of its cultural pattern in the 12th–14th centuries have much in common with the Latgalians despite definite peculiarities. The Finnic traces in the Lutsi area are more difficult to identify archaeologically, although physical anthropology suggests a former Finnic presence there too. Kokkuvõte. Heiki Valk: Lõunaeesti keelesaared Ida-Lätis: arheoloogiline taust ja perspektiiv. Artikkel käsitleb leivu ja lutsi keelesaarte arheolooglist kujunemist. Erinevalt varasemast, baltikesksest vaatenurgast eeldatakse läänemeresoome rahvastiku varjatud püsimist rooma rauaaja tarandkalmete alal kuni keskajani ja ka keskaja vältel – kirjalikud allikad mainivad aastatel 1179– 1180 “Otšela tšuude” (tinglikult “adsele maarahvast”). Leivu keelesaar võiks endast kujutada selle läänemere substraadi ja latgali superstraadi ühtesulamise tulemusena kujunenud ning eestlaste ja liivlaste vahel paiknenud rahvastiku viimaseid järeltulijaid. Läänemeresoome asuala piire Läti põhja- ja kirdeosas on raske määratleda, kuna ilmselt oli tegemist eriilmeliste, läti asustuse kõrval eksisteerinud kogukondade võrgustikuga ja 12.–14. sajandi rahvastiku kultuuri arheoloogilised jäljed on vaatamata teatud iseärasustele paljuski latgalipärase ilmega. Lutsi asualal on läänemeresoome jälgi arheoloogias raskem leida, kuigi füüsilise antropoloogia andmed sellele viitavad

Ancient history · Archaeology · Art · Ethnic group · Ethnology · Geography · Population · Sociology · Anthropology · Demography · European Linguistics and Anthropology · Historical and Archaeological Studies · History · Medieval European History and Architecture

• Introductory survey of the South Estonian language islands

  Open Access•Uldis Balodis, Karl Pajusalu•Eesti ja soome-ugri keeleteaduse…•2021

  Incluir item

• Variation of the Glottal Stop /ʔ/ in South Estonian Lative Forms

  Open Access•Janek Vaab•Linguistica Uralica•2026

  Incluir item

• The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia

  Open Access•Andres Tvauri•The Migration Period, Pre-Viking…•2012

  Incluir item

• The Position of Leivu

  Open Access•Petri Kallio•Eesti ja soome-ugri keeleteaduse…•2021

  Incluir item

• The Bronze and Early Iron Ages in Estonia

  Open Access•Valter Lang•The Bronze and Early Iron Ages in…•2007

  Incluir item

• Probleme der herausbildung der lettischen völkerschaft im mittelalter (Nach archäologischen befunden)

  Ēvalds Mugurēviˇcs•Journal of Baltic Studies•1983

  Incluir item

• Livonian and Leivu

  Open Access•Tiit-Rein Viitso•Linguistica Uralica•2009

  Incluir item

• The South Estonian language islands in the context of the Central Baltic area

  Open Access•Miina Norvik, Uldis Balodis et al.•Eesti ja soome-ugri keeleteaduse…•2021

  Incluir item