Notes on an obsolete tensed negative pronoun construction in Livonian
Bibliographic Data
| ID | 21783056 |
|---|---|
| Authors | Rogier Blokland (0000-0003-4927-7185, Uppsala University, corresponding author) |
| Year | 2022 |
| Volume | 13 |
| Issue | 1 |
| Publication date | 2022-09-05 |
| Open Access | Yes |
| Type | ARTICLE |
| Venue | Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics (JOURNAL) |
| Journal identifiers | ISSN: 1736-8987 • E-ISSN: 2228-1339 |
| Publisher | University of Tartu (PUBLISHER • EE) |
| DOI | 10.12697/jeful.2022.13.1.02 |
| OpenAlex | W4294682363 |
| Language | EN |
| References cited | 7 |
In language contact situations indefinite pronouns are susceptible to borrowing and/or calquing, and Livonian, which has been under strong influence of Latvian, is no exception. The negative prefixoid äb, originally the third person singular of the negative auxiliary äb, and calqued on Latvian ne- NEG, has been used to form nouns (e.g., äbkūlzit NEG.obedience ‘disobedience’), adjectives (e.g., äbjõvā NEG.good ‘bad’) and adverbs (e.g., äbknaššõ NEG.nicely ‘nastily’), but in a number of 19th century sources one also finds indefinite pronouns with this same negative prefixoid, e.g., a̤b midāgid ‘nothing’. However, due to the synchronous identity of äb as a tensed negative auxiliary (present tense: äb, past tense: iz), in past tense clauses the negative prefixoid of indefinite pronouns was then also inflected, leading to forms such as is midāgid. For a brief period in the 19th century Livonian therefore had a tensed negative pronominal construction. Kokkuvõte. Rogier Blokland: Tähelepanekuid ajaliselt määratletud eitusvormi sisaldava vana asesõnakonstruktsiooni kohta liivi keeles. Keelekontaktisituatsioonis võidakse indefiniitseid asesõnu kergesti laenata ja/või tõlkida ning tugeva läti keele mõju all olnud liivi keel ei ole selles suhtes erand. Eitav prefiksoid äb, mis algselt on eituse ainsuse 3. pöörde abiverb, on tõlkelaen läti keelest: ne- NEG. Liivi äb-i abil moodustatakse nimisõnu (nt äbkūlzit NEG.sõnakuulelikkus ‘sõnakuulmatus’), omadussõnu (nt äbjõvā NEG.hea ‘halb’) ja määrsõnu (nt äbknaššõ NEG.ilusasti ‘inetult’), kuid mitmest 19. sajandi allikast on leida ka indefiniitseid asesõnu sama eitava prefiksoidiga, nt a̤b midāgid ‘ei midagi’. Kuna äb on samal ajal ka eituse ajaliselt määratletud abiverb (olevikus äb, minevikus iz), on mineviku ajavormis lausetes indefiniitse asesõna eitav prefiksoid olnud samuti muudetud mineviku ajale vastavaks: is midāgid. Seega esinesid liivi keeles 19. sajandil lühikest aega eituse ajaliselt määratletud pronoomenikonstruktsioonid. Kubbõvõttõks. Rogier Blokland: Tǟdõlpanmizt iļ vanā azūmsõnā konstruktsij, mis sizāldõb āigas markīertõd kīeldõksformõ. Kīeld kubbõpūtimiz situātsijs äbpīldzizt azūmsõnād võibõd kievāmstiz sōdõ täpīņtõd ja/agā tulktõd ja nei se um ka līvõ kīels, mis um vȯnd viš lețkīel mȯj alā. Kīeldõks prefiksoid äb, mis amā ežmõks um vȯnd 3. pärsōn abverb īdlug kīeldõks form, um kalk lețkīelstõ: ne- NEG. Līvõ kīels sīe äb abkõks sōbõd lūodõd nimsõnād (nägțõbõks, äbkūlzit NEG.kūlzit), ummitsõnād (nägțõbõks, äbjõvā NEG.jõvā) ja vīțsõnād (nägțõbõks, äbknaššõ NEG.knaššõ). Setmiņst 19. āigastsadā ovātst ātõ lieudtõb ka äbpīldzizt azūmsõnād seļļizt eņtš prefiksoidõks, nägțõbõks, a̤b midāgid. Až äb sīel eņtš āigal um ka āigas markīertõd kīeldõks abverb (paldīņizāigas äb, lǟndzāigas iz), siz lǟndzāigas äbpīldziz azumsõnā kīeldõks prefiksoid kītõmis um vȯnd neiīž ka lǟndzāiga vorms: is midāgid. Nei siz 19. āigastsadās līvõ kīels lītizt aigõ ātõ vȯnnõd āigas markīertõd azūmsõnā kīeldõks konstruktsijd
Epistemology · Linguistics · Nothing · Noun · Obedience · Personal pronoun · Pronoun · European Linguistics and Anthropology · Mathematics · Philosophy · Psychology · Social Psychology
| Highly cited | No |
|---|