Kas moos ja buss seisavad endiselt? seisma -verbi polüseemia ja seismise kehaline kogemus

Bibliographic Data

ID21783072
AuthorsAnn Veismann (0000-0003-3011-7800, University of Tartu), Mariann Proos (0000-0001-9742-2960, University of Tartu), Piia Taremaa (0000-0003-1535-9449, University of Tartu)
Year2023
Volume14
Issue2
Publication date2023-11-10
Peer ReviewedYes
Open AccessYes
TypeARTICLE
VenueEesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics (JOURNAL)
Journal identifiersISSN: 1736-8987 • E-ISSN: 2228-1339
PublisherUniversity of Tartu (PUBLISHER • EE)
DOI10.12697/jeful.2023.14.2.13
OpenAlexW4388566389
LanguageET
References cited12

Artiklis käsitleme asendiverbi seisma polüseemiat. Kasutame mõisteliste tunnuste hindamise katset uurimaks, kuidas eesti keele kõnelejad seisma eri tähendusi tajuvad. Palusime eesti keele kõnelejatel hinnata seisma tähenduste seotust viie tunnusega, mis peegeldavad füüsilise seismise kogemust: vertikaalsus, kontakt, tasakaal, võimelisus ja liikumisvõime. Kasutasime katses samu lauseid nagu Renate Pajusalu (2001a. Kas moos ja buss seisavad sarnaselt ehk väike katse verbiga „seisma“. Toim Reet Kasik, Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks, 250–274. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus). Tulemusi analüüsisime klasteranalüüsi ja segamudeldamise teel. Klasteranalüüsis jagunesid laused rühmadesse, põhihargnemisega konkreetseteks ja abstraktseteks kasutusteks, mis omakorda jagunesid väiksemateks tähenduslikeks rühmadeks. Segamudelite abil leidsime, et rühmade tekkimisel olid statistiliselt olulised kõik viis tunnust (vertikaalsus, tasakaal, kontakt, võimelisus ja liikumisvõime). Erinevate statistiliste analüüside tulemusi kombineerides järeldasime, et kõige tugevamalt olid eesti keele kõnelejate jaoks füüsilised seisma tähendused seotud vertikaalsuse ja liikumisvõimega, kuid abstraktsete seisma tähenduste seotus tunnustega ei olnud nii selgepiiriline. See tulemus viitab asjaolule, et seisma abstraktsed tähendused ei tugine üheselt seismise füüsilisele kogemusele ning seos füüsilise seismise ja seisma abstraktsete tähenduste vahel vajab edasist uurimist. Abstract. Ann Veismann, Mariann Proos, Piia Taremaa: Are jam and bus still standing? Polysemy of seisma ‘to stand’ in Estonian and the physical experience of standing. The present paper takes the polysemy of the Estonian position verb seisma ‘to stand’ as its focus. We use a conceptual feature rating task to find out how Estonian speakers perceive the different meanings of seisma ‘to stand’. We used sentences from Renate Pajusalu (2001a. Kas moos ja buss seisavad sarnaselt ehk väike katse verbiga „seisma“. In Reet Kasik (ed.), Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks, 250–274. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus) to represent the meanings and asked native Estonian speakers to rate the connection of these sentences to five features: verticality, contact, balance, enablement, and mobility. We applied hierarchical clustering and mixed-effects modelling to analyse the results. For Estonian speakers, verticality and ability to move are the features most connected to the physical experience of standing. Abstract meanings of seisma, however, did not show such uniform behaviour. This result suggests that the abstract meanings of seisma ‘to stand’ are not based on the physical experience of standing in a clear-cut manner, and that the connection between abstract meanings of seisma and the physical experience of standing requires more research attention

Art · Humanities · Natural Language Processing Techniques · Phonetics and Phonology Research · Psychology · Syntax, Semantics, Linguistic Variation

Tools

Open DOIOpen Access